Elektronmuusika mõisteid

See artikkel vajab toimetamist. (Detsember 2017) Palun aita artiklit toimetada. (Kuidas ja millal see märkus eemaldada?)

See artikkel ootab keeletoimetamist. (Detsember 2017) Kui oskad, siis palun aita artiklit keeleliselt parandada. (Kuidas ja millal see märkus eemaldada?)

Siin on loetletud elektronmuusika mõisteid.

Loendi täiendamine ja täpsustamine on osa vikiprojektist "Nüüdismuusika oskuskeel".

1. ˜ -> tilde
2. 1. järku FIR-filter -> lõpliku siirdega filter
3. 1. järku IIR-filter -> piiramatu siirdega filter
4. 1. järku madalpääsfilter
5. 1. järku rekursiivne filter
6. 1. järku Thirani filter
7. 10-bitine
8. 16 bitti
9. 16-bitine bitisügavus
10. 16-bitine signaal
11. 16-bitine
12. 192 kHz
13. 1-bitine formaat
14. 1-bitine süsteem
15. 2. järku rekursiivne filter
16. 2. järku resonantsfilter
17. 20 bitti
18. 24 bitti
19. 24224 Hz
20. 24-bitine signaal
21. 24-bitine
22. 3. järku FIR-filter
23. 32-bitine
24. 4 bitti
25. 4. järku filter
26. 44100 Hz
27. 8 bitti
28. 8-bitine bitisügavus
29. 96 kHz

1. abi (help)
2. absoluutsüsteem
3. absoluutväärtus
4. AD-muundur
5. AD teisendus
6. AD
7. ADAT
8. ADC (analog-to-digital-converter)
9. AddAn
10. additsioonisüntees
11. ADSR
12. aeg
13. aeglustamine
14. aine
15. aineosake
16. aja funktsioon
17. aja resolutsioon
18. ajaaken
19. ajadiskreet
20. ajaesitus (time domain)
21. ajagraanul
22. ajaline mähisjoon (envelope)
23. ajaline maskeerimine
24. ajas muutuv filtrikurv
25. ajas muutuv kompressioon Signaali amplituudi vähendamine toimib eksponentsiaalse ajaakna järgi. Ajaaknal on kaks parameetrit: tõusuaeg ja languse aeg. Ajas muutuva kompressiooni võime realiseerida järgmise struktuuri abil, mis koosneb taseme detektorist (arvutab mähisjoont), automaatsest võimenduse reguleerimisest
26. ajas muutuv sageduskarakteristik
27. ajas muutuvus
28. ajatasand
29. ajavahemik
30. aju
31. aken (window)
32. akende haakumine ehk haakumine (overlap)
33. akende kattumine
34. akende lõikumine
35. akna samm (window step)
36. akna suurus (window size)
37. aknafunktsioon
38. aknatüüp (analysis window type)
39. aktsioon-reaktsioon-põhimõte
40. akustika
41. akustiline heli
42. akustiline instrument
43. akustiline keelpill
44. akustiline klaver
45. akustiline lainekuju
46. akustiline mõõtmine
47. akustiline mudel
48. akustiline muusikainstrument
49. alaldamine
50. alarõhk
51. alfabeetiline järjestus
52. algheli
53. algoritm
54. algusaeg
55. algväärtus
56. alias-efekt
57. alias-komponent
58. all-all-pass filtri faasikarakteristik
59. allikas-filter-meetod
60. allikas-filter-mudel
61. allikas-filter-tüüp Selle puudusi on, et kõrgemad helid ei ‘häälestu’. Heli värv ning sumbumisaeg sõltuvad diskreetimissagedusest. Probleemi põhjustab see, et mida kõrgem sagedus, seda lühem hilistusahel ja seda olulisemaks saab hilistusahela pikkuse ‘diskreetsest’ iseloomust tulenev sageduse viga. Sugugi kõiki põhisagedusi ei ole võimalik toota
62. all-pass-filter Gardner pakkus välja, et all-pass-filtri hilistusahel asendatakse all-pass filtriga, All-pass omadus säilib, aga impulsskarakteristik on tihedam.
63. all-pass-filtri amplituudikarakteristik
64. all-pass-filtri ülekandefunktsioon
65. allprogramm
66. allrakendus
67. ALT
68. amodSag
69. amplituud
70. amplituudi mähisjoon ehk ADSR (attack, decay, sustain, release)
71. amplituudi miinimum ehk amplituudi org
72. amplituudijaotus
73. amplituudikarakteristik
74. amplituudikarakteristiku kõrgus
75. amplituudikarakteristiku nõgusus
76. amplituudikarakteristiku sügavus
77. amplituudikarakteristiku tipp
78. amplituudispekter
79. amplituudispektri logaritmi Fourier’ pöördteisendus
80. amplituudmodulatsion (amplitude modulation)
81. analog-digitaal-teisendus
82. analoog
83. analoog-digitaalmuundur (analog-to-digital converter)
84. analoogheli
85. analoogne madalpääsfilter
86. analoogne sagedusmodulatsioonisüntees ehk analoogne FM-süntees
87. analoogne signaal
88. analoogne võimendussüsteem
89. analoogprintsiip
90. analoogsignaal
91. analoogsisend
92. analoogsüntees
93. analoogsüntesaator
94. analoogtehnika
95. analoogväljund
96. analüüs
97. analüüsimeetod
98. analüüsiparameeter
99. analüüs-resüntees on helisünteesi meetod, mille järgi analüüsitakse akustilist heli. Kättesaadud andmed aga sünteesitakse tagasi, mis teoreetiliselt annab tagasi seda sama akustilist heli. Kuid sellise meetodi mõte seisneb selles, et kättesaadud andmed manipuleerida ja selle kaudu tekitada uusi helisid. Analüüs – resünteesi saab teha nii reaalajas kui ka mittereaalajas, vastavalt arvutiprogrammide võimalustele.
100. andmebaas
101. andmekandja
102. antenn
103. antialiasfilter, anti-alias-filter (en:anti-alias filtering)
104. argument
105. arhiveerimine
106. arv
107. arvuline väärtus
108. arvutamine
109. arvuti
110. arvutimäng
111. arvutiprogramm
112. aste
113. astendaja
114. astendamine
115. astme alus
116. astmelisus
117. asukoht
118. ataki sissefeid (attack fadein)
119. atakk (attack)
120. Audio Sculpt
121. audio
122. audioliides (audio-interface)
123. audiomaterjali kodeerimine
124. audiosignaal
125. audiosignaali töötlemine
126. audiosüsteemi amplituudikarakteristik
127. auk
128. autodither (dither-müra ‘tehakse’ signaalist endast)
129. autokorrelatsioon
130. autokorrelatsioonifunktsioon
131. automaatne noteerimine ehk automaatne noodistamine

1. baasharmooniline
2. Bark
3. Bark-ühik
4. basilaarmembraan
5. beating–efekt
6. Békésy meetod
7. binäärkuju
8. biquad~
9. birdies
10. bitt
11. bittide arv
12. bittide jada
13. bkandeSag
14. Blackman
15. BLEP-meetod (Band Limited stEP function)
16. BuildInSound
17. bäng (bang')

1. CD
2. CHANT
3. Chebyshev
4. cher on laulus "Believe" kasutatud efekt
5. Chladni figuurid
6. Chowningi FM-süntees ehk Chowningi sagedusmodulatsioonisüntees
7. Clavia
8. CORDIS ANIMA
9. Corti organ
10. cos

