Malawi

Malawi Vabariik inglise Republic of Malawi njandža Boma la Malaŵi
Malawi lipp Malawi vapp
Riigihümn	"Mulungu dalitsa Malaŵi" ("Oh God Bless Our Land Of Malawi")
Pealinn	Lilongwe
Pindala	118 484 km² [1][2]
Riigikeel	inglise ja njandža
Rahvaarv	18 622 104 (2017)[3]
Rahvastikutihedus	157,2 in/km²
President	Lazarus Chakwera
Iseseisvus	6. juuli 1964
SKT	6,303 mld $ (2017)[4]
SKT elaniku kohta	338 $ (2017)[5]
Valuuta	Malawi kvatša (MWK)
Ajavöönd	maailmaaeg +2
Tippdomeen	.mw
Telefonikood	265

Malawi Vabariik on merepiirita riik Ida-Aafrikas. Riik asub Njassa järvest läänes ja lõunas. Naaberriigid on Sambia, Tansaania ja Mosambiik.

Enamiku elanikkonnast moodustavad bantu keeli kõnelevad rahvad.

Malawi oli aastatel 1891–1953 Suurbritannia protektoraat (Njassamaa). Iseseisev riik sai alguse 1964. aastal.

Malawi pealinn on alates 1975. aastast Lilongwe, mis asub riigi keskosas. Linnas elab miljon inimest ja see on Malawi majanduslik keskus. Teised suuremad linnad on Blantyre, Mzuzu, Zomba, Kasungu ja Mangochi.

Riigi ingliskeelne ametlik nimi on Republic of Malawi, lühinimi Malawi. Arvatakse, et riigi nimi on kujunenud 16. sajandil Aafrika kaguosas asunud Maravi kuningriigi nimest. Njandžakeelne nimi on Dziko la Malaŵi (rööpnimed Boma la Malaŵi ja Mfuko La Malawi).

Riigi eestikeelne ametlik nimi on Malawi Vabariik, lühivorm Malawi. Nime Malaavi kasutamist ei peeta soovitatavaks.

Koloniaalajastul kandis Malawi ala nime Briti Kesk-Aafrika Protektoraat (British Central African Protectorate) ja Njassamaa Protektoraat (Nyasaland Protectorate), kuni iseseisvumiseni 1964. aastal Njassamaa (Nyasaland). Eesti keeles on kasutatud ka nime Briti Kesk-Aafrika.

Malawi asub Aafrika kaguosas ja paikneb põhiosas piki Njassa järve läänekallast. Riik on põhja-lõuna suunas välja venitatud, territooriumi pikkus on umbes 850 km, kõige laiem koht ida-läänesuunas on umbes 250 km. Mosambiigi väin jääb riigi lõunapoolseimast punktist umbes 200 km kaugusele, kaugus idapiirist India ookeanini on umbes 600 km.

Riigi pindala on 118 484 km². Malawi on pindalalt maailmas suuruselt 100. riik. Maismaa pindala on 94 080 km² ja siseveekogude pindala 24 404 km².^[6]

Malawi piirneb põhjas ja kirdes Tansaaniaga, idas ja lõunas Mosambiigiga ja läänes Sambiaga. Piir on võrdlemisi liigendatud. Suurem osa idapiirist kulgeb läbi Njassa järve. Piir Tansaaniaga on vaidlusalune. Piiri kogupikkus on 2881 km, sellest on piir Mosambiigiga 1569 km, Tansaaniaga 475 km ja Sambiaga 837 km.^[6]

Territooriumi põhjapoolseim punkt on Songwe jõel Tansaania piiril (09° 22' S, 33° 00' E), idapoolseim (14° 54' S, 35° 55' E) Mosambiigi piiril Buena-uzi külast kümmekond kilomeetrit edelas, lõunapoolseim (17° 07' S, 35° 06' E) Mosambiigi piiril Jossene külast kirdes ja läänepoolseim (13° 37' S, 32° 40' E) Sambia piiril Chipatast paar kilomeetrit kirde pool.

