Mine sisu juurde

Larissa Lazutina

Allikas: Vikipeedia
Larissa Lazutina
Larissa Lazutina
Sünniaeg 1. juuni 1965 (59-aastane) Muuda Vikiandmetes
Kontupohja, Karjala ANSV,
Nõukogude Liit
Rahvus karjalane
Kodakondsus Venemaa

Larissa Jevgenjevna Lazutina (vene keeles Лариса Евгеньевна Лазутина, sünninimi Ptitsõna; sündinud 1. juunil 1965 Kontupohjas Karjala ANSV-s) on endine Nõukogude Liidu ja Venemaa murdmaasuusataja, mitmekordne tippvõistluste võitja, kelle karjäär lõppes 2002. aasta kevadel dopingu kasutamise pärast. Rahvuselt on ta karjalane.

Lazutina hakkas suusatamisega tegelema juba viieaastaselt. Esimese suurvõistluste kulla võitis ta 1987. aasta maailmameistrivõistlustel Oberstdorfis 4×5 km teatesõidus. Samas ta sai ka 20 km sõidus pronksmedali.

Lazutina kuulus ka NSV Liidu koondisse 1988. aasta olümpiamängudel Calgarys, kuid varusportlasena, kuna koondises olid sellised tähed nagu Raissa Smetanina, Vida Vencienė, Tamara Tihhonova ja Svetlana Nageikina.

1989. aasta MM-il Lahtis pääses ta võistlema ja võitis 30 km sõidus hõbemedali. 19891990 hooajal võitis Lazutina maailma karikasarja üldkarika. 1992. aasta OM-il Albertville'is oli ta 26-aastane. Siis võistlesid individuaaldistantside medalite pärast Lazutina koondisekaaslane Ljubov Jegorova ning itaallased Stefania Belmondo ja Manuela Di Centa. Lazutina võitis Albertville'is kuldmedali 4×5 km teatesõidus.

1993. aasta MM-il Falunis tuli Lazutina 5 km distantsil maailmameistriks ning oli osaline kuldmedali võitnud Venemaa teatenaiskonnas ja sai veel 10 km distantsil hõbemedali. Teatekulla võitis ta ka 1994. aasta OM-il Lillehammeris.

1995. aasta MM-il Thunder Bays võitis Lazutina neli kuldmedalit ja ühe hõbeda. 1997. aasta MM-ilt Trondheimis sai teatekulla.

Trondheimi MM-i järel, 31-aastaselt, teatas Lazutina suusakarjääri lõpetamisest. Sellise otsuse tingisid eelkõige väsimus, haigestumine ja erimeelsused Venemaa suusakoondise juhtidega. Sama aasta oktoobris palus Anatoli Aksentjev Lazutinal tippsportlasekarjääri jätkata. Lazutina seadis tagasitulemise tingimuseks selle, et saaks omaette harjutada väljaspool koondist. Teda hakkas treenima abikaasa Gennadi. Uus treenimisviis tõi häid tulemusi.

Lazutina võitis 1998. aasta OM-ilt Naganos kolm kuldmedalit, ühe hõbeda ja pronksi. Ta sai aunimetuse "Venemaa kangelane", mis on suurim tunnustus Venemaa kodanikule. Samal aastal võitis ta teist korda maailma karikasarja üldkarika.

1999. aasta MM-il Ramsaus võitis ta kuldmedali 30 km klassikalises stiilis ja teatesõidus. Kaks aastat hiljem 2001. aasta MM-il Lahtis sai ta hõbemedali suusavahetusega sõidus ning pronksi 10 km.

Lazutina oli teatanud enne 2002. aasta OM-i Salt Lake Citys, et need jäävad tema viimasteks suurvõistlusteks. Olümpiamängudel Venemaa naiste teatevõistkond ei saanud osaleda, kuna Lazutina hemoglobiinitase ületas lubatud 160 taseme. Ta ei teadnud, mis selle põhjuseks on, kuid arvas ise, et põhjuseks võivad olla kõrgmäestikutingimused ja menstruatsioon. Ta tegi uriiniproovi, pääses 30 km distantsile ja võitis selle. Võistlusjärgse dopingutestiga jäid tema ja ta koondisekaaslane Olga Danilova ning 50 km meeste distantsi võitnud Hispaaniat esindanud Johan Mühlegg keelatud darbepoetiini-hormooni kasutamisega vahele. Hiljem selgus, et Lazutina oli andnud positiivse dopinguproovi samal aastal juba varemgi ning tal ei olnud õigust olümpiamängudel osaleda. Ta jäi ilma ka varem mängudelt saadud kahest medalist ja hooaja varasematest maailma karikasarja etappidel saavutatud kohtadest. On ebaselge, miks Lazutina siiski olümpiamängudel võistles.