1. DA
2. DAC (Digital-to-Analog-Converter)
3. Dattarro algoritm
4. dB
5. detail
6. detekteerimine
7. deterministlik signaalikomponent
8. detsibell
9. detsibellskaala
10. detsimeerimine
11. DFT põhivalem ehk DFT valem
12. DFT ehk diskreetne Fourier’ teisendus. Nii aja kui sageduse esitus on diskreetsed. DFT abil leiame N ajadiskreedi põhjal N ‘sagedusdiskreeti’. Diskreetse lõpliku kestvusega signaalilõigu Fourier’ teisendus (= sagedusesitus) on üldjuhul pidev. DFT ‘diskreedib’ seda pidevat sagedusesitust. ‘Sagedusdiskreedid’ on üldjuhul kompleksarvud. Nende absoluutväärtus annab amplituudispektri ja faas annab faasispektri
13. dialoogiaken
14. diapasoon
15. diatoonika
16. diatooniline aste
17. diferentsvõrrand
18. Digi001
19. digitaal-analoogmuundur ehk DA-muundur (digital-to-analog converter)
20. digitaal-analoog-teisendus
21. digitaalheli kvaliteet
22. digitaalheli
23. digitaalne audio
24. digitaalne audiotöötlus (DSP)
25. digitaalne efekt
26. digitaalne filter
27. digitaalne heli
28. digitaalne heliefekt
29. digitaalne helisignaali analüüs
30. digitaalne helisignaali efekt
31. digitaalne helisüntees (digital synthesis)
32. digitaalne helitehnika
33. digitaalne kaja ehk digitaalne reverberatsioon
34. digitaalne lainejuht
35. digitaalne lainejuhtsüntees
36. digitaalne ostsillaator
37. digitaalne realiseerimine
38. digitaalne resonantsfilter
39. digitaalne reverberatsioon
40. digitaalne signaal
41. digitaalne süntesaator
42. digitaalne süsteem
43. digitaalne t��ötlus
44. digitaalprintsiip
45. digitaalse filtri amplituudikarakteristik
46. digitaalse filtri diferentsvõrrand
47. digitaalse filtri faasikarakteristik
48. digitaalse filtri impulsskarakteristik
49. digitaalse filtri sageduskarakteristik
50. digitaalse filtri ülekandefunktsioon
51. digitaalse helisignaali analüüs
52. digitaalse ostsillaatori algoritm
53. digitaalsisend
54. digitaalsus
55. digitaalväljund
56. digiteerimine ehk digitaliseerimine
57. dimensioon
58. Diphone Studio
59. disain
60. diskreedi väärtus
61. diskreedikeskmine
62. diskreet
63. diskreetimine
64. diskreetimisperiood
65. diskreetimissagedus
66. diskreetimissageduse kasvatamine
67. diskreetimissageduse vähendamine
68. diskreetimissageduste vahelised teisendused
69. diskreetne esitus
70. diskreetne Fourier’ teisendus
71. diskreetne signaal
72. diskreetsus
73. dither
74. dither-helisalvestusaparatuur
75. ditheri võimsus
76. dithermüra
77. dithermüra amplituud
78. dithermüra implementeerimine
79. dithermüra lisamine
80. dithersignaal
81. Doepfer A-100
82. doppleri efekt
83. DPW-meetod (DPW, Differentiated Parabolic Wave) Genereeritud saehambakujuline signaal võetakse teise astmesse. Sealjuures alias-komponentide osakaal väheneb. Seejärel diferentseeritakse ehk arvutatakse kõrvutiolevate diskreetide vahe.
84. DSP ehk digitaalne signaalitöötlus
85. dubleerimine (doubling)
86. dünaamika
87. dünaamiline filter
88. dünaamiline skaala

1. ebaharmoonilisus ehk mitteharmoonilisus
2. ebalineaarne lähtesignaali ühendumismudel
3. ebalineaarse helisünteesi meetod modulatsioon, signaalis tekivad uued sageduskomponendid
4. ebalineaarsus
5. ebastabiilne filter
6. edastamine
7. edastamiskiirus
8. eeldus
9. eelmaskeerimine (premasking)
10. eeltöötlus
11. efekt
12. ekraan
13. ekspander on dünaamilise skaala laiendaja. Kasutatakse näiteks pillihelide sumbuvuse kiirendamiseks. Erijuht on värav, geit (gate), mis nullib signaali teatud tasemest allpool.
14. eksperimenteerimine
15. eksponentsiaalsus
16. ekvalaiser ehk ekvalisaator (equalizer)
17. ekvalaiseri amplituudikarakteristik
18. elektriline pingevõnge
19. elektriline väli
20. elektriline võnkumine
21. elektriline vooluvõnge
22. elektroakustika
23. elektromagnetiline laine
24. elektrooniline heli
25. elektrooniline heliallikas
26. elektrooniline helitöötlus
27. elementaarne perioodiline signaal
28. elementaarsignaal
29. EMS Rehberg Synthi AKS-80
30. EMTA elektronmuusika stuudio
31. energia
32. ennustamine
33. eraldamine
34. ergutuv piirkond
35. esimest järku FIR-filter ehk 1. järku FIR-filter
36. esimest järku mürakujundaja
37. esitusefekt
38. esitusviis

1. faas
2. faasihilistus
3. faasija ehk faaser (phaser). Faasija puhul on paralleelses ahelas mitu 1. või 2. järku all-pass filtrit. Filtrite faasinihet moduleeritakse madalasagedusliku generaatoriga (LFO – Low Frequency Oscillator). Amplituudikarakteristiku ‘koopad’ on nüüd sagedustel mil filtrite faasikarakteristik on −180 astme kordne.
4. faasikarakteristik
5. faasikoht
6. faasimodulatsioon
7. faasimoonutussüntees en:phase distortion synthesis, faasidistortsioonisüntees,
8. faasinihe
9. faasispekter
10. faasispektri silumine
11. fail
12. faili asukoht
13. faili nimi
14. faksipilt
15. feid (fade)
16. ferromagnetiline meedium
17. FFT akna pikkus
18. FFT algoritm
19. FFT parameetrid
20. FFT
21. FFT-analüüs ehk Fourier’ kiirteisendusanalüüs (Fast Fourier Tranform)
22. fikseerimine
23. filmi heli
24. filter
25. filtergraph~
26. filtreerimine
27. filtri diferentsvõrrand
28. filtri disain ehk filtri ehitus
29. filtri karakteristik
30. filtri kordaja
31. filtri null
32. filtri nullkoht ehk filtri null
33. filtri omadused
34. filtri parameeter
35. filtri poolus
36. filtri realiseerimine
37. filtri skeem
38. filtri struktuur
39. filtri ülekandefunktsioon
40. filtri ülekandefunktsiooni nullkoht
41. filtri ülekandefunktsiooni poolus
42. filtri väljund
43. filtrikurv
44. filtrikurvi nurk ehk filtrikurvi kvaliteet (qualtity, Q) kui kitsalt filtreeritakse või kui kiiresti langeb/tõuseb filtrikurv
45. filtrite faasinihe
46. filtrite ühendamine
47. FIR
48. FIR-filter ehk lõpliku siirdega filter
49. flanger (flange, ‘äär’). Heliefektidega seoses tähendab lintmagnetofoni ketta äärt. Põhineb ‘käsitsi’ tehtud efektil. Efekti võttis kasutusele Les Paul 1940. aastatel, sama helilõik kopeeritakse kahele lindile, mängitakse mõlema mängijaga samaaegselt, aeglustatakse teist mängijat, puudutades ketta serva. Flangerist on palju igapäevaseid näiteid: purskkaevu heli peegeldumine trepi astmetelt, lennuki ülelend linnas, kus on ohtralt heli peegeldavaid pindu. Flangeri põhimõte on otse kulgeva heli ja peegeldunud heli summerumine, kusjuures peegeldunud heli hilistus muutub (või on mitmeid eri hilistusega peegeldusi). Flangeri digitaalne realiseerimine. Digitaalselt on flangerefekti võimalik realiseerida. Antud struktuur kujutab endast ajas muutuvat kammfiltrit. Hilistust võib reguleerida madalasagedusliku sinusoidiga. Flangeri hilistusahel. Juhul, kui flangeri hilistusahelas on võimalikud ainul täisarvulised hilistused, võib tulemuseks olla tõmblukumüra (zipper noise). Selle vältimiseks on vaja hilistusahelas kasutada murdhilistusfiltrit. Murdhilistusfiltrina võib olla kas FIR-filter või all-pass filter. Lihtsamal kujul murdhilistusfiltrina võib kasutada 1. järku FIR filtrit. Flangeri probleem. Flanger on põhimõtteliselt pöördkammfilter. Kui flangeri hilistust moduleerida, kammfiltri ‘koopad’ sõidavad mööda sagedustelge. Kuna kammfiltri ‘koopad’ koopad on jaotunud tasaselt, võib tekkida olukord, kus
50. flangeriefekt
51. FM ehk sagedusmodulatsioon (Frequency Modulation)
52. FM-süntees ehk sagedusmodulatsioonisüntees
53. formaat 24/96k
54. formaat
55. Fourier' kiirteisendus ehk FFT (Fast Fourier’ Transform)
56. Fourier' teisendus
57. Fourier’ kiirteisendusanalüüs ehk FFT-analüüs (Fast Fourier Tranform)
58. Fourier’ kiirteisenduse suurus (FFT size)
59. Fourier’ pöördteisendus
60. Fourier' teisendus
61. Fourier’ teoreem
62. funktsioon (function)
63. füüsikaline helitugevus
64. füüsikaline mudel
65. füüsikaline parameeter
66. füüsikaline seisund
67. füüsikaline suurus
68. füüsikalis-akustline protsess
69. füüsikalise heli signaalitöötlus (physical audio signal processing)
70. füüsikalise modelleerimise süntees (physical modelling synthesis) on helisünteesi meetod, mille järgi üritatakse füüsikalis-akustlisi protsesse simuleerida. Kui meetodi siht on küll akustilist heli jälgida, saab siiski tekitada sünteetilisemad saundid absurdsete parameetrite abil. Kuna põhiprintsiip on akustiline, olgu siin näidatud kõigepealt akustilised mudelid. Neil on kaks või kolm erinevat osa: helitekitaja ehk ärritaja, näiteks näpp, haamer, õhuvool jne, võnkesüsteem nagu pillikeel, nahk või muu materjal ja lisaresonaatorid nagu kõlakast või häälestatud resonaatortorud jne.

