Juuksed

Juuksed on inimese peas kasvavad karvad.

• Ja sündis, kui ta iga päev teda oma kõnedega kitsikusse ajas ja temale peale käis, et ta hing tüdines surmani

17 ja ta avas temale kogu oma südame ning ütles: "Habemenuga ei ole saanud mu pea ligi, sest ma olen emaihust alates eraldatud Jumalale. Kui mind pöetakse, siis mu jõud lahkub minust ja ma muutun jõuetuks ning olen nagu kõik muud inimesed."

18 Kui Deliila nägi, et Simson oli temale avanud kogu oma südame, siis läkitas ta vilistite vürstidele teate, öeldes: "Tulge nüüd, sest ta on mulle avanud kogu oma südame!" Ja vilistite vürstid tulid ta juurde ning tõid raha kaasa.

19 Ta uinutas Simsonit oma põlvedel ja kutsus ühe mehe, kes pügas tema seitse juuksekiharat; ta nõrgestas Simsonit ja selle jõud lahkus temast.

• Kohtumõistjate raamat 16:16-19

• Aga kogu Iisraelis ei olnud nii ilusat meest kui Absalom, mitte ühtegi, keda nii väga oleks ülistatud: jalatallast pealaeni ei olnud temal midagi viga.

26 Ja kui ta lõikas oma juukseid - ta lõikas neid iga aasta lõpus, sest need muutusid temale nõnda raskeks, et ta pidi lõikama -, siis vaagisid ta juuksed kakssada seeklit kuninga vae järgi.

• Teine Saamueli raamat 14:25-26

• Hallid juuksed on ilus kroon,

mis saavutatakse, kui ollakse õigluse teel.

• Õpetussõnad 16:31

• Ülemlaul 6:5

• Ülemlaul 7:6

• Maarja võttis nüüd naela ehtsat, hinnalist nardisalvi, võidis Jeesuse jalgu ja kuivatas neid oma juustega, ning koda täitus salvi lõhnast.
  • Johannese evangeelium 12:3

• Aga tema pea ja juuksed olid valged nagu valge vill, nagu lumi, ning tema silmad nagu tuleleek,

15 ning tema jalad olid vasemaagi sarnased, kui see on hõõguvas ahjus, ning tema hääl oli otsekui suurte vete kohin.

• Johannese ilmutuse raamat 1:14-15

• Väravad avanesid ja sealt kihutas välja husaaripolk, kõikide ratsapolkude uhkus. Kõigil ratsanikel kõrvid argamakid, üks sarnane teisega. Teiste ees kihutas kõigist südim, kõigist ilusam rüütel. Vaskkiivri alt aina lendlesid ta mustad juuksed, lehvis käsivarre külge seotud kallis särp, mille olid tikkinud esimese iluduse kaunid käed. Tarass otse jahmus, kui nägi, et see oli Andri. Võitlustuhinast haaratuna ja põledes ihast käsivarre külge seotud kinki ära teenida, tormas Andri nagu kõige ilusam, kiirem ja noorem hurdakoer kogu karjas. Teda ässitas vilunud jahimees - ja ta pani kihutama, jalad sirgjoonena õhus ning kogu keha kaldunud ühele küljele, tuisates üles lund ja jõudes kihutamisehoos kümme korda jänesest ette. Vana Tarass peatus ja vaatas, kuidas Andri endale teed puhastas, tuiskas laiali, raius ning puistas hoope paremale ja vasakule. Tarass ei kannatanud välja ja käratas: "Kuidas?... Omi?... Omi tapad, kuradi krants? ..." Kuid Andri ei teinud vahet, kes ta ees on, omad või mõned muud; mitte midagi ei näinud ta. Kiharaid, kiharaid nägi ta, pikki-pikki kiharaid, ja luigele sarnanevat rinda, lumivalget kaela ning õlgu ja kõike, mis on loodud meeletute suudluste jaoks.
  • Nikolai Gogol, "Tarass Bulba", tlk Johan Tamm, 1955, lk 141

