Gregorius VIII

Gregorius VIII
Sünninimi	Alberto di Morra
Valitsemisaja algus	21. oktoober 1187
Valitsemisaja lõpp	17. detsember 1187
Eelkäija	Urbanus III
Järeltulija	Clemens III
Sünnikuupäev	1105 või 1110
Sünnikoht	Benevento
Surmakuupäev	17. detsember 1187
Surmakoht	Pisa

See artikkel räägib paavstist; vastupaavsti kohta vaata artiklit Gregorius VIII (vastupaavst)

Gregorius VIII (Alberto di Morra, ka Alberto di Sartorio di Mora; 1105 või 1110 ? – 17. detsember 1187) oli paavst oktoobrist detsembrini 1187. Ta oli 173. paavst.

Alberto di Morra sündis Beneventos Sartorius (Sartorio) di Morra peres.

Morra õppis Prantsusmaal, kus ta võis Laonis liituda Saint-Martini premonstratensiaani regulaarkanoonikutega. Ta jätkas õpinguid Bologna ülikooli õigusteaduskonnas, sai magistrikraadi ja seejärel õigusteaduste professoriks.

Morra määrati detsembris 1155 Sant' Adriano kardinaldiakoniks ja 1158 San Lorenzo in Lucina kardinalpreestriks,

Ta oli 1161–1162 legaat Dalmaatsias ja Ungaris. Ta vahendas 1163 paavsti tüli Saksa-Rooma keisri Friedrich I Barbarossaga. 1165–1166 oli ta taas legaat Dalmaatsias ja 1166 Spalato peapiiskopkonna administraator. Aleksander III saatis ta 1171–1173 legaadina Prantsusmaale Inglismaa kuninga Henry II juurde, kellel olid Prantsusmaal suured valdused. Morra pidi legaadina uurima Canterbury peapiiskopi Thomas Becketi mõrva ja saavutama Henry II meeleparanduse, kohtudes kuningaga Caenis ja mais 1172 Avranches'is.

Morra oli legaat Portugalis, kus ta kroonis kuningaks Afonso I. 1177, 1179 ja 1180 oli ta legaat Põhja-Itaalias. Ta sai 22. veebruaril 1178 Rooma kantsleriks ja kirjutas selles ametis teose "Forma dictandi". 1182 määrati ta kardinal protoprete ametisse.

Morra rajas kardinalina Beneventosse kloostri. Ta oli Santiago de la Espada rüütliordu toetaja ja koostas 1175 ordu reeglid. Ta rajas Sant' Andrea in Plate ja Santi Trinità di Palazzolo regulaarkanoonikute ordud.

Kardinal Morra osales 4 paavsti valimistel 1159–1187.

1187. aasta esimesed valimised

Gregorius VIII valiti paavstiks 21. oktoobril 1187 Ferraras ja pühitseti ametisse 25. oktoobril kardinal Giacinto Bobo (hilisem paavst Coelestinus III) poolt.

Valimistel osales Salvador Miranda andmetel 23 kardinali, kes esmalt soovisid paavstiks valida kardinal Henri de Marsiac'i, kuid too loobus.

Suhted Saksamaaga

Gregorius VIII võttis ametisse asudes vastu Saksa-Rooma keisri Friedrich I Barbarossa saatkonna. Ta saatis keisrile ja tema pojale Heinrichile südamliku kirja ning noomis Urbanus III poolt Trieri peapiiskopiks pühitsetud Folmar von Kardeni oma vastase toetajate karmi kohtlemise pärast.

Keiser andis Rooma konsulile Leone de Monumentole korralduse pakkuda paavstile vajaduse korral relvastatud eskorti.

Kolmanda ristisõja ettevalmistamine

Pikemalt artiklis Kolmas ristisõda

Gregorius VIII valitsemisajal jõudsid Itaaliasse uudised Hattini lahingust ja Jeruusalemma langemisest. Gregorius VIII avaldas 29. oktoobril 1187 bulla "Audita tremendi", milles kutsus katoliiklasi alustama ristisõda. Paavst saatis legaadid Saksamaale, Prantsusmaale, Taani ja Poola, et valmistada ette Kolmandat ristisõda.