1. gammalaine
2. Gaussi funktsioon (gaussian)
3. gein (gain) en:gain "värav"
4. generaator
5. generatiivne granulaarsüntees
6. genereerimine
7. glissando
8. graafiline kontrollobjekt
9. graafiline menüüriba
10. graafiline objekt
11. graanul (grain)
12. graanuli helitugevus (grain volume)
13. graanuli kestus (grain length) graanuli kestus millisekundites
14. granulaaranalüüs
15. granulaarsüntees ehk granulaarne helisüntees ehk raesüntees ehk kimpsüntees (granular synthesis) en:granular synthesis
16. granulaarsünteesi kiirus (granular speed) kiirus, millega granulaarsüntees sõidab läbi algfaili

1. haakumine ehk akende haakumine (overlap)
2. hääl (voice)
3. häälestumine
4. häälestumisprobleem
5. häire
6. hallaste
7. hallastmeskaala
8. Hamming
9. Hanning
10. harmooniline komponent
11. harmooniline suhe
12. harmooniline ehk harmoonik (harmonic) ehk osaheli (partial) ehk sageduskomponent
13. harmooniliste kaalutud summa
14. harmoonilisus tekib osahelide sageduste täisarvuliste suhete korral
15. heebel (slider)
16. heli absoluutne kestus
17. heli digitaliseerimine
18. heli elektrooniline genereerimine
19. heli füüsikaline sagedus
20. heli genereerimine
21. heli heledus ehk heledus. Heli heledust lisatakse tõstes esile harmoonilisi
22. heli intensiivsus ehk intensiivsus
23. helikiirus
24. heli kodeerimisformaadid
25. heli omadused
26. heli peegeldav pind
27. heli peegeldumine
28. heli pertseptsioon
29. heli põhiomadused
30. heli ruumilisus
31. heli subjektiivne kestus
32. heli sumbumine ehk sumbumine
33. heli taasesitamine
34. heli tajumine
35. heli töötlemine
36. heli töötleva süsteemi lineaarsus
37. heli
38. heliallikas
39. heliallikate eraldamine (unmixing)
40. helianalüüs
41. heliefekt
42. heliefekt (audio effect)
43. helifail
44. helifaili pikkus
45. heligeneraator ehk ostsillaator
46. helikestus
47. helikomponent
48. helikõrgus on subjektiivne ja ei lange tingimata kokku füüsikalise sagedusega (psühhoakustika!). Kõrval on kalduvus ‘luua’ helile põhisagedus (pitch) ka siis kui sellise sagedusega komponenti füüsikaliselt helis ei ole. Kui heli sisaldab harmoonilisi, põhisageduse võib leida kas spektri esimese harmoonilise järgi
49. helikõrguse automaatne määratlemine
50. helikõrguse muutus (pitch transpositsion)
51. helikõrguse taju
52. helikvaliteet
53. helilaine katkestamine
54. helilaine liikumiskiirus
55. helilaine tüüp
56. helilaine
57. helilõik
58. helindamine
59. heliomadus
60. helipult
61. helirõhk
62. helirada
63. heliriba
64. helirõhutase
65. helisagedus ehk sagedus
66. helisalvestis
67. helisalvestus
68. helisignaal
69. helisignaali algoritm
70. helisignaali analüüs
71. helisignaali automaatne analüüs
72. helisignaali deterministlik osa
73. helisignaali kirjeldamine
74. helisignaali klassifikatsioon
75. helisignaali kodeerimine
76. helisignaali lahutamine
77. helisignaali modelleerimine sinusoididega
78. helisignaali reaalosa (real part)
79. helisignaali sagedusanalüüs
80. helisignaali sinusoid-müra-transient mudel
81. helisignaali spekter
82. helisignaali stohhastiline osa
83. helisignaali süntees
84. helisignaali töötlemine
85. helisignaali tunnused (features)
86. helispekter ehk spekter
87. helistuudio ehk stuudio
88. helisüntees
89. helisünteesi meetod
90. helisünteesi meetodite liigitus ehk helisünteesi meetodite klassifikatsioon
91. helitekitaja näiteks ärritaja sõrm, haamer, õhuvool
92. helitöötlus
93. helitootmismehhanism
94. helitugevus
95. helitugevuse füüsikaline skaala
96. helitugevuse pertseptsioon ehk helitugevuse taju
97. helivärv ehk tämber
98. herts
99. hiir
100. hiireklõps
101. hilistatud signaal
102. hilistus
103. hilistusahel
104. hilistuse moduleerimine
105. homogeensus
106. hõõre
107. horisontaallahutus ehk horisontaalne lahutus (buffers per pixel)
108. horisontaalsus
109. horisontaaltelg
110. html
111. hübriidpill
112. hüpe
113. HUT Acoustics Group
114. Hz

1. ideaalne murdhilistusfilter põhineb samal põhimõttel kui analoogse signaali taastamine diskreetide põhjal – sinc-funktsiooni rakendamisel iga diskreedi kohale ja summeerimisel
2. IIR-filter
3. ikoon
4. impedants
5. impulss
6. impulsskaja diskreedid saadakse juhuslike arvude generaatorilt. Kasutatakse madalpääsfiltreeritud müra, müra sumbub eksponentsiaalselt. Efektiivsem meetod reverberatsiooni tekitamiseks on IIR-filtrite kasutamine. Kasutatakse pikki hilistusahelaid. Reverberatsioonifiltrite disainimine on populaarne harrastus
7. impulsskarakteristik
8. impulsskarakteristiku laienemine ajas
9. impulsslaine (impulse wave)
10. informatsioon
11. informatsiooni taastamine
12. informatsiooni ülekanne
13. informatsioonikandja
14. informatsiooniklass
15. inimese tajumisvõime
16. inimkõrv
17. inimkõrva tundlikkus, tundlikkus
18. inspektor
19. integraatori diferentsvõrrand
20. integreerimine
21. interaktiivsus
22. interaktsioon
23. interferents
24. interpolatsioon
25. intervall
26. intervallisuhe
27. IRCAM

1. jäädvustamine
2. jada
3. Jaffe-Smithi algoritm
4. Jaffe-Smithi mudel
5. järelkaja en:reverberation,
6. järelmaskeerimine (post-masking)
7. järeltöötlus
8. järgmine (next)
9. järjekord
10. järk
11. järsk ülekanderiba
12. jätkuvaajaline elektriline signaal
13. jit.
14. jit.matrix
15. jit.op
16. Jitter
17. jooksev ruutkeskmine
18. juhe (patch chord)
19. juhus, juhuslikkus (randomness)
20. juhuse aste
21. juhusefunktsioon (random)
22. juhuslik arv
23. juhuslik modulatsioon
24. juhuslik müra
25. juhuslik teljepositsioon
26. juhuslike arvude diapasoon
27. juhuslike arvude generaator
28. juhuslikkuse aste
29. juhuslikustamine ehk randomiseerimine

