Konteiner

See artikkel vajab ajakohastamist. Palun aita selle artikli sisu ajakohastada. (Kuidas ja millal see märkus eemaldada?)

Konteiner on kauba vedamiseks kohandatud kindlakujuline suletav mahuti ja ka veoühik, mida on võimalik toimetada saatjalt vastuvõtjale ilma kauba vahepealse käitluseta.

Kasutusel on mitmesuguseid konteinereid, mis erinevad üksteisest mõõtmete, ehituse ja kasutatud materjalide järgi. ISO-standardi soovitustega on konteinerid standardiseeritud mõõtude, kuju, kaalu, tugevusnäitajate, ehituse ja otstarbe järgi.

Konteinerid on kavandatud korduvvedudeks ning on käideldavad tõsteseadmete ja mitmesuguste mehhanismide abil.

Praegu on kasutusel peamiselt kaks erineva pikkusega konteineritüüpi: 20-jalane konteiner ja 40-jalane konteiner. Esimese kasulik pikkus (sisemised mõõtmed) on üldjuhul 5,9 m, teisel 12,03 m. Konteinerite kasulik laius on 2,352 m. 20-jalasesse konteinerisse on võimalik paigutada ühes kihis 10 FIN või 11 EUR kaubaalust, 40-jalasesse konteinerisse aga 22 FIN või 25 EUR kaubaalust. Konteinerite kasulik kõrgus on 2,35 m.

Põhiline 20-jalaste konteinerite tootja on Hiina.

Lisaks eelmainituile kasutatakse palju ka konteinereid pikkusega 13,6 m (45-jalased konteinerid), 14,5 m (48-jalased konteinerid) ja 16,1 m (53-jalased konteinerid).

Ameerika Ühendriikide sisestandardi järgi kasutatakse peamiselt 48-jalaseid ja 53-jalaseid konteinereid. Seda eriti raudteedel ja maanteel.

20-jalased konteinerid on maailmas enimkasutatud, kuid 40-jalaste konteinerite osatähtsus kasvab kiiresti ja seda eriti 20-jalaste konteinerite turuosa arvel. Aeglaselt kasvab ka pikemate konteineritüüpide osatähtsus ja seda eriti Põhja-Ameerikas. Eksisteerib ka lühemaid (näiteks 10-jalased konteinerid), kuid neid kasutatakse väga harva.

20-jalaste spetsiaalselt raskete kaupade vedamise jaoks ehitatud konteinerite (tühikaal 2400 kg) lubatud maksimaalne brutokoorem on koguni 30 480 kg ja seega võib nendega vedada kaupu kaaluga kuni 28 080 kg.

Konteinerite mahutavust mõõdetakse TEU-des (transport equivalent units), mis vastab ühe 20-jalase konteineri mahutavusele. Ühe TEU mõõtmeteks on võetud 6,06 m (pikkus) × 2,44 m (laius) × 2,59 m (kõrgus) või mahutavus umbes 33 m³.

Kaks TEU-d võrduvad ühe FEU-ga (forty-foot equivalent unit).

Järgnev tabel näitab kolme enimkasutatud konteineritüübi keskmisi mõõtmeid ja nendega veetavate kaupade maksimaalseid raskusi. Erinevate tootjate sama tüüpi konteinerid võivad oma näitajate poolest vähesel määral varieeruda.

		20-jalane konteiner	40-jalane konteiner	45-jalane konteiner
		meetrites	meetrites	meetrites
välised mõõtmed	pikkus	6,058 m	12,192 m	13,716 m
	laius	2,438 m	2,438 m	2,438 m
	kõrgus	2,591 m	2,591 m	2,896 m
sisemised mõõtmed	pikkus	5,898 m	12,032 m	13,556 m
	laius	2,352 m	2,352 m	2,352 m
	kõrgus	2,385 m	2,385 m	2,698 m
ukseava	laius	2,343 m	2,343 m	2,343 m
	kõrgus	2,280 m	2,280 m	2,585 m
ruumala		33,1 m³	67,5 m³	86,1 m³
maksimaalne brutokaal		24 000 kg	30 480 kg	30 480 kg
tühikaal		2330 kg	4000 kg	4800 kg
netokoorem		21 670 kg	26 480 kg	25 680 kg

Veonduses võeti konteinerid kasutusele 1950. aastatel rahvusvaheliste kaubavedude arengu käigus. Eesmärgiks oli vähendada kaupade käitlus- ja veokulusid.