• Kõik stimuleerivad määrded on juustele kahjulikud; neid tuleks lõigata kord kahe kuu takka; nende puhastamiseks pole midagi paremat kui vahule löödud muna, mis on hõrutud juustesse ning pärast leedriveega maha loputatud; kuid kõigiks puhtusetarveteks sobib puhas pehme vesi, mis on juustele palju parem kui tavaliselt ette kujutatakse. ("Tualett", 2. ptk, "Juuksed")
  • Judith Montefiore, "Juudi käsiraamat", 1846

• D'Artagnan tundis hästi mütoloogiat. Ta teadis, et juhusel on peas vaid üksainus juuksesalk, millest seda haarata, ja ta polnud mees, kes laseb sellel mööda minna, ilma sellel tutist kinni krahmamata.
  • Alexandre Dumas vanem, "Kakskümmend aastat hiljem", tlk Henno Rajandi, 2008, lk 872

• Viimaks saabus eksam, ja füsioloogiaprofessor R. rääkis mulle toimunust järgmist: "Niisugust eksamit pole ma veel näinud! Härra Onyxstein tõmbas järgmised piletiküsimused: vereringe ja seedimine. Mõlemale vastas ta pause pidamata, tema kõne voolas ja oli nii täpne, et ei jätnud mitte kui midagi soovida. Ent mul oli tunne, et tema ees on raamat ja ta vuristab leheküljed maha.

Oota vaid, mõtlesin, see võib olla ka juhus. Need on tuntud küsimused ja ehk on ta nad veel täna läbi uurinud. Ma tahan teda põhjalikumalt katsuda ja valin selleks haruldasema teema!

"Ja nüüd, mu armas," alustasin, "rääkige mulle midagi, noh, mille kohta siis, näiteks ütleme — juuste kohta." Mõnusasti varitsedes nõjatusin sohva nurka ja mõtlesin: sinu saatus ripub nüüd juuksekarva otsas! Aga kujutage ette! Härra Onyxstein peab mulle jalapealt korraliku poole tunni pikkuse loengu juustest, nende tähtsuse, elu, struktuuri, alaliikide, kasvu, haiguste, geograafiliste ja etnograafiliste iseärasuste jne. jne. kohta nii juuspeenelt, et mul tõusid juuksed püsti. Isegi kirjandust juuste kohta tundis ta karvapealt, ning ta leidis minu supis juuksekarva, mind mingil kombel eksamineerides ja mulle tõesti midagi näidates, mida ma ei teadnud. Ta demonstreeris mulle ad oculos, et mis tahes juuksekarva pöidla ja nimetissõrme vahel libistades saab isegi kõige pikema naisejuukse puhul silmapilkselt määrata, kumb on juure- ja kumb perifeerne ots, sest karv liigub ühel juhul üles ja teisel juhul alla. Lühidalt, ta pidas mulle loengu, mis mind huvitas ja siiski ärritas, sest ma pidin endale tunnistama: selles sa jääd talle alla!"

• Georg Julius von Schultz-Bertram, "Tartu tudengid viiskümmend aastat tagasi", tlk Viktor Sepp, LR 17/1999, lk 12-13

• Kokkupuutemaagia tuntuim näide on maagiline sümpaatia, mida arvatakse esinevat inimese enda ja tema keha küljest eemaldatud osade, näiteks äralõigatud juuste või küünte vahel; usutakse, et isik, kelle kätte satuvad inimese juuksed või küüned, võib nende abil teda omatahtsi mõjutada ükskõik kui kaugelt. See ebausk on levinud üle kogu maailma /---/.
  • James Frazer, "Kuldne oks", tlk Triinu Pakk, 2001, lk 45

• Komeet on täht, kes on oma juuksesõlme valla päästnud. (lk 16)
• Vikerkaar on lint, mille loodus seob endale pähe pärast seda, kui ta on pesnud oma juukseid. (lk 16)
• Merihein, mis ilmub rannale, on juuksed, mis sireenidel kammimise juures lahti tulevad. (lk 18)
• Neegri juukseid ei ole võimalik sirgeks siluda, sest neid on krussinud päikese lokitangid terve geoloogilise ajastu. (lk 31)
• Esimesed hallid juuksed on vanaduse traagelniidid. (lk 41)
• Jalgratta pedaalid lõikavad kauguste juukseid. (lk 45)
• Magava naise juuksed on unenäomere meduus. (lk 49)
• Hiinlastel on süsimustad juuksed. Kuid mis küll tušš neil maksma võib minna! (lk 52)
• Kõike saab vältida, välja arvatud seda, et naine oma pead peseb, millal heaks arvab. (lk 53)
  • Ramón Gómez de la Serna, "Gregeriiad", tlk Jüri Talvet, LR 2/1974