1. kaabel
2. kaasajooksev filter – filtri piirdesagedus tõuseb ja laskub samaaegselt ostsillatorsagedusega, mille tulemuseks on helikõrgusest sõltumatud spektraalsed omadused
3. kaasajooksva filtriga süntees
4. kadu
5. kadudega lainejuht võnkumine sumbub. Energia kaob kohtades, kus keel kinnitub pilli külge. Samuti mõjutab keele sisene ja õhu hõõrdumine
6. kaduteta lainejuhtmudel
7. kahe aste
8. kahe poolusega filter
9. kahekohaline arv
10. kahekordne nimetaja
11. kahemõõtmeline laine
12. kahemõõtmeline ruum
13. kahendsüsteem ehk duaalsüsteem
14. kaja ehk reverberatsioon (echo)
15. kajaalgoritm ehk reverberatsioonialgoritm
16. kajav ruum
17. kaks korda madalam heli (half pitch)
18. kalamuster
19. kammfilter eemaldab signaalist täielikult mõne signaalikomponendi koos kõigi harmoonilistega
20. kammfiltri amplituudikarakteristik
21. kammfiltri hilistusahel
22. kammfiltri koobas
23. kammfiltri struktuur
24. kanal
25. kandesagedus ehk moduleeritav sagedus (carrier frequency)
26. kandesageduse eemaldamine
27. kandesageduse nulltelg
28. kandesignaal
29. karakteristik
30. Karplusi-Strongi algoritm – Karplus ja Strong leiutasid 1970. aastate lõpul helisünteesi meetodi, mille puhul lainetabeli asemel kasutatakse hilistusahelat. Hilistusahelas olevat signaalilõiku muudetakse jätkuvalt, mis annab helile loomulikuma kõla. Üks moodus muuta hilistusahelas olevat lõiku on arvutada jätkuvalt kahe kõrvuti oleva diskreedikeskmist. Heli sageduse määrab ära hilistusahela pikkus
31. karvrakk
32. kasvav ribalaius
33. katse
34. kattumine
35. keel
36. keele paksus
37. keele pinge
38. keelpilli mudel Keelpilli mudelis on lineaarne pillikeele mudel ja ealineaarne poogna ühendumismudel.
39. kepster (cepstrum) Kepster on teatud mõttes spektri spekter ja ta toob esile spektris olevad regulaarselt korduvad tipud.
40. keskmine masskeskmine
41. keskmistamine
42. kesksagedus
43. kestus (time)
44. kestvus
45. kHz
46. kihistus en:layering
47. kiirus
48. kile paksus
49. kile pinge
50. kile ehk membraan omaduseks on mitteharmoonilisus, st. osahelide sagedused ei suhtu alati täisarvuliselt. See tingib ka raskusi selliste pillide helikõrguse äratundmises. Kilede heliomadused sõltuvad kile materjalist (materjalikoefitsient), kile paksusest ja kile pingest. Ärritaja parameetrid võivad olla nuia materjal (pehme-kõva), nuia suurus, nuia kiirus ja nuia positsioon kile peal. Viimasest sõltub eriti kile osahelide koosseis, mis jaguneb kahes dimensioonis, tekkivad nn Chladni figuurid.
51. kiloherts
52. kindel helikõrgus
53. kirjuti (printer)
54. kitsas riba
55. klahvi vabastamine
56. klahvivajutustegevus
57. klahvivajutus (en:key pressure)
58. Klapuri meetod Anssi Klapuri meetod põhineb 30-kanalilisel filtripangal, spektri ‘valgendamisel’ ja usaldusväärsuse arvutamisel
59. klaver
60. klaveri modelleerimine
61. klippimine
62. klõps (click)
63. koaksiaalne
64. kodeerimine
65. kodeerimiskanal
66. kodeerimisruum
67. kognitiivne test
68. kõla (sound)
69. kõlar
70. kolmemõõmeline transversaallaine
71. kolmemõõtmeline diagramm
72. kolmemõõtmeline ruum
73. kolmnurklaine (triangle wave)
74. kolmnurkne dither
75. kolmnurkse jaotusega dither
76. kolmnurkse jaotusega kõrgpääsdither
77. kompleksarv
78. komplekskonjugaatpaar sama reaalosa, kuid imaginaarosad on vastandarvud
79. kompleksmuutuja tasand
80. kompleksne sageduskarakteristik
81. komplekssus
82. komplekstasand
83. komplekstasandi reaaltelg
84. komplekstasandi ühikring
85. komponent
86. kompressor Kompressor on dünaamilise skaala kitsendaja. Kasutatakse raadiosalvestustes, popmuusikas. Erijuht piiraja (limiter), mis lõikab signaali ära teatud tasemest alates
87. kondensaatoridiood
88. kõne
89. kõnesignaal
90. kõnesüntees
91. kõnesüntesaator
92. konfiguratsioon
93. konkreetne muusika (musique concrète)
94. konstantne amplituudikarakteristik
95. konstantne pinge
96. konstantne tase
97. konstantsus
98. kontroll
99. kontrollandmed
100. kontroller (controller)
101. kontrolleri väärtus (controller number)
102. kontrollparameeter
103. kontrollpinge
104. kontuur
105. konverteerimissuund
106. konverter
107. konvolutsioon Kõige autentsemalt saame ruumi reverberatsiooni simuleerida arvutades helisignaali ja ruumis salvestatud impulsskaja vahelise konvolutsiooni. Probleemiks on impulsskaja pikkus. Näiteks 2-sekundilise reverberatsiooni lisamiseks on vaja iga diskreedi kohta 2 * 88 200 = 176 400 korrutustehet (stereona). Iga sekundi materjali töötlemiseks on vaja 88 200 * 176 400 = 15 558 000 000 korrutustehet. Arvutuslikku mahtu on võimalik vähendada arvutades konvolutsiooni sageduse tasandil ruumi impulsskaja ja signaalilõigu Fourier’ teisenduste korrutisena. Ajatasandile tagasi pääseme Fourier’ pöördteisenduse abil. Eelisteks on impulsskaja Fourier’ teisendus arvutatakse vaid ühel korral, puuduseks on pikk hilistus. Hilistus on 2 * FFT lõigu pikkus. Kolmas variant: varased peegeldused realiseeritakse FIR-filtrina ja reverberatsioon FFT abil. Vähendab hilistust, arvutusmahukam kui tervikuna FFT abil realiseeritud versioon.
108. konvolutsiooni sageduse tasand
109. konvolveerimine
110. koobas
111. koordinaadid
112. kooriefekt (chorus effect). Kooriefekti eesmärk on mitmekordistada heli. Kasutatakse mitut paralleelset hilistusahelat kusjuures hilistust võib moduleerida kas sinusoidaalselt või madalpääs-filtreeritud müraga
113. kooriefekti edasiarendus. Laulja häälest võetakse põhisagedus, tämber (spekter) võetakse koori salvestusest. Kombineeritakse spektri modelleerimist kasutades
114. koosinus
115. koosinusfunktsioon
116. kopeerimine
117. kordaja
118. kordne
119. Korg
120. kõrge heli
121. kõrge järguga filter ehk kõrget järku filter
122. kõrge bitisügavus
123. kõrge sagedus
124. kõrgeim sagedusarv
125. kõrgpääsdither
126. kõrgresolutsiooniline audio
127. kõrgsagedus
128. kõrgsagedusfilter (highpass filter)
129. kõrgsageduslik müra
130. korrektsioon
131. korrelatsioon
132. korrutamine
133. korrutis
134. korrutiste summa
135. korrutusobjekt
136. kõrgusparandus
137. kõrv
138. kõrva dünaamiline ala
139. kõrva ebalineaarsus
140. kõrva valulävi
141. kõrvalriba (sideband)
142. kõvaketas
143. kõver
144. kraad
145. kriitiline riba ehk kriitiline sagedusriba (critical band)
146. kriitilise riba laius
147. kriitilise riba skaala
148. kriitilise ribaga müra
149. kuiv heli
150. kujundamata müra tase
151. kujundatud müra kõver
152. kujutiskomponent
153. kulgev laine
154. kümme
155. kümnendsüsteem ehk detsimaalsüsteem
156. kustumine (release)
157. kustuv väljafeid (release fadeout)
158. kuulaja
159. kuulamistest
160. kuuldav heli
161. kuuldav sagedusala
162. kuuldavus
163. kuuldelävi
164. kuulmine
165. kuulmekile
166. kuulmisläve mõõtmine
167. kuulmisläve nihe
168. kuulmislävi (threshold in quiet)
169. kuulmispiirkond
170. kuulmistest
171. kvaliteet
172. kvantimine ehk kvantiseerimine en:quantization,
173. kvantimiseerimisviga
174. kvantiseerimata signaali spekter
175. kvantiseerimismüra kujundamine (noise shaping)
176. kvantiseerimismüra kuuldavus
177. kvantiseerimismüra moduleerivus signaali järgi
178. kvantiseerimismüra võimsusspekter
179. kvantiseerimismüra
180. kvantiseerimistase
181. kvantiseerimisviga
182. kvantiseeritud ditheriga spekter
183. kvantiseeritud ilma ditherita spekter
184. kvantiseeritud signaali spekter