Ta nõudis usklikelt patukahetsusrõivaste kandmist.

Suhted Itaalia riikidega

Gregorius VIII proovis vahendada rahu sõlmimist Pisa ja Genova vahel.

Sisepoliitika

Gregorius VIII elas oma valitsemisaja algul Ferraras, kust ta lahkus novembri keskel, et suunduda Rooma poole. Ta siirdus esmalt Modenasse, sealt Parmasse, siis Luccasse ja jõudis 10. detsembril Pisasse.

Luccas lasi paavst avada vastupaavst Victor IV hauakambri ja heita tema säilmed sealt välja.

Reformid

Gregorius VIII nõudis, et vaimulikud pühenduksid palvetamisele ja almuste andmisele. Ta keelas vaimulikel sõjarelvade kasutamise, uhkete riiete kandmise ja mängimise.

Ta sätestas, et piiskopid ja ülemdiakonid võivad lahendada vähemolulisi apellatsioone.

Munklus

Gregorius VIII saatis 29. oktoobril või 2. novembril 1187 Loccumi tsistertslaste kloostri abtile Bertholdile bulla, milles ta võttis kloostri oma kaitse alla ja kinnitas kloostri valdused ^[1].

Ta tunnustas 4. novembril 1187 Calatrava rüütliordut.

Surm

Gregorius VIII suri 17. detsembril 1187 ja maeti Pisa katedraalis. Ta valitses 57 päeva, see oli lühim valitsemisaeg pärast Damasus II.

Viide

↑ Friedrich Georg von Bunge, "Liv-, Esth- und Curländisches Urkundenbuch nebst Regesten".

Kirjandus

Walther Holtzmann: Die Dekretalen Gregors VIII. "Mitteilungen des Instituts für Österreichische Geschichtsforschung" 58, 1950: 113–123.
Paul Kehr: Gregor VIII als Ordensgründer. "Miscellaneous F. Ehrle 2" (1924): 248–275.
J. N. D. Kelly: The Oxford Dictionary of Popes. 1996.
Gustav Kleemann: Papst Gregor VIII. Bonn, 1912.
Paul Nadig: Gregors VIII. 57 tägiges Pontifikat. Basel, 1890.
Volkert Pfaff: Sieben Jahre päpstlicher Politik. Die Wirksamkeit der Päpste Lucius III., Urban III., Gregor VIII. "Zeitschrift der Savigny-Stiftung für Rechtsgeschichte: Kanonistische Abteilung" 67, 1981: 175–177.
Klaus Schreiner: Gregor VIII., nackt auf einem Esel. Entehrende Entblößung und schandbares Reiten im Spiegel einer miniatur der Sächsischen Weltchronik. "Ecclesia et Regnum. Beiträge zur Geschichte von Kirche, Recht und Staat im Mittelalter. Festschrift für Franz-Josef Schmale zu seinem 65. Geburtstag". Bochum, 1989: 155–202.
G. Volkaerts: Grégoire VIII, Albert de Mora, chanoine prémontré? "Analecta Praemonstratensia" 44, 1968: 128–130.
Karl Wenck: Die römischen Päpste zwischen Alexander III. und Innocenz III. und der Designationsversuch Weihnachten 1197. Albert Brackmann, "Papsttum und Kaisertum. Forschungen zur politischen Geschichte und Geisteskultur des Mittelalters. Paul Kehr zum 65. Geburtstag". München, 1926: 415–474.

Välislingid

Artikkel Gregorius VIII kohta. (inglise keeles)
Artikkel Gregorius VIII kohta. (inglise keeles)
Gregorius VIII dokumendid.
Paavsti valimised 1187. aastal. (inglise keeles)
Artikkel Calatrava rüütliordust. (inglise keeles)

Eelnev Urbanus III	Rooma paavst 1187	Järgnev Clemens III

[1] Friedrich Georg von Bunge, "Liv-, Esth- und Curländisches Urkundenbuch nebst Regesten".

[1]