Malawi asub Ida-Aafrika riftivööndi kohal. Riftiorus paikneb Njassa järv, sellest läänes kõrguvad platood. Viphya lavamaa riigi keskosas ja osa põhjapoolsest platoost on valdavalt 900–1200 m kõrgusel, Nyika lavamaa põhjaosas kerkib kuni 2600 meetrini. Idaosas on kitsas ja sügav Njassa järve alang, mille jätkuks lõuna pool on Shire jõe org. Lavamaade üleminek alanguks on järsk. Jõeorgu ümbritsevad platood ulatuvad kuni 1000 meetri kõrguseni. Riigi kaguosas Mosambiigi piiri ääres kõrgub Mulanje massiiv, mille kõrgeim tipp on Malawi kõrgeim mägi Sapitwa (3002 m).^[7] Madalaim punkt on 37 meetri kõrgusel Shire jõel Mosambiigi piiril.^[6] Sambia piiril laiub mägine Mafinga lavamaa, Shire jõest idas Shire lavamaa, Malawi edelaosas Kirk Range'i lavamaa.

85% Malawi alast moodustab aluskorra eelkambriumi gneiss. Järvede kaldatasandikel ja Shire orus esineb kvaternaari jõesetteid, permi-triiase kuni kvaternaari sette- ja vulkaanilisi kivimeid. Lõunaosas esineb palju süvakivimeid (süeniit, graniit).^[8]

Malawis leidub lubjakivi, boksiiti, uraanimaaki, kivisütt,^[6] kaoliini, rubiine, safiire, teemante, klaasiliiva, grafiiti, elavhõbedat, fosforiiti, titaanimaaki.^[7] Lisaks on palju viljakandvat maad, metsa ja hüdroenergia tootmiseks sobivaid jõgesid.^[6]

Suur osa Malawi maavaradest on põhjalikult läbi uurimata ja kasutusele võtmata. Kaevandatakse üksnes piiratud koguses kivisütt, lubjakivi, rubiine ja safiire. Teadaolevad mineraalivarud miljonites tonnides on järgmised: boksiit (28,8), uraanimaak (12,5), monatsiit/strontsianiit (11,0), korund (8,0), grafiit (2,7), lubjakivi (25,0), rasked mineraalid (rutiil) (1.395,0), vermikuliit (2,5), kivisüsi (19,0), fosfaadid (2,0), püriit (34,0), klaasiliiv (1,6).^[8]

Lõunaosas ja Njassa järve kaldal on valdavalt aluselised mullad, kesk- ja põhjaosas pigem happelised. Levinud on punamullad. Peamised mullatüübid on nende seas acrisol, ferralsol, nitisol (kõige viljakam), lixisol. Esineb ka fluvisol'e, leptosol'e ja vertisol'e.^[9]

Levinud on kolm peamist mullatüüpi.

• Karbonaatmullad (eutric leptosols; Lpe) on õhukesed kivised mullad, mis esinevad järskudel nõlvadel ja kivisemal pinnal. Need on erodeerunud ja põllumaana väheväärtuslikud, sobivad eelkõige metsale. Kokku on neid umbes 2 243 390 hektaril.
• Malawi kesk- ja lõunaosas on levinud leetjad mullad (chromic luvisols; LVx). Need on punakaskollased rauarikkad mullad Lilongwe tasandikul ja lõunapiirkonnas; põllumaana väga väärtuslikud; ulatuvad sügavale ja lasevad hästi vett läbi, kuid sisaldavad ferrallitiseerunud mulda, osaliselt aga lateriitsed ja vähese viljakusega. Kokku on seda tüüpi muldi umbes 2 233 153 ha. Läänepiiri ääres on nendega sarnased mullad (ferralic cambisols).
• Riigi kesk- ja põhjaosas on punamullad (haplic lixisols; LXh). Nende hulka kuuluvad järve- ja jõeäärsete tasandike alluviaalmullad, Shire jõe oru ja Phalombe tasandiku vertisol'id ning Liwonde ja Balaka piirkonna mopanosol'id. Kokku on neid umbes 1 671 495 ha.^[8]

Suurimad probleemid on erosioon ja viljakuse vähenemine.