  • 1992 Prantsusmaa Albertville'is
    • Kuld olümpiavõitja 4×5 km teatesõidus
  • 1994 Norra Lillehammeris
    • Kuld olümpiavõitja 4×5 km teatesõidus
  • 1998 Jaapan Naganos
    • Kuld olümpiavõitja 5 km klassikalises stiilis
    • Kuld olümpiavõitja 15 km tagaajamisvõistlus vabastiilis
    • Kuld olümpiavõitja 4×5 km teatesõidus
    • Hõbe hõbemedal 15 km klassikalises stiilis
    • Pronks pronksmedal 30 km vabastiilis
  • 1987 Saksamaa Oberstdorfis
    • Kuld maailmameister 4×5 km teatesõidus
    • Pronks pronksmedal 20 km vabastiilis
  • 1989 Soome Lahtis
    • Hõbe hõbemedal 30 km vabastiilis
  • 1993 Rootsi Falunis
    • Kuld maailmameister 5 km klassikalises stiilis
    • Kuld maailmameister 4×5 km teatesõidus
    • Hõbe hõbemedal 15 km tagaajamisvõistlus vabastiilis
  • 1995 Kanada Thunder Bays
    • Kuld maailmameister 5 km klassikalises stiilis
    • Kuld maailmameister 15 km tagaajamisvõistlus vabastiilis
    • Kuld maailmameister 15 km klassikalises stiilis
    • Kuld maailmameister 4×5 km teatesõidus
  • 1997 Norra Trondheimis
    • Kuld maailmameister 4×5 km teatesõidus
  • 1999 Austria Ramsaus
    • Kuld maailmameister 30 km klassikalises stiilis
    • Kuld maailmameister 4×5 km teatesõidus
  • 2001 Soome Lahtis
    • Kuld maailmameister 4×5 km teatesõidus
    • Hõbe hõbemedal 10 km tagaajamisvõistluses
    • Pronks pronksmedal 10 km klassikalises stiilis

Maailma karikas

[muuda | muuda lähteteksti]
  • Üldkarikas
    • 1. koht: 1990, 1998
    • 3. koht: 1995, 1996, 2000, 2001

Karikasarja etapivõidud

[muuda | muuda lähteteksti]

Larissa Lazutina osales kokku 147 maailma karikasarja etapil ja jõudis poodiumile 62 korda, millest 21 korral kõige kõrgemale astmele.

Jrk. nr Aasta Kuupäev Koht Riik Ala
1. 1989 15. detsember Thunder Bay  Kanada 15 km klassikat
2. 1993 21. veebruar Falun  Rootsi 5 km klassikat
3. 1994 19. märts Thunder Bay  Kanada 5 km klassikat
4. 1995 11. veebruar Oslo  Norra 30 km klassikat
5. 1995 10. märts Thunder Bay  Kanada 15 km klassikat
6. 1995 12. märts Thunder Bay  Kanada 5 km klassikat
7. 1995 14. märts Thunder Bay  Kanada 15 km tagaajamisvõistlus
8. 1995 17. detsember Santa Caterina  Itaalia 10 km klassiat
9. 1997 22. november Beitostölen  Norra 5 km klassikat
10. 1997 16. detsember Val di Fiemme  Itaalia 15 km vabalt
11. 1998 11. märts Falun  Rootsi 5 km vabalt
12. 1998 14. märts Oslo  Norra 30 km klassikat
13. 1999 27. veebruar Ramsau  Austria 30 km klassikat
14. 1999 7. märts Lahti  Soome 10 km klassikat
15. 1999 13. märts Falun  Rootsi 15 km klassikat
16. 1999 12. detsember Sappada  Itaalia 7,5 km vabalt
17. 2000 12. jaanuar Nové Město  Tšehhi 10 km klassikat
18. 2000 5. veebruar Lillehammer  Norra 5 km kl. + 5 km vabalt
19. 2000 5. märts Lahti  Soome 15 km klassikat ühisstardist
20. 2001 10. märts Oslo  Norra 30 km klassikat
21. 2001 18. märts Falun  Rootsi 10 km klassikat

Välislingid

[muuda | muuda lähteteksti]