Jevgeni Klimovitš

See artikkel ootab keeletoimetamist. (Jaanuar 2021) Kui oskad, siis palun aita artiklit keeleliselt parandada. (Kuidas ja millal see märkus eemaldada?)

Jevgeni Klimovitš (Климович Евгений Константинович) (24. jaanuar 1871 Vitebski kubermang – 1932 Jugoslaavia) oli Venemaa Keisririigi (poliitilise politsei ohranka) ja Politseidepartemangu riigiametnik, sõjaväelane (jalaväekindral) ja Venemaa valgekaartliku liikumise tegelane.

Jevgeni Klimovitš oli pärit Vitebski kubermangu aadlike seast, lõpetas Polotski kadetikorpuse.

• 1891. aastal lõpetas Esimese Pavlovi sõjaväekooli, 1. järgu tulemustega. Suunati sõjaväeteenistusse Kaasani 69. jalaväepolku;
• 1892. aastal teenis 4. sapööribrigaadis, edutati 2. brigaadi adjutandiks;
• 1895. aastal ülendati alamporutšikuks;
• 1898. aastal komandeeriti teenistuse jätkamiseks Sandarmi Üksikkorpusesse, teenis Volõõnia kubermangu sandarmivalitsuse ülema adjutandina;
• 1899. ülendati staabikapteniks (staabirittmeister);
• 1901. aastast rittmeister, Poola Suurvürstiriigi Petrokovski kubermang sandarmivalitsus ülema asetäitja Modžievo piirkonnas ja piiripunktis;
• 1903. aastast Poola Suurvürstiriigi / Vislaäärne piirkond Sileesia vojevoodkonna Będzini maakonna sandarmivalitsuse ülem
• 1904. aastast Vilno kubermangu sandarmivalitsuse ülem;
• 1905. aasta juunikuust ka Vilno politseimeistri ülesannetes, kus talle 27. oktoobril korraldati atentaat, mille käigus pommiplahvatuse tulemusena sai vigastada jalg, ülendati alampolkovnikuks;
• alates 23. jaanuarist 1906. aastal Moskva Kaitsejaoskonna ülem;
• 1907. aastal ülendati polkovnikuks, alates 7. aprillist Moskva kuberneri abiks;
• 1908. aastal viidi üle teenistust jätkama Sandarmi Üksikkorpuse Staapi;
• 1909. aastast Politseidepartemangu viitsedirektor ja Politseidepartemangu Eriosakonna (poliitilise politsei keskasutus) juhataja;
• 26. detsembrist 1909. aastal Kertš-Jenikali linnapea;
• 1913. aastal ülendati kindralmajoriks. Rostov Doni ääres linnapea;
• 14. veebruarist 1916 kuni 15. septembrini 1916. aastal Venemaa Keisririigi Siseministeeriumi Politseidepartemangu direktor;
• 15. septembrist 1916. aastal esitati valitseva senati liikmeks;
• Pärast 1917. aasta veebruarirevolutsiooni toimunud Venemaa Ajutise Valitsuse Ajutise Valitsuse Erakorralise Uurimiskomisjoni tegevuse lõppu põgenes Petrogradist Lõuna-Venemaale, kes osales Venemaa kodusõjas kindraladjutant Mihhail Vassiljevitš Aleksejevi juhitud Vabatahtlike armees.
• 1920. aasta maikuust tegutses Venemaa valgekaartliku liikumise juhi Peter von Wrangelli juures Lõuna-Venemaa Relvajõud Eriosakonna (vastuluure) ülemana;
• 1920. aasta novembris pärast Peter von Wrangelli juhitud valgekaartlike vägede lüüasaamist Krimmis evakueerus Jugoslaaviasse,
• Pärast 1920. aastat osales Peter von Wrangelli juhitud Vene Üldsõjalise Liidu tegevuses vastuluureülemana (Operatsioon Trust).

Jevgeni Klimovitš suri 5. juunil 1930 Serbia linna Pančevo haiglas.

• 1906 – Püha Vladimiri 4. järgu orden

1906. aastal ordeniga autasustamise esildise teinud Moskva linnapea A. Reinbot tõi Klimovitši erakorralise autasustamise alusena Klimovitši teeneid:

„"Kõik Moskva linnas oma tegevust arendanud tegutsenud revolutsioonilised organisatsioonid, mis olid kogu keisririigi revolutsioonilise tegevuse keskuseks, on viidud peaaegu täieliku tegevusetuseni. <...> Mis aga puudutab neist kõige aktiivsemat ja ohtlikumat, mida nimetatakse Sotsialistide-Revolutsionääride Partei opositsiooniliseks fraktsiooniks, siis seda võib lugeda hävitatuks".“

– ^[1]

• 1909 – Püha Vladimiri 3. järgu orden
• 1915 – Püha Stanislavi 1. järgu orden

Jevgeni Klimovitši abikaasa oli Jekaterina Petrovna Tjutševa, neil oli 1905. aastal sündinud poeg Boriss Klimovitš.