Eriti hoogne on olnud konteinerveo areng viimastel aastatel, kui konteinervedude maht on kasvanud ligikaudu 10% aastas.

Tänapäeval toimub hinnanguliselt 90% mitte-puistlastivedudest konteinerite abil. 2005. aasta andmetel oli maailmas umbkaudu 18 miljonit konteinerit, mis tegid ligi 200 miljonit reisi. Drewry Shipping Consultantsi analüüsi järgi käideldi 2007. aastal kõigis maailma konteineriterminalides 490 miljoni TEU jagu konteinereid.

20 suurimat konteinerisadamat 2019. aasta andmetel (miljonit TEU-d)
Koht	Riik	Sadam	2019	2018	2016	2015	2007	2006	2005	2004	2003	2002
1.		Shanghai	43,30	42,00	37,13	36,54	26,15	21,71	18,08	14,56	11,28	8,62
2.		Singapur	37,20	36,60	30,90	30,92	27,93	24,79	23,19	21,33	18,41	16,94
3.		Ningbo	27,53	26,32	21,57	20,62	9,35	7,07	5,21	4,01	2,77	1,86
4.		Shenzhen	25,77	25,74	24,22	24,32	21,10	18,47	16,20	13,66	10,65	7,61
5.		Guangzhou	22,83	21,60	18,58	17,40	9,20	6,60	4,68	3,31	2,76	2,18
6.		Busan	21,95	21,59	19,46	19,47	13,27	12,03	11,84	11,49	10,41	9,45
7.		Qingdao	21,01	19,31	18,01	17,44	9,46	7,70	6,31	5,14	4,24	3,41
8.		Hongkong	18,36	19,60	19,81	20,07	23,88	23,23	22,43	21,98	20,45	19,14
9.		Tianjin	17,30	16,00	14,50	14,11	7,10	5,90	4,80	3,81	3,02	2,41
10.		Rotterdam	14,81	14,51	12,39	12,24	10,79	9,69	9,29	8,28	7,14	6,51
11.		Dubai	14,11	14,95	14,77	15,59	10,65	8,92	7,62	6,43	5,15	4,19
12.		Port Klang	12,99	12,03	13,21	11,89	7,12	6,32	5,54	5,24	4,84	4,53
13.		Antwerpen	11,86	11,10	10,04	9,65	8,18	7,02	6,49	6,06	5,45	4,78
14.		Xiamen	11,12	10,70	?	?	?	?	?	?	?	?
15.		Kaohsiung	10,43	10,45	10,65	10,26	10,26	9,77	9,47	9,71	8,84	8,49
16.		Los Angeles	9,34	9,46	8,86	8,16	8,36	8,47	7,48	7,32	7,18	6,11
17.		Hamburg	9,26	8,73	8,91	8,82	9,89	8,86	8,09	7,00	6,14	5,37
18.		Tanjung Pelepas	9,09	8,96	8,28	9,12	5,50	4,77	4,17	4,02	3,49	2,66
19.		Dalian	8,76	9,77	9,59	9,45	?	?	?	?	?	?
20.		Laem Chabang	7,98	8,08	7,23	6,82	?	?	?	?	?	?
Allikas: www.Hafen-Hamburg.de

Võrdluseks Eestile lähemad sadamad
Sadam	2016	2015	2006	2005	2004	2003	2002
Peterburi	1 745 182	1 715 139	1 450 000	1 119 346	776 576	639 474	580 639
Gdańsk	1 296 188	1 085 835	77 473	70 014	43 739	22 537	20 136
Helsingi		430 429	416 667	459 744	500 000	471 778	456 598
Klaipėda		392 000	231 548	214 307	174 241	118 366	71 589
Riia		355 200	130 715	168 978	150 000	132 074	127 459
Tallinn		208 784	127 459	127 585	113 081	99 629	87 912
Kaliningrad	191 000	181 043	151 047	112 528	72 489	44 687	27 871
Stockholm		51 215	–	38 000	33 726	34 244	36 289
Kotka			452 401	386 552	325 730	268 592	243 803
Ventspils			200 000	–	–	5225	1044
Turu			21 000	18 312	20 962	30 062	24 643
Allikas: www.Hafen-Hamburg.de

Seoses konteinervedude kasvuga Eesti sadamates on kasvanud ka veomahud raudteel. Esmakordselt vedas Eesti Raudtee üle tuhande konteinerühiku 2006. aasta märtsis^[1], kuid 2010. aastaks loodab raudtee-ettevõte konteinervedude mahtu 150 000 TEU-ni kasvatada^[2].

