Detekteerimine

Detekteerimine on signaali muundamine sellisel viisil, et väljundiks saadakse vahelduvsignaali huvipakkuva parameetri väärtusele vastav väljundsignaal. Tavaliselt on selleks signaaliks alalispinge, mille suurus on kindlas vastavuses huvipakkuvast signaali parameetrist. Eelistatud vastavus on üldjuhul lineaarne sõltuvus.

Vahelduvsignaali amplituudi detekteerimiseks kasutatakse alaldeid. Erijuhul võidakse kasutada ka efektiivväärtuse mõõtjaid (ruutdetektoreid). Amplituudmodulatsiooni detekteerimisel ilmub moduleeriv signaal detektori väljundile alalispinge muutuse kujul. Kui alalduselemendina kasutatakse tugisignaali abil juhitavat lülitit (või mitut lülitit), siis saadakse sünkroonne alaldamine ehk sünkroondetekteerimine. Sõltuvalt tugisignaali faasist võib sünkroondetekteerimise teel detekteerida kas sünfaasset (0°) või kvadratuurset (90° nihutatud) signaali komponenti. Kvadratuurse amplituudmodulatsiooni (QAM) detekteerimisel vastavad neile sünfaasne komponent I ja kvadratuurne komponent Q (Inphase ja Quadrature).

Vahelduvsignaali sageduse detekteerimiseks kasutatakse sagedusdetektoreid või sagedusmõõtjaid. Raadiosagedusliku signaali sagedusmodulatsiooni detekteerimisel on väljundsignaaliks sageduse muutus pikaajalise keskmise sageduse suhtes.

Vahelduvsignaali faasi detekteerimiseks kasutatakse faasitundlikke lülitusi ehk faasidetektoreid. Raadiosignaali faasimodulatsiooni puhul kasutatakse teise (tugi-)signaalina kandevsignaali pikaajalise keskmise faasiga signaali.

Tugisignaalide saamiseks, aga ka sagedusmodulatsiooni detekteerimiseks saab kasutada automaatse faasisünkronisatsiooni süsteemi (faasilukk, PLL).

Amplituudi, sageduse ja faasi detekteerimist teostavaid seadmeid nimetatakse vastavalt amplituud-, sagedus- ja faasidetektoriteks.