1903
Ilme
◄ |
19. sajand |
20. sajand
| 21. sajand
◄ |
1870. aastad |
1880. aastad |
1890. aastad |
1900. aastad
| 1910. aastad
| 1920. aastad
| 1930. aastad
| ►
◄◄ |
◄ |
1899 |
1900 |
1901 |
1902 |
1903
| 1904
| 1905
| 1906
| 1907
| ►
| ►►
1903. aasta (MCMIII) oli 20. sajandi 3. aasta.
Sündmused Eestis
[muuda | muuda lähteteksti]- 27. aprill[küsitav] – ajaleht Revalsche Zeitung teatas, et kuuldavasti kavatseb AS Volta ehitada Tallinna elektrijaama. Päev hiljem teatas Vene Elektriseltsi "Union" esindaja Edmund Jung, et ta on juba neli nädalat tagasi saatnud võimalikele tulevastele abonentidele teate oma elektrijaama rajamise kohta ja et tehnika uusimatel saavutustel põhinev jaam valmib täpselt ringkirjas mainitud tähtajaks.
- 17/30. mai – Tallinnas toimus Jean Sibeliuse teoste kontsert autori juhatusel (1. sümfoonia, "Toonela luik", "Impromptu" ("Finlandia").
- 2. september (vkj 20. august) – Tallinnas avati Ants Laikmaa ateljeekool[1].
- Sügisel tekkis koolinoorsoo kirjanduslik-poliitiline ring "Ühisus"[1].
- 6. oktoober – Tallinnas avati Patkuli trepp.
- 15/28. oktoober – Rahumäe kalmistule maeti esimesena rätsep Õunapuu.
- 13. november (vkj 31. oktoober) – Tallinnas avati Seevaldi vaimuhaigla[1].
- 2. detsember (vkj 20. november) – Tartus hakkas Peeter Speegi toimetusel ilmuma sotsiaaldemokraatlik ajaleht Uudised[1].
- 27. detsember (vkj 14. detsember) – Peterburis asuvad eesti seltsid tähistasid Friedrich Reinhold Kreutzwaldi 100. sünniaastapäeva[1].
- Detsembris läks Liivimaa Linna-H��poteek (asutatud 1884) eestlaste kätesse, mis tähendas eesti majaomanike sõltuvuse vähenemist sakslaste laenuasutustest[1].
- Tartus tekkis Venemaa Sotsiaaldemokraatliku Töölispartei Tartu rühm[1].
Sündmused maailmas
[muuda | muuda lähteteksti]Jaanuar
[muuda | muuda lähteteksti]- ...
Veebruar
[muuda | muuda lähteteksti]- ...
Märts
[muuda | muuda lähteteksti]- ...
Aprill
[muuda | muuda lähteteksti]- ...
Mai
[muuda | muuda lähteteksti]- 9. mai – Paul Gauguin, prantsuse maalikunstnik
Juuni
[muuda | muuda lähteteksti]- ...
Juuli
[muuda | muuda lähteteksti]- ...
August
[muuda | muuda lähteteksti]- ...
September
[muuda | muuda lähteteksti]- ...
Oktoober
[muuda | muuda lähteteksti]- ...
November
[muuda | muuda lähteteksti]- ...
Detsember
[muuda | muuda lähteteksti]- 17. detsember – Orville Wright ja Wilbur Wright sooritasid maailma esimese eduka lennusõidu, nad lendasid üle Põhja-Carolinas paiknevate Kitty Hawki liivadüünide.
- 18. detsember – USA-Panama leping annab Panama kanali tsooni iga-aastase rendi eest igaveseks ameeriklastele.
- 30. detsember – ühes Chicago teatris puhkenud tulekahjus hukkus 588 inimest.
Sündinud
[muuda | muuda lähteteksti]- Pikemalt artiklis Sündinud 1903
- 10. jaanuar – Voldemar Väli, Eesti maadleja
- 20. jaanuar – Helmuth-Voldemar Räästas, Eesti jalgpallur
- 23. jaanuar – Grigori Aleksandrov (Mormonenko), Vene filmilavastaja
- 23. jaanuar – Artur Kink, Eesti sporditegelane
- 23. jaanuar – Randolph Scott, USA näitleja
- 26. jaanuar – August Liivik, Eesti laskur
- 30. jaanuar – George Evelyn Hutchinson, USA loodusteadlane
- 31. jaanuar – Ivar Johansson, Rootsi maadleja
- 7. veebruar – Romulus Aavakivi, Eesti majandus- ja sporditegelane
- 8. veebruar – Artur Ekbaum, eesti põllumajandustegelane ja pankur
- 8. veebruar – Otto Keppe, eesti arhitekt ja insener
- 8. veebruar – Aleksander Mitt, Eesti kiiruisutaja
- 12. veebruar – Jorge Basadre, Peruu ajaloolane
- 13. veebruar – Johannes Laidvere, Eesti spordipedagoog
- 13. veebruar – Georges Simenon, Belgia kirjanik
- 22. veebruar – Ain Mere, Eesti sõjaväelane
- 10. märts – Bix Beiderbecke, USA džässmuusik
- 25. märts – Richard Ritsing, Eesti koorijuht ja helilooja
- 12. aprill – Felix Moor, Eesti näitleja ja pedagoog
- 21. aprill – Hans Hedtoft, Taani poliitik, peaminister 1947–1950 ja 1953–1955
- 27. aprill – Níkos Zachariádis, Kreeka Kommunistliku Partei peasekretär 1931–1956