1. Lagrange'i interpolatsioon
2. laia ribaga resonants
3. laieneva ribaga valge müra
4. laine
5. laine mägi
6. laine org
7. laine silumine
8. lainejuhil põhinev süntesaator
9. lainejuhtsüntees Digitaalne lainejuht kujutab endast kahesuunalist hilistusahelat. Väljundsignaaliks on nende hilistusahelate signaalide summa samas punktis.
10. lainekuju komplekssus
11. lainekuju vormimine (waveshaping)
12. lainekuju (waveform)
13. lainepikkus
14. lainetabel (en:wavetable)
15. lainetabelanalüüs (wavelet-analüüs)
16. lainetabelsüntees (wavetable synthesis) en:wavetable synthesis, esimene helisünteesi meetod. Selle leiutas Max Mathews 1950. aastate lõpus. Genereeritakse näiteks sinusoidide summa, kolmnurkne perioodiline signaal või salvestatakse üks periood helisignaali, mida seejärel korratakse. Erineva põhisageduse saamiseks peame mahamängimisel edenema tabelis eri sammuga. Tabelis edenemise samm sõltub soovitud põhisagedusest.
17. lainete liitmine
18. laivelektroonika ehk live-elektroonika
19. laskumine (decay)
20. laskuv saehammas
21. lauge karakteristik
22. laulusüntees
23. laulusüntesaator
24. LFO
25. liides en:interface,
26. liikumine
27. liikumiskiirus
28. liikumissuund
29. liikumistelg
30. liitheli
31. liitlaine
32. liitmissüntees, aditiivne helisüntees, aditsioonisüntees (en:additive synthesis)
33. lineaarne filter
34. lineaarne helisüntees meetod sünteesitud heli koosneb samadest sagedustest kui lähtesignaal. Lineaarsete meetodite puhul kehtivad homogeensus ja superpositsioon
35. lineaarne interpolatsioon
36. lineaarne kõver
37. lineaarne PCM
38. lineaarne polarisatsioon
39. lineaarne sageduse telg
40. lineaarne süsteem
41. lineaarne teisendus
42. lineaarne torumudel
43. lineaarpolarisatsioon
44. lineaarsus
45. lint
46. lintmagnetofon
47. lintmagnetofoni ketas
48. lisaargument
49. lisaobjekt (third party object)
50. lisaresonaator kõlakast või häälestatud resonaatortoru
51. lisaresonants
52. loend (MAX/MSP/Jitter) (list) MAXis on võimalik ühe juhtme kaudu paralleelselt edasi anda mitut numbrit või sõnumit
53. logac
54. logaritmilisus
55. logaritm
56. logaritmi alus
57. logaritmiline skaala
58. logaritmiline süsteem
59. logaritmimine
60. logaritmitav
61. logaritmsüsteem
62. looduslik süsteem
63. lõpliku siirdega filter
64. löögikiirus
65. löök (beat)
66. LSB (least significant bit)
67. loendur (counter) on numbriloendur
68. lugemissuund
69. luku sümbol
70. lukustamine
71. luu
72. luup (loop)
73. lõik
74. lõikamine
75. lõikesagedus
76. lõpliku siirdega filter ehk FIR-filter
77. lõplik impulsskarakteristik ehk FIR (FIR – finite impulse response) lõpmatu hulk. Digitaalne filter, mis sellise operatsiooni teostab, ongi lõpmatu sinc-funktsiooni kujulise impulsskarakteristikuga
78. lõpmatus
79. läbikorrutamine
80. lähendamine
81. lähtesignaal
82. lähtesignaali genereerimine digitaalselt
83. lähtesuurus ehk referentsväärtus
84. lävi
85. lüliti (toggle)
86. lülitusstaatus

1. maatriks
2. Macintosh
3. madal amplituud
4. madal resolutsioon
5. madal signaalitase
6. madalaamplituudiline müra
7. madalaamplituudiline signaal
8. madalasageduslik generaator (LFO – low frequency oscillator)
9. madalasageduslik sinusoid
10. madalpääsfilter ehk madalsagedusfilter (lowpass filter)
11. madalpääsfiltri disain
12. madalpääskammfilter
13. madalpääsvariant
14. madalsagedus
15. madalsagedusostsillaator (LFO – low frequency oscillator)
16. magnetlint
17. magnetoptiline meedium
18. magnetoptilisus
19. magnetväli
20. magnituud (magnitude)
21. mahalahutatav dither (dither-müra lahutatakse signaalist mahamängimisel)
22. mahamängimine (playback)
23. mahamängimiskiirus
24. maksimaalne amplituud
25. maksimaaltugevus
26. maksimum en:peak
27. maksimumamplituud (peak amplitude)
28. manipulatsioon
29. märkus (comment)
30. maskeerimine
31. maskeerimisefekt
32. maskeerimiskõver
33. maskeerimiskõvera kuju
34. maskeerimiskõvera maksimum
35. maskeeriv heli
36. massvedru tehnika (mass-spring)
37. masterdamine
38. matemaatiline tehe
39. materjal
40. materjalikoefitsient
41. matkimine
42. Max/MSP/Jitter
43. McAulay-Quatieri algoritm
44. mediaanfilter
45. meetod
46. mehaaniline keha
47. mehaaniline laine
48. mehaaniliste arvutite väristaja
49. mel-skaala
50. mel-ühik
51. membraan ehk kile
52. menüüriba
53. metalse kõlaga heli
54. metalsus
55. metronoom
56. metsakohin
57. MI ehk modulatsiooniindeks
58. MIDI
59. MIDI-formaat
60. MIDI-helikõrgus (MIDI pitch)
61. MIDI-informatsioon
62. MIDI-kanal
63. MIDI-liides (MIDI interface)
64. MIDI-noot
65. miinus
66. miinusmärk
67. mikrofon
68. mikrotoon
69. miksimine
70. millisekund
71. MIREX-võistlus ehk MIREX
72. mitteharmooniline heli on müra
73. mitteharmoonilisus tekib osahelide sageduste mittetäisarvuliste suhete korral
74. mittekonstantne pinge
75. mittekuuldav heli
76. mitteperioodiline
77. mittereaalaeg
78. mittereaalajaanalüüs–resüntees
79. mitterekursiivne filter
80. mitterekursiivne FIR-filter
81. mitterekursiivne struktuur
82. mitterekursiivsus
83. mobiiltelefon
84. Modalys
85. modelleerimine sinusoididega
86. modelleerimine
87. modernne vähendav süntees
88. modifikatsioon
89. modulaarsüsteem
90. modulaator
91. modulatsioon
92. modulatsiooniindeks ehk MI ehk modulatsioonisügavus
93. modulatsiooniprintsiip
94. modulatsioonisagedus
95. modulatsioonisügavus ehk modulatsiooniindeks
96. modulatsioonisügavuse tegur
97. moduleerimine
98. moduleeritav sagedus ehk kandesagedus (carrier frequency)
99. moduleeritud helilaine
100. moduleeriv sagedus (modulating frequency)
101. moduleeriv signaal
102. molekul
103. moodisüntees ehk modaalsüntees (modal synthesis) kõik pilli võnkumismoodid modelleeritakse eraldi. Kasutatakse hulka teist järku digitaalfiltreid.
104. moodus
105. moonutus (distortion). Signaali tasemest sõltuv võimendus (lainekuju moonutamine näiteks sigmoidfunktsiooniga)
106. Mooreri algoritm Moorer lisas 1. järku madalpääsfiltri kammfiltri tagasisideahelasse. Madalpääskammfiltril pikk impulsskarakteristik, kõrged sagedused sumbuvad kiiremini kui madalad, loomulikum ja vähemmetalne kõla. Soovitatav vähemalt 6 madalpääskammfiltrit paralleelselt.
107. MPEG-7
108. MSP
109. MSP-signaal
110. mudel
111. multimeediumi standard
112. multimeediumiseade
113. murdhilistus (fractional delay) on diskreetimisperioodist väiksem hilistus
114. murdhilistusfilter polünoomiga aproksimeerides
115. murdhilistusfilter
116. murru lugeja
117. murru nimetaja
118. must kast (black box)
119. must
120. muundamine
121. muusika tõlgendamine
122. muusikainstrument
123. muusikaline parameeter
124. muusikaprogramm
125. muutuja väärtus
126. muutuja
127. muutumine
128. mõõtmine
129. mõõtmisühik
130. mähisjoon (envelope) on vahend, mille abil saab mõjutada heli ajalist kontuuri. Enamasti puudutab see helitugevuse parameetrit, kuid mähisjoone abil saab mõjutada ka muid parameetreid. Nii on tuntud uau-uau-efekt kus liigutatakse filtri piirdesagedust heli ajalise kontuurina.
131. mähisjoone faas
132. mähisjoone kuju
133. mähisjoone kurv
134. mälu
135. mängija
136. määramine
137. määratlemine
138. müra eraldamine
139. müra filtreerimine
140. müra kujundamine (noise shaping)
141. müra spekter
142. müra võimsuspekter
143. müra
144. mürakomponent
145. mürakujundaja
146. mürasignaal
147. müraspektri jaotus
148. müratase (vanasti müranivoo)