Eesti Raudtee statistika järgi vedas ettevõte 2006. aasta septembrikuus 867 TEU-d ja aasta hiljem sama ajaperioodi jooksul 1645 TEU-d. 2007. aasta üheksa esimese kuuga veeti kokku 11 563 TEU-d, mida oli enam kui terve eelneva aasta jooksul kokku^[3]. Kuigi 2007. aasta aprillisündmuste järel vähenes tunduvalt Venemaa-suunaline transiit, loodab ettevõte näha sellesuunaliste veomahtude kiiret taastumist ja tugevat kasvu lähiaastail ning plaanib selleks valmistudes kasvatada praegust umbes 700-platvormilist konteinerivaguniparki 2250–2500 vagunini. See tähendaks aga investeeringut suurusjärgus 1–1,25 miljardit krooni.

Eesti Raudtee plaanib seoses idasuunaliste transiidivoogude arendamisega avada lisaks olemasolevaile uusi konteinerveoliine Tallinna–Almatõ ja Tallinna–Moskva suunal. Seda on nimetatud üheks peamiseks põhjuseks, mis tingib vajaduse uue veeremi järele.^[2]

Seni liigub suurem osa Eestit läbivatest konteineritest sadamate ja maanteede kaudu.

Konteinervedude struktuur Eestis sihtkohtade järgi 2008. aastal
Riik	Osakaal, %
Venemaa	43
Kasahstan	24
Eesti	21
Kõrgõzstan	6
Usbekistan	4
Allikas: Äripäev, 27. mai 2008

Kuigi suuremad lennufirmad kasutavad täpselt nende endi lennukite tarvis kohandatud konteinereid, on IATA kokku pannud standardkonteinerite mõõdud.

LD-tähistusega konteineritüüpide mõõdud on toodud allolevas tabelis.

Tähistus	Laius tollides (2,54 cm)	Kõrgus tollides	Sügavus tollides	Mahutavus naeltes	Ruumala	Kuju
LD-1	92,0	64,0	60,4	3500	– m³	Tüüp A
LD-2	61,5	64,0	47,0	2700	3,4 m³	Tüüp A
LD-3	79,0	64,0	60,4	3500	4,3 m³	Tüüp A
LD-4	96,0	64,0	60,4	5400	– m³	Ristkülikukujuline
LD-5	125,0	64,0	60,4	7000	– m³	Ristkülikukujuline
LD-6	160,0	64,0	60,4	7000	8,8 m³	Tüüp B
LD-7	125,0	64,0	80,0	13 300	10,6/11,6 m³	Rect. or Contoured
LD-8	125,0	64,0	60,4	5400	6,9 m³	Tüüp B
LD-9	125,0	64,0	80,0	13300	– m³	Rect. or Contoured
LD-10	125,0	64,0	60,4	7000	– m³	Contoured
LD-11	125,0	64,0	60,4	7000	7,2 m³	Ristkülikukujuline
LD-29	186,0	64,0	88,0	13 300	– m³	Tüüp B

LD-1, -2, -3, -4 ja -8 on kasutatavaimad tüübid (tabelis paksu kirjaga) koos ristkülikukujuliste M3-konteineritega.

10 suurimat konteinerveofirmat järjestatuna TEU järgi, 1. jaanuar 2006
Koht	Firma	TEU mahutavus	Turuosa, %	Laevade arv
1.	A.P. Møller-Mærsk	1 665 272	18,2	549
2.	Mediterranean Shipping Company S.A.	865 890	8,6	299
3.	CMA CGM	507 954	5,6	256
4.	Evergreen Marine Corporation	477 911	5,2	153
5.	Hapag-Lloyd	412 344	4,5	140
6.	China Shipping Container Lines	346 493	3,8	111
7.	American President Lines	331 437	3,6	99
8.	Hanjin-Senator	328 794	3,6	145
9.	COSCO	322 326	3,5	118
10.	NYK Line	302 213	3,3	105

• Keith Walton Tantlinger (1919–2011)^[4] ja Malcom Purcell McLean (1913–2001)^[5]
• Konteinerjaam
• Konteinerilaev ja ümberehitatud tanker Ideal X
• Konteineriterminal
• Logistika

Pildid, videod ja helifailid Commonsis: Konteinerid

• Äripäev. Konteinerite import Hiinast läks kallimaks
• Postimees. Eesti sadamad pressivad end ummistuvale turule
• Eesti Ekspress. Konteinerid nafta asemele
• Eesti Päevaleht. Konteinerid? Jah, konteinerid!