Umbes 91% Malawist jääb Zambezi jõe valgla alale. Ainult üks idapoolne ringkond kuulub Ruvuma jõe valglasse.^[8]

Malawi suurim veekogu on umbes 580 km pikkune Njassa järv. Järves elab rohkem liike kalu kui üheski teises järves kogu maailmas.^[6] Njassa järves on kaks saart, Chizumulu ja Likoma. Njassa järve suubuvad lühikesed kärestikulised jõed, järvest voolab välja ainult Shire jõgi, mis suubub Zambezisse.^[8]

Teised suuremad järved on Malombe, Chilwa ja Chiuta. Chilwa järve valgla on äravooluta ala, mida toidavad Shire mägismaalt, Zomba platoolt ja Mulanje massiivi põhjanõlvalt algavad jõed.^[8] Chilwa järves on Chilwa ja Tongwe saar. Chiutast voolab välja Lugenda jõgi, mis kuulub Ruvuma jõe valglasse. Chilwa järvel väljavoolu ei ole, kuid üleujutuse korral voolab vesi sealt ümbritseva soise tasandiku kaudu Chiutasse. Suure aurumise tõttu on järve veetase enamasti väga madal.^[8]

Suuremad jõed on Shire, Ruo, Bua, Lõuna-Rukuru, Linthipe, Songwe, Dwangwa, Lilongwe ja Ngalamu.^[8]

Väiksemad vooluveekogud on viimase 40 aasta jooksul pikkamööda hooajaliselt kuivama hakanud. Selle on põhjustanud peamiselt intensiivistunud maakasutus ja metsade hävitamine.^[8]

Põhjaveevarud on kõikjal võrdlemisi suured.^[8]

Malawis valitseb troopiline mussoonkliima.^[7] Selgelt eristatavad on kaks perioodi – vihmaperiood kestab novembrist aprilli-maini ja kuivaperiood maist oktoobri-novembrini.^[6]

Madalamas lõunaosas võib temperatuur kõrgele tõusta, kuid mägises põhjaosas on see enamasti mõõdukas.^[10] Platoodel on novembris keskmiselt 20–23 kraadi ja juulis 14–16 kraadi.^[7] Maist augustini on jahe, temperatuurid jäävad 17 ja 27 kraadi vahele ning langevad kohati ka alla 10 kraadi. Üksikutes kohtades võib juunis ja juulis esineda miinuskraade. Septembrist oktoobrini on kuiv ja kuum ilm, temperatuur jääb 25 ja 37 vahele.^[11]

Sademeid on keskmiselt 1000–1500 mm aastas, kõrgemal kuni 2500, orgudes 750 mm.^[7][11] Vihmaperioodil esineb äikest ja torme, kõige tormisem on tavaliselt märtsi lõpp. Seejärel sademete hulk pikkamisi väheneb ning maist septembrini ei saja peaaegu üldse.^[10] 95% aasta sademete hulgast sajab alla vihmaperioodil.^[11]

Võib ette tulla pikaajalist põuda, aga ka üleujutusi.

Mets katab 27% Malawi alast.^[7] Madalamatel aladel on levinud põõsassavann, rohumaad ja hõrendikud.

Lavamaadel kasvab troopiline heitlehine mets ja okaspuud. Sapitwal kasvab muu hulgas bambus ja seeder.^[12] Levinud puud on mopaanipuud, ahvileivapuud, akaatsiad ja mahagonipuud.^[12] Miombopuu kasvab nii platoodel, mägedes kui ka tihedamate metsadena niiskematel aladel. Kuberneripuu kasvab platoodel, akaatsiad, ahvileivapuud ja kombreetumid viljakamal pinnasel.^[13]

Teadaolevaid kriitilises seisundis liike on 25, ohustatud liike 14 ja ohualteid 89.^[14]

