Abijoon
See artikkel räägib muusika mõistest; joonestamise mõiste kohta vaata artiklit Abijoon (joonestamine) |
Abijoon | |
---|---|
ülemine ja alumine esimene abijoon
| |
inglise keeles | ledger line |
itaalia keeles | taglio addizionale |
saksa keeles | Hilfslinie |
soome keeles | apuviiva |
valdkond | helikõrgus |
funktsioon | kasutatakse nootide märkimiseks väljaspool noodijoonestikku |
ortograafia | kirjutatakse noodijoonestiku alla või peale joonevahe kaugusele |
Abijoon on muusika noodikirja märk, mida kasutatakse nootide märkimiseks väljaspool noodijoonestikku.
Abijoon on horisontaalne noodipeast veidi pikem joon, mis kirjutatakse noodijoonestiku alla või ülespoole joonevahe kaugusele. Abijooni kirjutatakse ülestikku nii palju, kui on vajalik helikõrguse märkimiseks, kuid tavaliselt mitte üle viie.
Noodikirja parema loetavuse huvides on soovitatav olukorda hinnata ja kasutada vajaduse korral märki 8va, mis transponeerib kirjutatud noodi oktavi võrra madalamale või kõrgemale.
Termini ajalugu
[muuda | muuda lähteteksti]1861. aastal nimetas Johann August Hagen oma orelimängu õpikus abijooni 'abiwirrodeks', sest noodijoone nimetus oli temal 'wiirg'. Andreas Erlemann kasutas 1864. aastal juba nimetust 'abbijoned' ja Karl August Hermann 1905. aastal 'kõrwalised ehk abijooned'.[1]
Vaata ka
[muuda | muuda lähteteksti]Viited
[muuda | muuda lähteteksti]- ↑ Artur Vahter. "Eestikeelse muusikaterminoloogia kujunemine ja areng" Tallinn : Scripta Musicalia, 2003, ISBN 9985935225, lk 21-22