- 28. aprill – Olga Lauristin, Eesti kommunist
- 3. mai – Bing Crosby, USA laulja ja näitleja
- 12. mai – Lennox Berkeley, Inglise helilooja
- 20. mai – Ernest Koliqi, Albaania kirjanik
- 30. mai – Feodor Klement, Tartu Ülikooli rektor 1951–1970
- 4. juuni – Jevgeni Mravinski, Vene dirigent
- 6. juuni – Aram Hatšaturjan, Armeenia helilooja
- 14. juuli – Irving Stone, USA kirjanik
- 18. juuni – Raymond Radiguet, Prantsuse kirjanik
- 20. juuni – Arnold Veimer, Eesti poliitik ja majandusteadlane
- 22. juuni – John Dillinger, USA pangaröövel
- 25. juuni – George Orwell, Inglise kirjanik
- 1. juuli – Amy Johnson, Briti lendur
- 2. juuli – Olav V, Norra kuningas 1957–1991
- 3. juuli – Lembit Pärn, NSVL sõjaväelane, kindralleitnant, sõjateadlane
- 14. juuli – Eugen Uuemaa, Eesti kergejõustiklane
- 18. juuli – Herbert Aamisepp, Eesti sõjaväelane
- 3. august – Habib Bourguiba, Tuneesia president 1957–1987
- 7. august – Ralph Bunche, USA politoloog ja diplomaat, Nobeli rahuauhind 1950
- 21. august – Oskar Erits, Eesti vaimulik
- 3. september – Lothar Bolz, Saksa DV poliitik
- 11. september – Theodor Adorno, Saksa sotsioloog, filosoof ja muusikateadlane
- 4. oktoober – Ernst Kaltenbrunner Saksa politsei- ja julgeolekuametnik
- 31. oktoober – Bertrand de Jouvenel, Prantsuse futuroloog
- 7. november – Konrad Lorenz, Austria bioloog, Nobeli auhind 1973
- 10. november – Andres Pärl, eesti psühholoog
- 15. november – Harald Raudsepp, Eesti ajakirjanik
- 19. november – Assaf Messener, Vene tantsija ja ballettmeister
- 21. november – Eik Toivi, eesti muusikapedagoog ja orkestrijuht
- 25. november – Sven Danell, Rootsi vaimulik
- 27. november – Lars Onsager, Norra keemik, Nobeli auhind 1968
- 5. detsember – Johannes Heesters, Hollandi näitleja ja laulja
- 13. detsember – Carlos Montoya, Hispaania muusik
- 13. detsember – Jevgeni Petrov, vene kirjanik
- 19. detsember – Siegfried Fleischer, Eesti sõjaväelane (nooremleitnant)
- 19. detsember – Herbert Kütt, Eesti poksija
Surnud
[muuda | muuda lähteteksti]- Pikemalt artiklis Surnud 1903
- 2. jaanuar – Johann Georg Schwartz noorem, Liivimaa vaimulik
- 3. jaanuar – Alois Hitler, Saksa tolliametnik, Adolf Hitleri isa
- 24. jaanuar – Andres Alver, Eesti arst ja ühiskonnategelane
- 24. jaanuar – Petko Karavelov, Bulgaaria poliitik, neljakordne peaminister
- 1. veebruar – Woldemar von Bock, jurist, ajaloolane ja publitsist
- 25. veebruar – Olaf von Stackelberg, baltisakslasest Vene sõjaväelane
- 28. veebruar – Jeronim de Rada, itaalia-albaania kirjanik, publitsist ja folklorist
- 8. märts – Stepan Vassiljev, arstiteadlane, Tartu Ülikooli professor
- 22. märts – Carl Paul Martin Hasselblatt, Eestimaa vaimulik
- 14. aprill – Grigori Jantševetski, Vene pedagoog
- 6. mai – Nikolai Bogdanovitš, Vene riigitegelane
- 9. mai – Paul Gauguin, Prantsuse kunstnik
- 19. mai – Carl Snoilsky, Rootsi luuletaja ja diplomaat
- 10. juuni – Fromhold Hermann Hunnius, Eestimaa vaimulik
- 10. juuni – Carl Wilhelm Luther, baltisaksa tööstur
- 17. juuli – James McNeill Whistler, USA päritolu maalikunstnik
- 20. juuli – Leo XIII, Rooma paavst
- 24. juuli – Ralph von Bunge, baltisaksa arst
- 22. august – Robert Gascoyne-Cecil, Suurbritannia peaminister 1885–1886, 1886–1892 ja 1895–1902
- 20. september – Friedrich Bienemann vanem, baltisaksa ajaloolane
- 22. oktoober – Nikolai Tšermak, arstiteadlane, Tartu Ülikooli professor
- 1. november – Theodor Mommsen, Saksa ajaloolane, Nobeli kirjandusauhind 1902
- 8. november – Vassili Dokutšajev, Vene geoloog ja mullateadlane
- 12. november – Gustav Ernst Victor Reyher, baltisaksa arstiteadlane
- 13. november – Camille Pissarro, Prantsuse kunstnik
- füüsika – Antoine Henri Becquerel, Pierre Curie, Marie Curie
- keemia – Svante August Arrhenius
- meditsiin – Niels Ryberg Finsen
- kirjandus – Bjørnstjerne Bjørnson
- rahu – William Randal Cremer