Riikliku kaitse all on 11 taime: Breonadia microcephala, õnne-afseelia, aafrika palmüürapalm, Bridelia micrantha, Burkea africana, mopaanipuu, Cordyla africana, Hyphaene crinata, Khaya anthotheca, angoola tiibviljak ja Terminalia sericea.^[15]

Imetajaid on Malawis registreeritud 195 liiki.^[7] Leidub aafrika elevante, kaelkirjakuid ja pühvleid. Njassa järve kaldal on jõehobusid. Levinud on suurkudud, kabriklased, võsapukid, sassabid, gnuud, kongonid, paavianid, mitmesugused koerad, sebrad, tüügassead, okassead.^[12] Ohustatuks peetakse seitset liiki: hüäänkoer, gepard, lõvi, aafrika elevant, teravmokk-ninasarvik, Paraxerus palliatus ja Rhynchocyon cirnei.^[15]

Malawis on kohatud 648 linnuliiki 78 sugukonnast, sealhulgas 456 paigalindu ja 94 Aafrika-sisest rändlindu, kellest enamik tõenäoliselt pesitseb Malawis; lisaks 77 regulaarset ja 12 eksikülalisest palearktilist lindu. Rästaslast Alethe choloensis on kohatud ainult Malawi kaguosas ja Mosambiigi põhjaosas. Rohulindlased Cisticola nigriloris ja Cisticola njombe ning kangurlindlane Euplectes psammocromius elavad ainult Tansaania edelaosas ja Malawi põhjaosas.^[15] Levinud on pääsulased, amadiinlased, põõsalindlased, kärbsenäplased.^[7]

Roomajaid on 140 liiki 22 sugukonnast. Nende seisukorra kohta pole täpseid andmeid. Usutakse, et 12 liiki on Malawi endeemid. Nende seas on gekolased Lygodactylus bonsi ja Lygodactylus chobiensis, kameeleonlased Rhampholeon platyceps, Rhampholeon chapmani; Trioceros goetzei nyikae; skinklased Melanoseps ater ater, Mabuya maculilabris maculilabris, Panaspis wahlbergii, Proscelotes mlanjensis, Eumecia anchietae johnstonii; vöösabalased Chamaesaura macrolepis miopropus ja Platysaurus mitchelli. Haruldased on Malawis ka Rhampholeon brachyurus, skinklane Sepsina tetradactyla ja kumerkilpkonlane Geochelone pardalis babcocki.^[15]

Madudest on esindatud 6 sugukonda: Colubridae sugukonna madudest on esindatud bumslang, Crotaphopeltis hotamboeia, Crotaphopeltis tornieri, Dipsadoboa aulica, Dipsadoboa flavida, Dasypeltis medici, Dasypeltis scabra, Philothamnus hoplogaster, Philothamnus ornatus, Philothamnus punctatus, Thelotornis capensis, Thelotornis mossambicanus, Telescopus semiannulatus.

Lamprophiidae sugukonnast on esindatud pinnaserästik Atractaspis bibronii, Aparallactus capensis, Aparallactus guentheri, Amblyodipsas polylepis, Duberria shirana, Gonionotophis capensis, Gonionotophis nyassae, Hemirhagerrhis nototaenia, Lycodonomorphus leleupi, Lycodonomorphus rufulus ja Lycodonomorphus obscuriventris, Lycophidion acutirostre, Lycophidion capense, Lycophidion semiannule, Polemon christyi, Prosymna ambigua, Prosymna pitmani, Prosymna stuhlmanni, Psammophis angolensis, Psammophis orientalis, Psammophis lineatus, Psammophis subtaeniatus, Psammophylax tritaeniatus, Psammophylax variabilis, Pseudaspis cana, Rhamphiophis oxyrhynchus, Rhamphiophis rostratus. 

Mürknastiklastest on esindatud kitsaspea-mamba ja maailma mürgiseimate madude hulka liigitatud madu must mamba. Tripiaspiidi perekonnast maoliigid Elapsoidea boulengeri ja Elapsoidea semiannulata. Kobra perekonnast liigid Naja annulifera, Naja crawshayi, Naja melanoleuca (must-valge kobra), Naja mossambica ja sülitav kobra Naja nigricollis (mustkael-kobra).

