Andreas Erlemann

Andreas Erlemann (2. november 1833 Vana-Kasaritsa – 29. juuni 1915 Helme) oli eesti köster ja kihelkonnakooliõpetaja ning rahvusliku liikumise tegelane.

Erlemann sündis Võrumaal Vana-Kasaritsa mõisa kupja pojana. Ta õppis Kanepi kihelkonnakoolis ja Võru kreiskoolis, mille lõpetamise järel jätkas aastatel 1853–1856 õpinguid Cimze seminaris.

Seminari lõpetamise järel töötas aastatel 1856–1859 kihelkonnakoolmeistri ja köstrina Kanepis, sattus aga vastuollu kohaliku kirikuõpetajaga ning kolis Helmesse. Helmes asus ta aastal 1859 tööle köstri ja kihelkonnakoolmeistrina, seal tegutses ta elu lõpuni. Ta juhatas Helme kihelkonna laulukoori ning võttis sellega osa kolmest laulupeost. Ta kuulus Eesti Kirjameeste Seltsi, tegutses Aleksandrikooli Helme abikomitee esimehena. Ta lõi kaasa ka kohalikus seltsielus: asutas Helme Laulu ja Mängu Seltsi, oli Helme Laenu- ja Hoiuühisuse üks asutajaid ja juhatuse liige, osales Helme Põllumeeste Seltsi töös, oli Liivimaa Maanõunike Kolleegiumi peavolinik Helme mõisa agraarstatistika alal.

Erlemann suri aastal 1915 ja ta maeti Helme kalmistule.^[1]

Tema vend Julius Erlemann (1851–1898) oli samuti õpetaja.