George Town

See artikkel räägib linnast Malaisias; linna kohta Kaimanisaartel vaata George Town (Kaimanisaared); teiste sarnase nimega linnade kohta vaata Georgetown (täpsustus).

George Town
malai Bandaraya Pulau Pinang
Lipp Vapp
Pindala: 306 km²
Elanikke: 794 313 (2020)
Koordinaadid: 5° 25′ N, 100° 20′ E

George Town on linn Malaisias, Pulau Pinangi osariigi pealinn. See on Malaisia põhjaosa keskus ning kuulub riigi suuruselt teise linnastusse.

1974. aastast kuulub linna halduspiiridesse kogu Pinangi saar. Koos lähedalasuvate laidudega on linna pindala 306 km². Neist suurimad on 3,6 km² pindalaga Jerejaki saar ja 3,1 km² pindalaga Andamani tehissaar. Rajamisel on Siliconi saar.

Malaka väina ääres asuvale linnale pani aluse briti mereväeohvitser Francis Light 1786. aastal ja see oli esimene briti asundus Kagu-Aasias. Pinang kujunes järgnevalt oluliseks kaubalinnaks. 2008. aastast kuuluvad George Towni ja Melaka ajaloolised keskused UNESCO maailmapärandi nimistusse.

Linn on tuntud oma ainulaadse arhitektuuri ja linnaruumi poolest, mis on tugevalt mõjutatud koloniaalajastust ja mitmekultuursest elanikkonnast. Ühtlasi on George Town tuntud oma kohaliku köögi poolest^[1] ja seda on nimetatud Malaisia toidupealinnaks.^[2]

Linna elanikkonnast enam kui poole moodustavad hiinlased.

Kuigi Pinangi saarel on asustusest märke juba kiviajast alates, oli saar kuni Suurbritannia koosseisu minekuni väga hõredalt asustatud.^[3]

1771. aastal sai endine kuninglik mereväe ohvitser Francis Light Briti Ida-India Kompaniilt ülesandeks luua kaubandussuhted Malaka poolsaarega. Seal pakkus Kedahi sultan talle Pinangi saart vastutasuks sõjalise kaitse eest brittidelt. Light pidas saare asukohta strateegiliselt igati soodsaks, kuid tal ei õnnestunud pikalt veenda oma ülemusi seda pakkumist vastu võtma. Viimaks sai ta nõusoleku 1786. aastal ning pärast kokkulepet sultaniga maabusid britid saarel sama aasta 17. juulil. Ametlikult võeti saar üle Suurbritannia ja Iirimaa Ühendkuningriigi kuninga George III nimel 11. augustil. Saar nimetati troonipärija järgi Walesi printsi saareks. See oli esimene briti asundus Kagu-Aasias ja märkis brittide kolonisatsiooni algust Malaka poolsaarel.

Lighti juhtimisel hakati saare põhjaossa rajama Cornwallise kindlust. Napoleoni sõdade ajal ja ajendatuna võimalikust prantsuse sissetungist ehitati see 1810. aastaks ümber kivikindluseks.

1826. aastal liideti Pinang Singapuri ja Melakaga, moodustades Väinaasundused (Straits Settlements), mis allusid otse Briti koloniaalvõimule. See võimendas Pinangi tähtsust kaubanduses veelgi, tuues piirkonda rohkem Hiina ja India kaupmehi.

1827. aastal avatud Suessi kanal kiirendas märkimisväärselt kaupade transporti Euroopast Aasiasse. Pinang tähtsus kaubanduslinnana, mis ühendas omavahel Lõuna-Hiina merd ja India ookeani, tõusis veelgi. 1890. aastatest 1940. aastateni arenes Pinang kiiresti. Kolooniasse saabus hulgaliselt eri rahvustest inimesi, sealhulgas hiinlasi, indialasi ja eurooplasi. Linnast kujunes multikultuuriline ja -religioosne keskus, kus erinevad kogukonnad elasid kõrvuti ja säilitasid oma kultuuripärandi.

1867. aastal leidsid linnas aset Pinangi rahutused, kui omavahel läksid tülli kaks Hiina salaühingut ning kohalikud politseijõud osutusid liiga väikeseks, et rahutusi maha suruda. Kord taastati Singapurist toodud jõudude toel.

Esimeses maailmasõjas pääses linn kergelt. Küll toimus selle lähistel 28. oktoobril 1914 Pinangi lahing, kus saksa ristleja SMS Emden uputas kaks liitlaste laeva.

Teise maailmasõja alguseks elas Pinangis juba 300 000 elanikku. Pinangi saarel moodustasid enamuse hiinlased. Nende levinum emakeel oli hokkien, mille kohalik murre oli George Towni lingua franca. Maailmasõja ajal okupeeris Jaapan piirkonna ning okupatsioon mõjutas sügavalt piirkonna majandust ja ühiskonda. Pärast sõda taastas Suurbritannia võimu Pinangis.

1. jaanuaril 1957 sai George Town kuninganna Elizabeth II-lt linnaõigused, millega see oli esimene omavalitsuslik linn Malaia Föderatsioonis. 31. augustil 1957 saavutas Malaia iseseisvuse ja Pinangi kroonikoloonia ühines riigiga. Samas muutus piirkond rohkem sõltuvaks uue keskvalitsuse poliitikast.

1969. aastal eemaldati Pinangilt vabakaubanduslinna staatus, mis tõi kaasa majanduslanguse ja suure töötuse. Et majandust elavdada, otsustas osariigi valitsus rajada tööstusparke, meelitades kohale uusi ettevõtteid ja investeeringuid. Peaminister Lim Chong Eu juhtimisel kujunes osariik 1970. aastatel elektroonika- ja tootmiskeskuseks, tõmmates ligi rahvusvahelisi ettevõtteid, nagu Intel ja AMD. See muutus aitas taaselustada piirkonna majandust ja vähendada tööpuudust.

Linnauuendusprojektina valmis 1985. aastal 231,7 meetri kõrgune Komtar, mis oli sel hetkel Kagu-Aasia kõrgeim hoone.

Suure maanõudlusega piirkondades on võetud ette maaarendusprojekte. 2015. aastal alustati ja 2023. aastal alustati uuesti saare lõunaranniku lähedal ulatuslikku projekti 920-hektarise Silicon Islandi tehissaare rajamiseks, mis kavandati kõrgtehnoloogilise tootmise ja kaubanduse uueks keskuseks. Saare kirderanniku lähedal on arendatud sarnane Andamani saar, mille läänepoolne osa valmis 2024. aastal.

Saar on ühendatud mandriga kahe silla kaudu: esimene on Pinangi sild, mis ulatub Gelugorist Seberang Peraisse ja on 13,5 kilomeetrit pikk, ning teine on Sultan Abdul Halim Muadzam Shahi sild, mis on 24 kilomeetri pikkune. Lisaks toimub transport saare ja mandri vahel ka praamiga.

Saare lõunaosas asub Pinangi rahvusvaheline lennujaam, mis on Kuala Lumpuri ja Kota Kinabalu lennujaama järel riigi suuruselt kolmas lennujaam.

1904. aastal linnasüdames avatud Swettenhami sadam on riigi külastatuim ristluslaevade sadam.

• Seberang Perai

Pildid, videod ja helifailid Commonsis: George Town

• Linnavalitsuse koduleht