Riia

See artikkel vajab toimetamist. (August 2009) Palun aita artiklit toimetada. (Kuidas ja millal see märkus eemaldada?)

See artikkel ootab keeletoimetamist. Kui oskad, siis palun aita artiklit keeleliselt parandada. (Kuidas ja millal see märkus eemaldada?)

Riia
läti Rīga
Ülevalt vasakult päripäeva: Vabadussammas, Riia linnavolikogu hoone, Mustpeade maja, Läti Rahvusooper, Līvu väljak
Riia lipp Riia vapp
Pindala: 304 km² (2024)[1]
Elanikke: 605 273 (1.01.2024)[2]
Koordinaadid: 56° 57′ N, 24° 6′ E

Riia (läti Rīga [r'iiga^ⓘ], latgali Reiga, liivi Rīgõ, saksa Riga) on Läti pealinn, suurim linn ühtlasi Baltimaades.

Riia veehoidlast asub linn põhjaloodes, jäädes lõunakagusse Läänemerest. Neid ühendab laevatatav Daugava jõe alamjooks, mille mõlemad kaldad on tihedalt asustatud. Reisisadamaga südalinn asub jõe paremkaldal umbes 15 km kaugusel jõe suudmest Liivi lahte. Linna ümbritsevad kirdekaares Ķīši ja Jugla järved, kagus asubki Riia hüdroelektrijaam. E67-ületusega paistammist alates ületavad vaid 5 silda jõge: Dienvidu sild, Salu sild, Dzelzceļa raudteesild, Akmensi sild ja Vanšu sild. Linna piires asuvad mitmed jõesaared ja -koolded, sealhulgas Lielupe jõe vana suue Buļļupe, mis ääristab Daugavgrīva kindlust.

Riia ajalooline kesklinn juugendstiilis hoonetega kuulub 1997. aastast UNESCO maailmapärandi nimistusse.

Linna järgi on nime saanud siluri Rīga kihistu.^[3]

Riias on aasta keskmine sademete hulk 633 mm. Kõige vihmasem kuu on juuli (85 mm), kõige kuivem veebruar (27 mm).

Riia on Läti presidendi, parlamendi, ülemkohtu ja ministeeriumite asukoht.

Linnavalitsuse asukoht on Riia raekoda Riia vanalinnas. Linnavolikogul on 60 liiget ja selle koosseis valitakse iga nelja aasta tagant kohalike omavalitsuste valimistel. Volikogus on kolm fraktsiooni: Koosmeel (S) / Au teenida Riiat! (GKR), Rahvuslik Liit (NA) ja Ühtsus (V). Volikogu valib linnapea. 2009–2019 oli linnapea Nils Ušakovs.

 Pikemalt artiklis Riia linnapeade loend

• Kurzeme rajoon (Kurzemes rajons)
• Zemgale eeslinn (Zemgales priekšpilsēta)
• Põhjarajoon (Ziemeļu rajons)
• Vidzeme eeslinn (Vidzemes priekšpilsēta)
• Keskrajoon (Centra rajons)
• Latgale eeslinn (Latgales priekšpilsēta)

Aasta Elanikke 1767 19 500 1800 29 500 1840 60 000 1867 102 600 1881 169 300 1897 282 200 1913 517 500 1920 185 100 1930 377 900 1940 353 800

Aasta Elanikke 1941 335 200 1945 228 200 1950 482 300 1955 566 900 1959 580 400 1965 665 200 1970 731 800 1975 795 600 1979 835 500 1987 900 300

Aasta Elanikke 1990 909 135 1991 900 455 1992 889 741 1993 863 657 1994 843 552 1995 824 988 1996 810 172 1997 797 947 1998 786 612 1999 776 008

Aasta Elanikke 2000 764 329 2001 756 627 2002 747 157 2003 739 232 2004 735 241 2005 731 762 2006 727 578 2007 722 485 2008 719 613 2009 715 978

Aasta Elanikke 2010 709 145 2011 703 581 2012 699 203 2020 627 487

Riias oli 1800. aastal 29 663 meessoost elanikku, neist 12 778 (43%) sakslasi, 7445 (25%) lätlasi ja 4055 (13,6%) venelasi.

Hulgast võimuvahetustest hoolimata oli Riias kogu aeg linnakodanikest kõige mõjukam rahvus sakslased. 1867. aastal olid 42,9% linnaelanikest sakslased. Linna ametlik keel oli saksa keel kuni venestamiseni. Aastal 1891 sai linna ametlikuks keeleks vene keel.

Riia elanikest moodustasid nõukogude aja lõpus 1989. aastal lätlased üksnes 36,5% ja venelased 47,3%. Läti rahvuspoliitika tulemusena (näiteks ei antud inimestele, kes polnud õigusjärgsed Läti kodanikud, automaatselt Läti kodakondsust) said lätlased 2006. aastal taas Riia suurimaks rahvusrühmaks. 2008. aastal olid Riia elanikest lätlased 42,3% ja venelased 41,0%. 2010. aasta seisuga olid riialastest valgevenelased 4,2%, ukrainlased 3,9%, poolakad 2,0% ja teised rahvused 5,8%.

