Trondheim

Trondheim
norra Trondheim
Pindala: 57,5 km² (2018)[1]
Elanikke: 212 660 (1.01.2023)
Koordinaadid: 63° 26′ N, 10° 24′ E

Trondheim (ka Trondhjem, keskajal Nidaros) on linn Norras Trøndelagi maakonnas, endise Sør-Trøndelagi maakonna keskus. Asub Trondheimi fjordi lõunakaldal.

Norra suurimate linnade hulka kuuluvas Trondheimis elab umbes 198 219 (2019) elanikku.

Trondheim on oluline haridus- ja teaduskeskus – linnas asub Norra Teadus- ja Tehnoloogiaülikool ning sõltumatu uuringuorganisatsioon SINTEF.

11. sajandist kuni 1217. aastani oli Trondheim Norra pealinn.

Saagade järgi asutas Trondheimi 997. aastal Norra kuningas Olav Tryggvason kauplemiskohana (kaupang).^[2] Linnast sai peagi kuninga residents ja Norra pealinn.

1030. aastal maeti Nidarosi Stiklestadi lahingus hukkunud kuningas Olav Haraldsson ning tema hauast sai populaarne palverännupaik. Tema hauale püstitati väike puukabel. 11. sajandi lõpus ehitati selle asemel kivist Nidarosi toomkirik.

1151. aastal sai linnast Nidarosi peapiiskopkonna keskus.

1179. aastal leidis linnas aset Kalvskinneni lahing, milles kuningas Sverre Sigurdssoni väed võitsid trooninõudleja Erling Skakke vägesid.

Nidaros oli Norra pealinn 1217. aastani, mil noor kuningas Håkon Håkonsson Bergenist uue pealinna tegi.

Norras 1537. aastal toimunud reformatsiooni tagajärjel kaotati Nidarosi peapiiskopkond ning viimane peapiiskop Olav Engelbrektsson oli sunnitud pagema Hollandisse.

1658. aastal sõlmitud Roskilde rahulepinguga läks Trondheim koos Trøndelagiga Rootsi koosseisu. Kümne kuu pärast vallutasud taanlased piirkonna tagasi, ning 1660. aastal sõlmitud Kopenhaageni rahuleping jättis linna Taani-Norra omandusse.

Trondheim on korduvalt kannatanud suurte tulekahjude käes. Kuna suurem osa linna hoonetest oli valmistatud puidust, põhjustasid tulekahjud suurt hävingut. Linn põles 1598., 1651., 1681., 1708., 1717. (sel aastal kaks korda), 1742., 1788., 1841. ja 1842. aastal. 1651. aasta tulekahju hävitas umbes 90% linna hoonetest. 1681. aasta tulekahju järel ehitati linn põhjalikult ümber. Ehitustöid juhtis kindralmajor Johan Caspar von Cicignon. Rajati hulk barokkstiilis hooneid ja laiu tänavaid.^[2]

Teise maailmasõja ajal oli Trondheim, nagu ka suurem osa ülejäänud Norrast, Saksamaa poolt okupeeritud. Okupatsioon kestis 1940. aasta 9. aprillist kuni 1945. aasta 8. maini. Trondheimis tegutses kurikuulus Gestapo agent Henry Rinnan.

Trondheim rajati kohta kus Nidelva jõgi suubub Trondheimi fjordi. Jõesuue oli suurepärane koht varjulise sadama ehitamiseks.

Trondheimis valitseb mereline kliima. Kõige kõrgem temperatuur 35 °C on registreeritud Trondheimis 1901. aasta 21. juulil. Kõige madalam temperatuur −26,1 °C on registreeritud 1899. aasta veebruaris. Novembrist märtsini esineb linnas lumesadusid.

Linnas tegutseb jalgpalliklubi Trondheimi Rosenborg.

Trondheimis asub (pärast Arhangelski trammiliini sulgemist 2004. aastal) maailma kõige põhjapoolsem trammiliin, selle kogupikkus on 8,8 km.

• 
  Trondheimi suurtükikindlus ja kesklinn
• 
  Trondheimi vanglasaar ja fjord
• 
  Trondheimi puusild Gamla Byborg vanalinnas
• 
  Trondheimi rattatõstuk kesklinnas
• 
  Trondheimi üliõpilasmaja (eesplaanil, punane) ja ülikool (taga)
• 
  Trondheimi vanalinn
• 
  Trondheimi teletorn
• 
  Trondheimi suurtükikindlus ja kesklinn
• 
  Trondheimi jalakäijate Gangbrua puitsild
• 
  Trondheimi vanalinn ja jõgi
• 
  Trondheimi puumajad kesklinnas
• 
  Trondheimi vanalinn
• 
  Trondheimi suurtükikindlus Kristiansten, kust tõrjuti rootslaste rünnakuid ja kus hukati II maailmasõja ajal vange

• Trondheimi katedraal
• Trondheimi fjord
• Trondheimi lennujaam
• Nidelva jõgi

Pildid, videod ja helifailid Commonsis: Trondheim

• Trondheimi koduleht (norra ja inglise keeles)