• Iseäranis lastetoas kasutatakse muganduma õhutamiseks ilmselgelt jaburaid ähvardusi ja lubadusi. Võtkem näiteks laps, kes keeldub söömast spinatit: tema kasvataja ütleb, et spinat teeb ta juuksed käharaks, aga laps ei taha käharaid juukseid. Siis otsib kasvataja abi ähvardusest: "Kui sa spinatit ei söö, ei kasva sa suureks." "Lollus puha," mõtleb laps ega lase end sundida.
  • Mary Douglas, "Puhtus ja oht", tlk Triinu Pakk, 2015, lk 26

• Juustel, mil juba tärgates on hallid, puuduvad selle maailma suhtes illusioonid.
  • Asta Põldmäe, "Gregeriiad", rmt: "Linnadealune muld", 1989, lk 118

• Ja Tiffany... läks ajas tagasi, ainult sekundiks. Kuid selle sekundi oli ta jälle väike tüdruk, kes luges narmendavaks lapatud muinasjuturaamatut, mida enne teda olid lugenud kõik tema õed.

Kuid Tiffany nägi midagi, mida nemad polnud näinud: ta nägi raamatu läbi. See valetas. Hea küll, otseselt ei valetanud, kuid rääkis tõdesid, mida inimene ei taha kuulda: seda, et printsi endale saada ja sädelevat krooni kanda võivad ainult blondid ja siniste silmadega tüdrukud. See on maailma sisse ehitatud. Mis veel hullem, see on sisse ehitatud sinu juuksevärvi. Punapead ja brünetid saavad vahel veel juttudemaal enamat kui tumma kõrvalosa, aga kui sinul on kõigest üpris hiirekarva tooniga pruunid juuksed, oled sa määratud teenijatüdrukuks.

• Terry Pratchett, "Ma kannan keskööd", tlk Allan Eichenbaum, 2011, lk 142

• Vaatasin talle otsa. Püsilokid ümbritsesid halona tema kahvatut nägu. Olen ikka imestanud, et inimesed lähevad reklaamide õnge, mis väidavad, et see või teine šampoon taaselustab juuksed. Juustel pole ju kunagi olnud elu, mida taaselustada. Juuksed on surnud materjal, keratiini soomuskiht, mis kasvab välja karvanäsast. Neis on niisama palju elu kui ekskrementides, mida sa kehast välja punnitad. Juuksed on ajalugu - see, kes sa oled olnud, mida söönud ja teinud. Ja tagasi minna ei saa. Grete püsilokid on mumifitseeritud muinasaeg, igikelts, niisama jubedad nagu surm ise.
  • Jo Nesbø, "Kuningriik", tlk Riina Hanso, 2021, lk 248

• William Butler Yeats, "Pruun penn" (1910), tlk Märt Väljataga

• Sergei Jessenin, "*** Milleks punakuldseis põõsais nuuksed", tlk Artur Alliksaar, rmt: S. Jessenin, "Luuletused" (1970), lk 35

• Marie Under, "Kevad" IV kogust "Eelõitseng", 1918

• Paul Celan, "Surmafuuga", tlk Ain Kaalep, Vikerkaar 8-9/2001

• Eha Lättemäe, "Sain teada, ütlesin: päikene" kogus "Elulugu" (1981), lk 6

• Ilona Laaman, "Mu väike sõbranna", rmt: "Mis need sipelgad ka ära ei ole", 1970, lk 5

• Liepa Rūce, "* Ma ei kohtu enam vanade sõbrannadega, aga...", tlk Contra, rmt: antoloogia "Introvertide ball", 2022, lk 199