1. naturaalne pill
2. N-diskreedine hilistus
3. negatiivne forward-ahel
4. negatiivne suund
5. negatiivse detsibelli süsteem
6. nelinurklaine ehk nelinurk (square wave) en:square wave
7. nelinurklaine servasuhe
8. nelinurkne aknafunktsioon
9. nelinurkne funktsioon
10. neljandat järku resoneeriv madalpääsfilter
11. NFFT
12. nimelisand
13. noodi kestus (duration)
14. noodi nobedus (velocity)
15. noodi number (note number)
16. noodikiri
17. Nord Lead Clavia poolt Rootsis toodetud süntesaator
18. normaalseisund
19. normaaltingimused
20. normaliseerimine
21. normaliseeritud nurksagedus
22. normaliseeritud sagedus (normalized frequency)
23. notein
24. Novation
25. nuia kiirus
26. nuia materjal pehme-kõva
27. nuia positsioon kilel
28. nuia suurus
29. null
30. nulli nurk
31. nullidega jätkamine (zero padding) Kui sagedusesituse sageduslik tihedus ei piisa (või näiteks kui soovime pikendada signaalilõiku nii et selle pikkus oleks kahe aste), võib signaalilõigule lisada nulliseid väärtusi. Sellega on võimalik diskreetida
32. nullkoht
33. number (MAX/MSP/Jitter) numbritega võib programmi tüürida, MIDI-informatsiooni koostada jne.
34. number
35. numbrikast (number box)
36. numbrikoht
37. numbrite jada
38. nupp (button)
39. nurk
40. nurksagedus
41. näidis (sample)
42. närvikiud
43. närvirakk
44. Nykvisti kriteerium
45. Nykvisti sagedus
46. Nykvisti teoreem

1. objekt (object)
2. objekti sisend (inlet)
3. objekti väljund (outlet)
4. objektorienteeritud videotöötlusprogramm
5. objektorienteeritud programmeerimiskeel (object orientated programming language)
6. oktaaviviga kahe kõrvuti oleva harmoonilise asemel leitakse vahe näiteks 1. ja 3. harmoonilise vahel
7. operatsioon
8. operatsioonisüsteem
9. optika
10. optiline meedium
11. originaal
12. originaalkiirus
13. OS 9.2
14. OS X
15. osa
16. osaheli (partial)
17. osaheli ehk harmooniline
18. osahelianalüüs
19. osahelide struktuur ehk osahelikoosseis
20. osaheliindeks (partial index)
21. osahelikoosseis ehk osahelide struktuur
22. osahelirida
23. osahelispekter
24. ostsillaator ehk heligeneraator
25. ostsillatorsagedus
26. ostsilloskoop
27. osuti
28. otse kulgev heli ehk otse tulev heli

1. PA mudel
2. paaris
3. paarisharmooniline
4. paaritu
5. paarituharmooniline
6. paigalseis
7. pakkimine (compression)
8. panoraamimine en:panning
9. parabool
10. paralleelarvude jada
11. paralleelne ahel
12. parameeter
13. parameetrite juhuslikustamine
14. PCM (pulse code modulation) ehk impulsskoodmodulatsioon
15. PDF-fail
16. peegeldunud heli
17. peegeldunud laine
18. peegeldus
19. peegelduse viive
20. peegelduskordaja
21. peegelsümmeetriline spekter
22. pendel
23. periood
24. perioodi kestus ehk perioodi pikkus
25. perioodiline funktsioon
26. perioodiline liikumine
27. perioodiline muutumine
28. perioodiline signaal
29. perioodilisus
30. Pianoteq
31. pianoteq-süntees
32. pidev sagedusesitus
33. pidevsignaal (continuous time signal)
34. pidevsignaali taastatavus
35. pidevus
36. piiraja (limiter) lõikab signaali ära teatud tasemest alates
37. piiramatu siirdega filter ehk IIR-filter
38. piirdesagedus (cut-off frequency)
39. pikilaine ehk longitudinaallaine
40. pikk hilistusahel
41. pikk kaja
42. pikkus
43. pill ehk muusikainstrument
44. pilli modelleerimine
45. pilli mudel
46. pillikeel pingutatud kahe punkti vahele. Tal on parameetrid nagu pikkus, keele pinge, keele paksus ja materjalikoefitsient. Ärritaja materjal, löögikiirus ja pillikeele kontaktpunkt on samuti parameetrid, millest sõltub helitulemus. Pillikeelte osahelide struktuur on valdavalt harmooniline (ehk sageduste täisarvulised suhted).
47. pillikeele kontaktpunkt
48. pillikeele mudel
49. pillikeele mudeli filter
50. pillikeele mudeli pöördfilter
51. pillikeele tõmbamine
52. pinge
53. pluss
54. plussmärk
55. polarisatsioon
56. polüfoonia
57. polünoom
58. polünoomfunktsioon
59. polünoomi järk
60. polünoomiga aproksimeerimine
61. poogenkeelpillid
62. pooltoonikõver ehk ''half pitch-kõver''
63. poolus
64. pooluse nurk
65. pooluse raadius
66. positiivne suund
67. praktika
68. professionaalne audio
69. programm
70. programmeerimissüsteem
71. programmiaken (patcher window)
72. programmijärgnevus
73. programmiskeem (patcher)
74. psühhoakustika
75. psühhoakustiline mudel
76. pudelikael
77. puhas sinusoid
78. puhkpilli mudel on lineaarse torumudeli ning ebalineaarne lähtesignaali (excitation) ühendumismudel
79. puhver (buffer)
80. puhvri sisu
81. pulsilaiusmodulatsioon en:pulse width modulation
82. punkt
83. põhiheli
84. põhilainekuju
85. põhiomadus ehk vaikeväärtus (default setting)
86. põhioperatsioon
87. põhisagedus (fundamental frequency)
88. päripäeva
89. pöördepositsioon
90. pöördfunktsioon
91. pöördkammfilter
92. pöördkammfiltri ülekandefunktsioon
93. pöördresonantsfilter (notch filter)
94. pöördtehe
95. pöördvõrdelisus ehk retsiprooksus
96. pööre
97. püsimine (sustain)

1. Q-väärtus kesksagedus jagatud riba laius

1. raadio
2. raadiolaine
3. raadiosaade
4. raadiosidetehnika
5. raadius
6. rada
7. raesüntees ehk granulaarsüntees (granular synthesis)
8. rakendamine
9. randomiseerimine ehk juhuslikustamine
10. reaalaeg
11. reaalajaanalüüs–resüntees
12. reaalarv
13. reaalne signaal signaal koosneb reaalarvudest
14. reaaltelg
15. register
16. reguleeritav faasikarakteristik
17. reguleeritav filter
18. rekursiivne filter
19. rekursiivsete filtrite poolused
20. rekursiivsus
21. relatiivsus ehk suhtelisus
22. relatiivsüsteem
23. ResAn
24. resolutsioon (bit rate)
25. resonaator
26. resonants
27. resonantsanalüüs
28. resonantsfilter (resonant filter) tõstab ühe konkreetse sageduse juures, muud summutatakse
29. resonantsfiltri amplituudikarakteristik
30. resonantsfiltri impulsskarakteristik
31. resonantsfiltri nullkohad
32. resonantsfiltri ülekandefunktsioon
33. resonantsi tippväärtus (võimendus)
34. resonantskurv
35. resonantssagedus on läbilaskeriba kesksagedus
36. reverberatsioon ehk kaja (echo)
37. reverberatsiooni impulsskaja
38. reverberatsioonialgoritm ehk kajaalgoritm
39. reverberatsioonifilter
40. riba kesksagedus
41. riba
42. ribafilter (bandpass filter) laseb läbi teatud sageduste ala, muud sagedused summutatakse
43. ribalaius ehk sagedusvahemik
44. rikas helisignaal
45. ring
46. ringi ümbermõõt
47. ringjoon
48. ringmodulatsioon
49. ringsagedus
50. ristfeid (crossfade) (en:crossfade) kokku jootmine, soome k ristihäivytys, kokkusulatamine või kokkusulandumine
51. ristlaine ehk transversaallaine
52. Roland
53. ruum
54. ruumi impulsskaja simuleerimine Varased peegeldused modelleeritakse harva FIR-filtri abil. Harva filtri puhul vaid teatud impulsskarakteristiku diskreedid on nullist erinevad. Reverberatsiooni impulsskaja sarnaneb müraga. Seda võib modelleerida
55. ruumi impulsskaja ehk ruumi impulsskarakteristik
56. ruumi impulsskarakteristik ehk ruumi impulsskaja
57. ruumi mürataust
58. ruumiakustika simuleerimine
59. ruumiakustika
60. ruumikaja
61. ruumiline dimensioon
62. ruumindamine ehk spatsialisatsioon en:spatialisation,
63. ruutkeskmine (RMS – root mean square)
64. rõhk
65. röntgenilaine
66. rütm rütmil on kolm põhiskaalat: takt, löök, tatum (time atom) – kestuselt lühim regulaarselt esinev ajagraanul
67. rütmi analüüs vajalik muusika automaatse noodistamise puhul
68. rütmi ja tempo automaatne määratlemine
69. rütmistruktuur

