Hipi
Ilme
Luule
[muuda]Wäike hipi tuli läbi igiwana linna.
Walusalt ja naljakalt yx tunne täitis rinna.
Tuli suurelt kontserdilt, weel kõrwgi ajas pilli.
Meeleliigutusest ostis kimbu sinililli.
...
Õhtupoolik tegi haiget, samas tõstis tuju.
Wäixe hipi syytu tunne wõttis selge kuju.
Wäike hipi tahtis saada paremax ja puha.
Armastus on altruistlik, õnnelik ja puhas.
Wäike erutatud hipi tuli läbi linna.
Enda eest ei õnnestunud päris pakku minna.
- Liisi Ojamaa, "WÄIKE HIPI & KEWAD", rmt: "Kahel lahtisel käel", 2020, lk 22
Proosa
[muuda]- Praegune ühiskond on ebainimlik. Ta sandistab inimest lapsepõlvest peale juba perekonnas. Poogib talle külge ahnitsemise elulisi printsiipe. Hipi paneb ette: inimene peab lõpuks saama iseendaks. Selle teostumiseks ei ole ühiskonna algrakuke mitte perekond, vaid kommuun. Lapsi kasvatatakse koos. Laps peab omaks võtma ühiskonna keerulise palge, mitte jäljendama oma vanemate kombeid ja veendumusi. Elu süsteem on isiksustest koosnev kommuun. Igaüks elab, nagu tahab ja teeb, mida tahab. Teostab ennast nii, nagu tal parem on. Kaasaegse ühiskonna institutsioonid, mis inimesi sandistavad – luksus, rikkus, eraomand – tulevad hävitada. Elu peab olema lihtne. Mehhaniseerimine sandistab inimesi. Lähemale loodusele. Maha sõda! Maha sõda Vietnamis! Maha Johnson. Armastust, mitte sõda...
- Genrihh Borovik, "Teekond Hipplandiasse", Vokrog sveta, 1968; cit. via: Vladimir Wiedemann, "Tundmatu liit. Hipid-müstikud-dissidendid", tõlkinud Valdek Kiiver, 2019, ISBN 9789949855094, lk 11
- Ta oli andunult osalenud seitsmekümnendate aastate lillelaste liikumises ning tassinud Oak View'sse tikitud poolpargitud lambanahast kasuka ja ümmarguste traatraamidega prillidega sõpru. Vanavanemad olid vaadanud tudengeid, kes kandsid alt laienevaid pükse ja tohutult avarate varrukatega särke - kusjuures poistel olid sama pikad ja metsikult lokkis juuksed kui tüdrukutel - just nagu oleksid nood pärit mõnelt teiselt planeedilt, aga külaliste teistsugusus ei keelanud sööta neid pudru ja pirukatega ning panna magama Yorkshire'i villatekkide ja tepitud Paisley tekkide alla. Kanepit tohtis suitsetada ainult aias ning alkoholi majas õieti polnudki peale vanaisa viskikarahvini ja siirupmagusa šerri, millega immutati magustoitu valmistades biskviitkooki, aga Susiele ei jäänud märkamatuks, et sõbrad lausa võistlevad, keda Oak View'sse kutsutakse, ja vanavanemad omakorda osutavad külalistele heatahtlikkust, mille osaliseks tavaliselt said hulkuvad koerad. (lk 24)
- Joanna Trollope, "Tasakaalutrikk", tlk Krista Suits, 2017