Saprotroof
Ilme
See artikkel vajab toimetamist. (Aprill 2019) |
See artikkel räägib organismidest, kes saavad oma toitained surnud orgaanilisest ainest; veekogu indikaatororganismide kohta vaata artiklit saproob |
Saprotroof ehk saproob on organism, kes saab oma toitained osmoosi (osmotroofia) teel surnud orgaanilisest ainest[viide?]. Saprotroofid on mitmed loomad, taimed, paljud seened ja bakterid.
Et saprotroofid ei saa toitaineid ise toota, arvatakse nad heterotroofide hulka.
Terminoloogia
[muuda | muuda lähteteksti]Saprotroofide ja nendega seotud lähismõistete osas on kirjanduses segadust ja ebajärjepidevust.
- Saprofiil on organism (hrl taim või loom, kes surnud orgaanilise aine peal või sees elab);
- saprotroof on mis tahes organism, kes toitub surnud orgaanilisest ainest;
- saprofaag on loomorganism (nt sitasitikas), kes toitub surnud orgaanilisest ainest. Sünonüümne on detritovoor ehk detritofaag, mida kasutatakse sageli veekeskkonnas orgaanilisest surnud ainest toituvate loomade kohta. Saprofaagide seas eristatakse:
- saprofaagid kitsamas mõistes on surnud taimsest materjalist toituvad loomad;
- koprofaagid toituvad loomsetest väljaheidetest;
- nekrofaagid toituvad loomakorjustest;
- Lisaks räägitakse mõnikord fütosaprofaagidest (toituvad surnud taimsest materjalist ehk ka saprofaagid kitsamas mõistes) ja zoosaprofaagidest (toituvad surnud loomsest materjalist).
- saprovoor on saprofaagide kohta harva kasutatav sünonüüm;
- saprofüüt (nt pisikäpp) on surnud orgaanilisel ainel elav (ja nt seente kaudu ka toituv) taim. Botaanilis-ajaloolistel põhjustel arvati nende hulka varem ka bakterid ja seened, ehkki järelliide "-füüt" viitab taimele.
Saproobideks nimetatakse hüdrobioloogias vee saproobsusastet iseloomustavaid organisme.
Sõna "saprotroof" tuleb kahest kreeka keele sõnast. Sapros – haisev, mädanev. Trophē – toit, toitmine.
Vaata ka
[muuda | muuda lähteteksti]- Biotroof
- Geofaag (settesööja)
- Heterotroof
- Lagundaja
- Saprobiont
- Sestofaag