Lissabon

Nügüdläine eländpunkt mainitase ezmäižen kerdan vodel 205 EME, nimitihe sidä Olisipo / Ulyssipo latinan kelel. Anttihe lidnan oiktusid i kätihe pälidnaks vl 1256 Koimbran sijas. Koume revolücijad oli lidnas vll 1910, 1926 i 1974. Toižen mail'man sodan aigan se oli neitraližeks valdmeriportaks.

Lissabon ezilidnoidenke šingotase laivansauvomižel i järedal meriportal, kivivoin ümbriradmižel, tekstil'tegimištol, kalanpüdol, opendusen i turizman keskuseks. Valdkundan KSP:n nell' ühesandest tegese Lissabonan regionas.

Lidn sijadase Težu (Taho)-jogen estuarijan pohjoižel randal, Pirenejan pol'saren suvipäivlaskmaižel randal, 15 kilometras Atlantižen valdmeren randištospäi, 0..227 metrad ü.m.t. korktusil.

Klimat om Keskmeren, päivoikaz kezal eriližešti. Voden keskmäine lämuz om +17,5 C°, kezakun-sügüz'kun +21,2..+23,5 C°, tal'vkun-uhokun +11,6..+12,7 C°, se om kaikiš lämhembiš pälidnoišpäi Evropas. Ekstremumad oma −1,2 C° (uhoku) i +44,0 C° (eloku). Kezaaigan minimum om +10,4 C° (kezaku), tal'ven maksimum om +24,8 C° (uhoku). Paneb sadegid 774 mm vodes, enamba redukus-uhokus (85..128 mm kus), vähemba kezakus-elokus (26 mm pordos).

Lissabonan municipalitet jagase 24 nimitadud tulendaks (fregezijaks, port.: freguesia), edel vn 2012 kül'mkud niiden lugu oli 53.

Lidnan tobmuden pämez' om Municipaližen Kodin prezident (port.: Presidente da Câmara Municipal de Lisboa, CML / Presidente do Município de Lisboa). Edeline lidnan pämez' om Fernandu Medina (sulaku 2015 — reduku 2021, Fernando Medina).

Lidnan ristitišt oli 35 tuhad eläjid vl 1300, 120 tuhad eläjid vl 1590. Vn 2011 Portugalijan rahvahanlugemižen mödhe lidnan eläjiden lugu oli 547 773 ristitud. Kaik 505 526 ristitud elihe lidnas vl 2017. Kaikiš suremb lidnan ristitišt oli 802 230 eläjad vl 1960 i 807 937 eläjad vl 1980. Kaik 2,9 mln ristituid elädas lidnaglomeracijas 3015,24 km² pindal (2022, Sur' Lissabon), se mülütab territorijoid Težu-jogen molembil randoil.

Uskondan mödhe (lidnan municipalitet, vn 2021 rahvahanlugemine): katolikad — 65,59 %, religijatomad — 25,55 %, protestantad — 2,44 %, ortodoksižed hristanuskojad — 0,68 %, toižed hristanuskojad — 1,88 %, islamanuskojad — 1,63 %, induistad — 1,07 %, buddistad — 0,54 %, judaistad — 0,12 %, toižed uskojad — 0,50 %.

Kaik koume valdkundališt i koume privatišt universitetad ratas lidnas, niiden üläopenikoiden ühthine lugu oli 125 tuhad 2007/2008 openduzvodel. Znamasine üläopendusen aluzkund om Lissabonan universitet^[1] (port.: Universidade de Lisboa, alusenpanend 1911, reorganizacii 2013, 47,8 tuh. üläopenikoid 2017−18 openduzvodel), kogoneb 18 školaspäi: 11 fakul'tetad i seičeme institutad.

Avtobusad (läz sadad maršrutoid), tramvaid (kuz' jonod, 31 km raudted), metropoliten, ezilidnjonused (viž jonod), ehtatimed i taksid oma kundaližeks transportaks lidnas. Vspäi 1959 metro radab lidnas (vl 2023 44,5 km pitte, nell' jonod, 56 stancijad). Kaik om enamba mi 200 km veloteid (vl 2023), elektrovelosipedoiden kortoman verk radab. Kaks' sildad ühtenzoittas Težu-jogen randoid: rippui sild 25. sulakud (1966, 3,1 km pitte) i Vasko da Gama-viaduk vantsildoidenke (1998, 12,3 km pitte).

Rahvahidenkeskeine soda- da civiline lendimport aviacijan Umbertu Delgadu-maršalan nimed^[2] (paginoiš Lissabon, ende Portel, LIS / LPPT, 33,6 mln passažiroid vl 2023) sijadase lidnan pohjoižpoles. Tehtas reisid Päivlaskmaižen Evropan äjihe lidnoihe, AÜV:oiden i Kanadan, Keskmeren regionan, Afrikan i Brazilijan erasihe-se surihe lidnoihe.

1. ↑ Lissabonan universitetan sait (ulisboa.pt). (port.) (angl.)
2. ↑ Lissabonan rahvahidenkeskeižen lendimportan sait (lisbon-airport.com). (angl.)

• Lissabon-lidnan ohjastusen oficialine portal (cm-lisboa.pt). (port.) (angl.)