Lüblän
Lüblän (sloven.: Ljubljana, ital.: Lubiana; vll 1335−1918 Laibah (saks.: Laibach)) om Slovenijan pälidn da kaikiš suremb lidn. Mülüb statistižhe Keskuzslovenii-regionha.
Lidnanznam
|
Flag
|
| Valdkund | Slovenii |
| Eläjiden lugu (2020) | 295,504 ristitud |
| Pind | 163,8 km² |
| |
| Pämez' | Zoran Jankovič (kümlm'ku 2006 — tal'vku 2011, sulaku 2012—, Zoran Janković) |
| Telefonkod | +386−1 |
| Aigvö | tal'vel UTC+1, kezal UTC+2 |
Istorii
vajehta1. voz'sadaspäi tetihe rimalašt Emon-lidnad necil sijal (latin.: Colonia Iulia Emona), linni okaidud 5. voz'sadal rahvahiden suren sirdmižen tagut.
Nügüdläižen eländpunktan aluz om pandud vl 1144. Lujad manrehkaidused paniba lidnad mantazole vl 1511 i vl 1895 (6,1 magnitudanke), saudihe tošti uden planiruindan mödhe. Vll 1849−1857 raudte ühtenzoiti Venanke i Triestanke.
Geografijan andmused
vajehtaLidn sijadase Lüblänic-laivjogen (sloven.: Ljubljanica, 41 km pitte, Dunain oigedpol'ne bassein) i toižiden jogiden randoil, 260..794 m korktusil, 295 m ü.m.t. keskmäižel korktusel. Matkad Adriatižen meren randhasai om 65 km suvipäivlaskmha (Triest, Italii) vai suvhe orhal.
Klimat om ven meren kontinentaližen pirdoidenke mägiden lähembusen tagut. Se om päivoikaz kezal, pil'vekaz tal'vaigan. Voden keskmäine lämuz om +11,4 C°, kezakun-elokun +20,0..+21,8 C°, tal'vkun-uhokun +1,0..+2,6 C°. Ekstremumad oma −22,5 C° (uhoku) i +40,2 C° (eloku). Kezaaigan minimum om +2,9 C° (kezaku), tal'vaigan maksimum om +22,3 C° (uhoku). Ei voi panda halad kezakus-elokus. Paneb sadegid 1368 mm vodes, enamba sügüz'kus-kül'mkus (138..160 mm kus), vähemba vilukus-keväz'kus (67..84 mm kus). Lidn alištub sur'vezile (vn 2010 sügüz'ku). Paneb lunt 21 sm vodes keskmäras. Kun keskmäine relätivine nepsuz vajehtase 48..52 % röunoiš sulakus-elokus, 73..79 % kül'mkus-vilukus.
Tobmuz
vajehta
Lüblänan lidnankund jagase 17 rajonaks. Lidnankundan pind — 275 km², sidä kesken puištod ottas 127 km².
Edeližed lidnan pämehed (merad, üks'lugu sloven.: župan Ljubljane vai župan Mestne občine Ljubljana) oma Danica Simšič (2002–2006), Vika Potočnik (1998–2002). Lüblänan meran radnikuz om vspäi 1504, kaik olnuziden meroiden nimikirjutez om tetab.
Eläjad
vajehtaVl 2014 lidnan eläjiden lugu oli 277 554 ristitud, vl 2016 — 279 756 ristitud. Kaik 537 893 ristitud elädas ezilidnoidenke 2334 km² pindal (2020), valdkundan nelländez.
Transport
vajehtaAvtobusad, velosipedoiden kortom, taksid i turistvenehed oma kundaližeks transportaks lidnas. Ljubljana Passenger Transport (LPP)-kompanii ohjandab avtobusmaršrutoiden verkol. Funikulör Lüblänan zamkannoks radab vn 2006 lopuspäi. Kaik om kuz' passažirstancijad i ühesa seižutest raudtel lidnan röunoiš. Vll 1951−1971 trolleibuslikund oli lidnas, oli tramvaijonoid vhesai 1958.
Rahvahidenkeskeine civiline Lüblän-lendimport Jože Pučnik-dissidentan nimed[1] (ende Brnik-lendimport, LJU / LJLJ, 1,7 mln passažiroid vl 2019) sijadase 24 km lodeheze lidnaspäi. Tehtas reisid Evropan surihe pälidnoihe i lidnoihe, om sezonreisid Keskmeren i Egiptan lebutahoiže.
Homaičendad
vajehta- ↑ Rahvahidenkeskeižen Lüblän-lendimportan sait (lju-airport.si). (sloven.) (angl.) (ital.) (saks.)
Irdkosketused
vajehta- Lidnan tobmuden oficialine sait (ljubljana.si). (sloven.) (angl.)
| Lüblän Vikiaitas |
| Evropan pälidnad | ||
| Afinad | Amsterdam | Andorr la Vel'j | Baku | Belgrad | Berlin | Bern | Bratislav | Brüssel' | Budapešt | Buharest | Dublin | Hel'sinki | Jerevan | Kijev | Kišinöv | Kopenhagen | Lissabon | London | Lüblän | Lüksemburg-lidn | Madrid | Minsk | Monako-lidn | Moskv | Nikosii | Oslo | Pariž | Podgoric | Prag | Reikjavik | Rig | Rim | San Marino-lidn | Sarajevo | Skopje | Sofii | Stokhol'm | Zagreb | Tallidn | Tbilis | Tiran-lidn | Vaduc | Vallett | Varšav | Vatikan | Ven | Vil'nüs | ||