Riias asuvad Läti Rahvusooper (asutatud 1918), Läti Rahvusteater (asutatud 1919), Riia Vene Teater (asutatud 1883), Daile Teater (asutatud 1920), Läti Riiklik Nukuteater (asutatud 1944) ja Uus Riia Teater (asutatud 1992).

Muuseumidest on seal Läti Rahvuslik Kunstimuuseum ja Läti Etnograafiline Vabaõhumuuseum.

2003. aastal toimus Riias 2003. aasta Eurovisiooni lauluvõistlus. Riia oli 2014. aastal Euroopa kultuuripealinn.

Riias ja Lätis on populaarsed spordialad jäähoki, jalgpall ja korvpall. Linnas asuvad suured spordikeskused, näiteks Skonto Arēna, ning tegutsevad jalgpalliklubid Riga FC, RK RFS ja FK Metta, korvpalliklubi VEF ja jäähokiklubi Riia Dinamo.

Riia linn asetseb Daugava jõe lääne- ja idakaldal ning linna talitluses omavad suurt tähendust üle jõe ehitatud kolm silda: Raudteesild, Kivisild ja Lõunasild. Neist sildadest vanim on Raudteesild. 2008. aastal lõpetati uue Lõunasilla esimese osa ehitus ja 17. novembril avati see liikluseks. Lõunasild on Baltimaade suurim ehitusprojekt viimase 20 aasta jooksul. Selle eesmärk on aidata vähendada ummikuid ja liiklust linna keskmes.

Riia ühistranspordivõrku kuuluvad trammi-, trollibussi- ja autobussiliinid. Lisaks pakuvad paljud eraettevõtjad väikebussiteenust.

1970. aastate lõpus, kui Riia rahvaarv hakkas lähenema miljonile (NSV Liidus metroo rajamise tingimus), hakati Riiasse kavandama metrood. Metroo pidi koosnema 3 liinist ja sisaldama 33 peatust, ja valmima 2021. aastaks. 1980. aastate lõpus toimunud Baltimaade ärkamisaja protestide tõttu aga metroo ehitus peatati. Pärast Läti taasiseseisvumist on ka Riia rahvaarv kiiresti langenud, mis teeks metroo rajamise isegi Euroopa Liidu rahastamisel lähiajal võimatuks.

Riia on oma keskse asendi ja rahvastiku kontsentratsiooni tõttu olnud alati Läti transpordikeskus.

Riiat läbivad maanteed E22 ida-lääne suunal ja E67 (Via Baltica) põhja-lõuna suunal.

Riia sadamal on parvlaevaühendus Lübecki ja Stockholmiga. Seal tegutsevad laevandusettevõtted Tallink ja DFDS Tor Line. Läti lipu all sõidavad reisilaevad Romantika ja Isabelle, mis väljuvad Riia reisiterminalist Riia vanalinna lähedalt.

Riia lennujaama liiklustihedus kahekordistus ajavahemikus 1993–2004. Riia lähedal Rumbulas ja Spilves on ka kaks endist Nõukogude sõjaväelennuvälja.

Reisirongid ühendavad Riiat kogu ülejäänud Lätiga, samuti Venemaa ja Eestiga.

 Pikemalt artiklis Riia ajalugu

Linna asutas 1201. aastal piiskop Albert von Buxhoeveden ning linn oli keskajal Riia peapiiskopi ja Mõõgavendade ordu Vana-Liivimaa valduste keskpunkt.

1282. aastast kuulus Riia Hansa Liitu, linn oli edukas kaubalinn ning linna juhtis auväärsetest linnakodanikest valitud Riia raad.

Järgnenud sajanditel oli Riia Liivimaal ja Lätimaal moodustatud Rzeczpospolita, Rootsi kuningriigi ja Venemaa keisririigi provintsi ja kubermangu halduskeskuseks.

Riial on 28 sõpruslinna:

• Vabadussammas
• Riia bussijaam
• Riia Jakobi eesti kogudus
• Riia tele- ja raadiotorn
• Riia–Daugavpilsi raudtee
• Riia Eesti Põhikool
• Riia õigus
• Riia metsakalmistu
• Riia linna kunstikool
• Läti Muusikaakadeemia
• Läti Mereakadeemia
• Läti Spordipedagoogika Akadeemia
• Peeter I ausammas Riias
• Tallinas iela
• Võidu park
• Riia Prantsuse Lütseum
• Riia lütseum
• Riia Eesti Maja

Vikisõnastiku artikkel: Riia

Pildid, videod ja helifailid Commonsis: Riia

Tsitaadid Vikitsitaatides: Riia

• Riia koduleht (läti, vene, inglise ja prantsuse keeles)
• Fotod