1. S/Pdif
2. saehamba kalle
3. saehamba lainekuju generaator (sawtooth ramp generator)
4. saehammas ehk saehamba lainekuju (sawtooth, Sägezahn)
5. sagedus (frequency, Frequenz)
6. sagedusala
7. sagedus-amplituudjäljed Üldiselt modelleerimisel kasutatakse kas teatud arvu kõige kõrgemaid spektri tippe või teatud lävest kõrgemal olevaid spektri tippe. Kui spektri tippude modelleerimist teostada lõiklõigult, on võimalik leida, millisele sagedusele teatud heli komponent on siirdunud järgmises lõigus. Tulemuseks on nn sagedus-amplituudjäljed
8. sagedusdiskreet
9. sagedusesitus (frequency domain)
10. sagedusesitusi resolutsioon
11. sageduse funktsioon
12. sageduse muutus ajas
13. sageduse peegeldus
14. sageduse tasand
15. sageduse viga
16. sagedusemuutja ehk sageduse tõstja-madaldaja
17. sagedusesitus
18. sagedusesituse hõlmad
19. sageduskarakteristik
20. sageduskomponendi hilistumine
21. sageduskomponendi sumbumine
22. sageduskomponent ehk harmooniline
23. sageduskoosseis
24. sageduslik koostis
25. sageduslik maskeerimine
26. sageduslik resolutsioon
27. sageduslik tihedus
28. sagedusmodulatsioon ehk FM (frequency modulation)
29. sagedusmodulatsiooni printsiip
30. sagedusmodulatsioonisüntees ehk FM-süntees (frequency modulation synthesis) en:frequency modulation synthesis) leiutas John Chowning 1960. aastatel. Publitseeris ja patenteeris 1970. aastate lõpul. Meetod jõudis kasutusse Yamaha süntesaatorites 1980. aastatel. Arvutuslikult lihtne moodus toota palju harmoonilisi.
31. sagedusnivoo
32. sageduspiirkond
33. sagedusriba
34. sagedusskaala
35. sagedusspekter
36. sagedussuhe
37. sageduste vahe
38. sagedustegur
39. sagedustelg
40. sagedus-tugevus-paar
41. sagedusväärtus
42. sagedusvahemik ehk ribalaius
43. salvestamine (recording)
44. salvestamise kvaliteet
45. salvestise restaureerimine
46. samaaegsus ehk simultaansus
47. samaajaline maskeerimine (simultaneous masking)
48. samm
49. Scheireri algoritm
50. Schroederi algoritm on esimene kaja/reverberatsiooni algoritm. See koosneb, paralleelselt mitmest kammfiltrist, erinevad hilistused, tagasiside võimendus, paar all-passfiltrit jadamisi, põhjustavad impulsskarakteristiku laienemise ajas. Schroeder leiutas all-pass filtri aastal 1961, lisades kammfiltrile negatiivse forward-ahela. Tänu sellele amplituudikarakteristikust tuli tasane ja impulsskarakteristik on sama pika kestusega kui kammfiltril.
51. seaduspärasus
52. seinakell
53. sekventser (sequencer)
54. servamodulatsioon ehk tämbraalmodulatsioon
55. sigmoidfunktsioon
56. signaal sageduse tasandil
57. signaal
58. signaali amplituud
59. signaali filtreerimine
60. signaali genereerimine
61. signaali lühiajaline komponent (transient)
62. signaali mähisjoon
63. signaali mittelineaarsus
64. signaali moonutus
65. signaali resolutsioon
66. signaali sagedus
67. signaali sagedusesitus
68. signaali sageduslik koostis
69. signaali sageduslikud omadused
70. signaali spekter
71. signaali spektrogramm
72. signaali tase
73. signaali tee faas
74. signaali tee
75. signaali valgendamine spektri muutmine tasasemaks
76. signaali võimsus
77. signaalide korrutamine
78. signaalikomponent
79. signaalilõik
80. signaalitöötlus
81. siinus
82. siinusfunktsioon
83. siinusgeneraator
84. siinusheli
85. siinuslaine kõrgus ehk amplituud
86. siinuslainekuju
87. siinusosa
88. simulatsioon
89. simuleerimine
90. sin ehk siinus
91. sinc-funktsioon
92. sinusoid
93. sinusoidaalne komponent
94. sinusoidmüra mudel
95. sisekõrv
96. sisend (MAX/MSP/Jitter) (inlet) en:inlet
97. sisend (input)
98. sisendi kanal
99. sisendsignaal
100. sisendsignaali väärtus
101. sisendväärtus
102. sissefeid (fade-in)
103. sissefeidi kestus (fade-in length)
104. skaalamine
105. skeem
106. sonogramm (sonogram)
107. sonogrammanalüüs
108. soojuslaine ehk infrapunalaine
109. spekter ehk helispekter
110. spektraalanalüüs
111. spektraalesitus
112. spektraalne ala
113. spektri kompressioon
114. spektri konvolutsioon
115. spektri koobas
116. spektri kuju
117. spektri leke (spectral leakage) Kuna DFT on FT diskreeditud versioon, sõltub spektri kuju sellest, millise sagedusega komponenti me esitame piiratud täpsus
118. spektri masskeskmine
119. spektri modelleerimine
120. spektri mudel
121. spektri tipp
122. spektri tippudevaheline kaugus ehk sageduse erinevus spektri tippudevaheline sageduste vahe
123. spektrianalüsaator
124. spektrogramm
125. staatuseaken ehk olukorraaken
126. stabiilne filter väljund ei või kasvada lõpmatusse, filter ei või hakata genereerima
127. standardhälve
128. statsionaarne signaal signaali sageduslikud omadused ei muutu
129. statsionaarsus
130. stereo
131. stereoefekt hilistuse modulatsioonid eri faasis eri kanalites
132. STFT
133. stohhastiline signaalikomponent
134. stohhastilisus
135. struktuur
136. stuudio ehk helistuudio
137. subharmooniline helisüntees en:subharmonic synthesis,
138. subjektiivsus
139. subtraheeriv helisüntees ehk subtraktiivne süntees ehklahutussüntees en:subtractive synthesis,
140. suhtelisus ehk relatiivsus
141. sulam
142. sumbumine Sumbumine sõltub sagedusest. Looduslikes süsteemides kõrged sagedused sumbuvad rohkem kui madalad sagedused. Kadusid võib modelleerida hilistusega ühendatud madalpääsfiltri abil. Praktikas üsna lauge karakteristikuga
143. sumbumisaeg
144. sumbuv resonanats
145. sumbuvus
146. sumbuvuse kiirus
147. sumbuvusfilter
148. summa
149. summeerimine
150. summeeriv süntees heli toodetakse summeerides sinusoide (iga sageduskomponent e. harmooniline genereeritakse eraldi). Summeeriv süntees on vastupidine operatsioon võrreldes Fourier' analüüsiga
151. summutamine
152. superpositsioon
153. superpositsiooni printsiip
154. sõltumine
155. sõnaline argument
156. sõnum (MAX/MSP/Jitter) (message)
157. sõnumikast (message box)
158. sämpel ehk näidis (sample)
159. diskreetimissagedus ehk sämplimissagedus (sample rate) sämpler loeb lainetabelis kõigepealt heli attack ja decay osa, seejärel kordab sustain-osa nii kaua, et heli kestus on soovitud pikkusega ning lõpuks loeb tabelist release-osa. Korratava osa algus- ja lõpp-punkti määratlemiseks leitakse tihti kõigepealt heli põhisagedus. Tsükli moodustamisel on siiski oht et tsükli vahekohad on kuuldavad. Selle vältimiseks on võimalik laine kuju järgi leida koht kus tsüklit oleks kõige sujuvamalt võimalik moodustada
160. sämplimine või diskreetimine en:sampling või näidendamine (sample näidend) sämplimise all mõeldakse helisünteesi puhul lainetabelisünteesiga sarnast meetodit, mille puhul lainetabelis on salvestatud (akustiliste pillide) signaalilõigud. Tavaliselt sämplimise puhul tabelis olevad lõigud on oluliselt pikemad kui üks periood. Kui mälu maht ei ole kriitiline, salvestatakse iga noot eraldi. Sämplitud lainetabeli ‘rida’ on võimalik enne mahamängimist töödelda (näiteks filtreerida, aeglustada, kiirendada). Sämplimise abil on võimalik esitada n-ö hübriidpille, mille heli algab näiteks
161. sämplipõhine helisüntees en:sample-based synthesis,
162. sämplituudsignaal
163. sümbol
164. sümmeetriline impulsskarakteristik
165. sümmeetriline sagedusesitus
166. sünaps
167. sündmuse kestus en:event duration,
168. sünteesimeetod
169. sünteesiprogramm
170. sünteesitud heli
171. sünteetiline lauluhääl
172. sünteetiline pill
173. süntesaator
174. süntesaatorisüsteem
175. süsteem
176. süsteemifunktsioon
177. Synful Orchestra
178. SYSEX

