Fēlikss Cielēns
 | See artikkel ootab keeletoimetamist. (Juuni 2022) |
Fēlikss Cielēns (7. veebruar 1888 Alderi – 10. juuli 1964 Stockholm) oli Läti jurist, poliitik, kirjanik ja ühiskonnategelane. Ta oli aastatel 1926–1928 Läti välisminister, samuti asutava kogu ja kõigi nelja sõjaeelse seimi liige. Ta oli Läti Sotsiaaldemokraatliku Töölispartei liige ja Läti Kesknõukogu 17. märtsi 1944 memorandumi autor.
Ta sündis 7. veebruaril 1888 Ādaži kihelkonna Alderi mõisas. Ta lõpetas Riia Aleksandri Poeglaste Gümnaasiumi. Aastatel 1906–1910 õppis ta Peterburi ülikooli õigusteaduskonnas ja seejärel mitu semestrit Pariisis Sorbonne'i ülikoolis.
1903. aastal asus ta tööle sotsiaaldemokraatide põrandaalustes seltsides. 1904. aastal ühines ta Läti Sotsiaaldemokraatliku Töölisparteiga. Ta oli üks 1905. aasta revolutsiooni osalisi, pidas kõnesid, oli üks organiseerijaid. Võttis osa mitmest lahingust. 1906. aastal mõisteti ta tagaselja surma. Sama aasta jaanuaris arreteeriti Marģers Skujenieks ja Voldemārs Salnais. Vabastati kautsjoni eest. Ta oli propagandist Riia ja Peterburi sotsiaaldemokraatlikes organisatsioonides. Ta läks 1910. aastal Lääne-Euroopasse ning elas lühikest aega Brüsselis, Bernis, Pariisis ja mujal. Varjunimede (F. Cinis, Cis F. Cns jt) all ilmus tema rahvusvahelise poliitika teemalisi artikleid ajalehtedes Arodnieks, Jaunā Dienas Lapa, Jaunais Vārds, Domas jne.
1917. aasta sügisel naasis emigratsioonist ja elas Petrogradis. 1918. aastal siirdus ta Siberisse, kus Läti Siberi ja Uurali Rahvusnõukogu saatis ta Pariisi, et osaleda Läti delegatsioonis Pariisi rahukonverentsil. Tuli tagasi augustis 1919. Ta on mõnda aega töötanud välisministeeriumis nõunikuna. Läti Sotsiaaldemokraatlik Töölispartei delegeeris Cielēnsi tööle Rahvanõukogusse – Läti Vabariigi Ajutisse Parlamenti.
Valiti 1920. aastal Asutavasse Kogusse. Töötanud välis-, õigus- ja põhiseaduskomisjonis. 1922. aastal valiti ta 1. seimi, kus ta töötas välisasjade, õigus-, avaliku õiguse ja avaliku halduse komisjonis. Valiti 1925. aastal 2. Seimi, töötas hariduse, organisatsiooni ning avaliku õiguse ja avaliku halduse komisjonis. Valiti 1928. aastal 3. Seimi, kuulus välisasjade, valimiste keskkomisjoni, õigus- ning avaliku õiguse ja avaliku halduse komisjonidesse. Valiti 1931. aastal 4. Seimi, kuulus välisasjade, keskvalimis-, õigus-, mandaat-, avaliku õiguse ja karistusõiguse komisjonidesse.
1923. aastal oli ta välisminister Zigfrīds Anna Meierovicsi liige hääleõigusega[küsitav] Jānis Pauļuksi valitsuses. 1926. aastal sai temast Margers Skujenieksi valitsuse välisminister.
Aastatel 1933–1934 oli ta Läti saadik Prantsusmaal. Pärast 1934. aasta Läti riigipööret, kui Fēlikss Cielēns viibis Pariisis, võttis Kārlis Ulmanis talt Läti kodakondsuse. Selle tulemusena sunniti Cielēns ja tema perekond Prantsusmaale pagendusse. Teise maailmasõja ajal naasis Cielēns koos perega Lätti. Saksa okupatsiooni ajal osales ta Läti Kesknõukogu, rahvusliku vastupanuliikumise keskuse tegevuses. 1944. aasta mais läks ta pagulusse Rootsi.
Ta suri 10. juulil 1964 Stockholmis. 2001. aastal maeti Cielēns koos abikaasaga ümber Rainise kalmistule.