1. taasesitus
2. tagasiside (feedback)
3. tagasisideahel
4. taju
5. tajupiir
6. tajutav helitugevus
7. takt (measure)
8. taldrikud
9. Tap.Tools (SP-Intermedia)
10. tarkvara
11. tasand
12. tasase amplituudijaotusega dither
13. tasase amplituudijaotusega müra
14. tasaselt maskeeriv müra (uniform masking noise)
15. tasasus
16. tasemedetektor
17. tasemefilter (shelving filter)
18. tasememuutus
19. tatum (time atom) on lühim ajagraanul
20. taustaheli
21. taustamüra
22. tavaline objekt
23. teatud ruumiakustika simuleerimine
24. tegur
25. tehispeastereofoonia (de:Kunstkopfstereofonie)
26. tehnika
27. tehnoloogia
28. teist järku all-pass filter
29. teist järku resoneeriv madalpääsfilter
30. telepilt
31. temperatuur
32. tempo
33. teoreetiline mudel
34. teoreetiline pidev sagedusesitus
35. tervik
36. testsignaal
37. Thirani all-pass filter
38. Thirani filtri karakteristikuid
39. tigu (kõrv)
40. tiibklaver (grand piano)
41. tiibklaveri mudel
42. tilde ehk ˜
43. tipp
44. tippväärtus
45. topeltklõps
46. transistor
47. transport
48. transpositioni sagedussuhe (pitch shift ratio)
49. transpositsioon (pitch shift)
50. tremolo
51. trepikujuline laine
52. trigonomeetria
53. trompet
54. trükkimine (print)
55. tsent
56. tsirkulaarpolarisatsioon ehk pöördpolarisatsioon
57. tugevus (gain)
58. tugevustegur
59. tuiklemine
60. tulemus
61. tulevik
62. tunnus
63. tuule heli
64. tõmblukumüra (zipper noise)
65. tõusev saehammas
66. täisarv (integer number)
67. täisarvukordne
68. täismodulatsioon
69. täisnurk
70. täisring
71. tämbraalmodulatsioon ehk servamodulatsioon
72. täpne sagedus
73. täpsus
74. töömälu
75. tööpind
76. töötlemine
77. töötlus
78. tüüpilisus
79. tüürimine
80. tüürpinge (control voltage, CV)

1. uau-uau-efekt (wah-wah-efect)
2. ultraheli
3. ultraheliala
4. UNITOR 8
5. universaalne efektifilter

1. vabavara (shareware)
2. vahekõrv
3. vahesagedus
4. vahetulemus
5. vaikne signaal
6. vaikus
7. valem
8. valge müra
9. valge müraspekter
10. valge
11. valguse kiirus
12. valguslaine
13. valimine
14. valjus (loudness)
15. varane peegeldus (early reflection)
16. vasakpööre
17. vasakult-paremale-printsiip (left-to-right principle)
18. vastandfaas
19. vastandkaugus
20. vastupäeva
21. vastupidine järjekord
22. VCA (voltage controlled amplifier)
23. VCF (voltage controlled filter)
24. VCO (voltage controlled oscillator)
25. veelaine
26. veepinnalaine
27. veerandtoon
28. vertikaalne ulatus
29. vertikaalresolutsioon (range)
30. vertikaalsus
31. vertikaaltelg
32. vesi
33. vibraato
34. video
35. viga
36. vihmasadu
37. viive (delay)
38. vikerkaarevärvid
39. vinüülplaat
40. virtuaal-analoogsüntees (virtual-analog-synthesis)
41. virtuaalne analoogsüntees en:virtual analog synthesis
42. virtuaalne baasharmooniline (pitch)
43. virtuaalne baasharmooniline (virtual pitch)
44. virtuaalne heebel
45. virtuaalne helinivoo mõõtja (virtual level meter)
46. virtuaalne muusikainstrument ehk VST (virtual musical instrument)
47. virtuaalne ostsilloskoop
48. virtuaaltegelikkus ruumid, mida pole olemas või mida pole võimalik füüsikaliselt ehitada, näiteks muutuvad ruumid
49. võimendamine
50. võimendi
51. võimendus
52. võimenduse regulaator
53. võimenduskraad
54. võimsus
55. võimsusspekter
56. võimsusspektri Fourier’ pöördteisendus
57. võnge
58. võnke intensiivsus ehk äärmine võnkediapasoon
59. võnkeparameeter
60. võnkesüsteem pillikeel, kile, õhusammas
61. võnketelg
62. võnketüüp
63. võnkevorm
64. võnkumine
65. voolupinge
66. võrdlemine
67. võrdlusühik
68. võrdne jaotus
69. võtmesõna
70. vähendatav dither ehk vähendatav dithermüra (subtracive dither)
71. vähendav süntees põhineb allika ja filtri olemasolul. Genereeritakse mingi elementaarne signaal, mille omadusi muudetakse filtreerimise teel. Enamasti kasutatakse elementaarsignaale, mille spektris on tihedalt komponente. Signaal filtreeritakse kas madalpääsfiltriga või resonaatoriga
72. vähendava sünteesi implementeerimine
73. väiksem kui
74. väljund en:outlet
75. väliskõrv
76. väljafeid (fade-out)
77. väljafeidi kestus (fade-out length)
78. valju heli
79. väljund (outlet)
80. väljund (output)
81. väljundikanal
82. väljundsignaal
83. väljundväärtus
84. värav ehk geit (gate) nullib signaali teatud tasemest allpool
85. värin (dither)
86. väärtus

1. Windows 2000
2. Windows XP

1. õhk
2. õhu võnkumise kaardistamine
3. õhuniiskus
4. õhuvõnkumise lainepikkus
5. õppetükk (tutorial)
6. õunaklahv (command)

1. ärritaja
2. äärmine võnkediapasoon ehk võnke intensiivsus

1. ööbik

1. ühe poolusega filter
2. ühe poolusega rekursiivne filter
3. ühekohaline arv
4. ühemõõtmeline transversaallaine
5. ühikhüpe
6. ühikringjoon
7. ülediskreeditud signaal
8. ülediskreetimine (oversampling)
9. ülekandefunktsioon
10. ülekandefunktsiooni lugeja
11. ülekandefunktsiooni nimetaja
12. ülekandefunktsiooni nullkohad
13. ülemheli (overtone)
14. ülemhelide rühm
15. ülemhelirida
16. üleminekusagedus
17. ülerõhk
18. ümardamine

1. x-telg

1. Yamaha DX7 ehk DX7
2. Yamaha VL-1
3. Yamaha VL-7
4. Yamaha
5. YIN
6. YIN-meetod

1. y-telg
2. Z-teisendus