Inimeste suhtes mürkmadudena liigitatud madudest elavad seal veel ka ilusate soomustega rästiklased: gabooni aafrikarästik, lärmakas aafrikarästik, rombiline kärnrästik ja Atheris nitschei, Atheris rungweensis, Causus defilippii, Causus resimus ja Proatheris superciliaris.

Pimemadulastena aga Afrotyphlops schlegelii, Afrotyphlops obtusus.

Ahassuumadulasi leidub kaks liiki Leptotyphlops incognitus ja Myriopholis ionidesi. 

Kalaliike on üle 800, neist 90% on Malawi endeemid. Malawi on üks maailma kalarikkamaid riike. Njassa järves on esindatud umbes 15% maailma mageveekalade liikidest. 95% neist on kirevahvenlased triibusest Haplochromini.^[15] Njassa järves elab kokku 386 liiki kirevahvenlasi, enamik neist endeemid.^[7]

Malawis elab 172 liiki limuseid, hinnanguliselt on 47 neist Malawi endeemid.^[15]

Kahepaikseid on teada 74 liiki, sealhulgas kaks siugkonnalist ja 72 konnaliiki.^[15] Nende seas on seitse endeemset liiki.^[14]

Malawis on viis rahvusparki, 66 metsakaitseala, neli loodusreservaati, kolm botaanikaaeda ja kolm looduskaitseala.^[14] Njassa järve rahvuspark on kantud UNESCO maailmapärandi nimistusse.^[16]

• Njassa järve rahvuspark
• Kasungu rahvuspark
• Lengwe rahvuspark
• Liwonde rahvuspark
• Nyika rahvuspark

Malawi suuremad keskkonnaprobleemid on metsade hävimine, mulla kurnamine, vee saastumine põllumajandus-, tööstus- ja olmereostuse tagajärjel ning kudemisalade mudastumine, mis ohustab kalapopulatsiooni.^[6]

Bioloogilist mitmekesisust ohustavad invasiivsed võõrliigid, sealhulgas vesihüatsint, vesisalat ja Salvinia molesta, mis võivad veekogude pinnad paksu vaibana katta.^[14]

Esineb ka salaküttimist, sealhulgas haruldaste loomade tapmist söögiks või suveniirina müümiseks. Aastal 1992 hävitati näiteks Majete reservaadist kõik elevandid. Chilwa järve ümbruses tapetakse igal aastal üle miljoni linnu.^[14]

Malawi on presidentaalne vabariik. Kehtib mitmeparteisüsteem.

Valimisõigus on vähemalt 18-aastastel isikutel.^[6] Naised said valimisõiguse juba enne riigi iseseisvumist (aastal 1961).

Praegune põhiseadus kehtib 18. maist 1995. Seda on korduvalt muudetud.^[6]

Malawit peetakse osaliselt vabaks riigiks.^[7]

Malawi rahvuspüha on iseseisvuspäev (vabariigi päev) 6. juuli.^[6]

 Pikemalt artiklis Malawi president

Malawi riigipea on president, kes on ühtlasi valitsusjuht. Presidendi ametis on alates 31. maist 2014 Arthur Peter Mutharika. Asepresident on Saulos Chilima.^[6]

President on ka kaitsejõudude juhataja. Presidendi valib rahvas otsestel valimistel, mis peetakse samaaegselt parlamendivalimistega. Sama inimese võib presidendi ametisse valida kõige rohkem kahel korral. Presidendiks võib kandideerida sünnilt või päritolult Malawi kodanik, kes on vähemalt 35-aastane.^[17]. Valimiste tulemus otsustatakse lihthäälteenamusega. Asepresidendi kandidaadi valib presidendikandidaat ja ta osutub valituks koos presidendiga. President võib ametisse määrata ka teise asepresidendi, kes ei tohi kuuluda temaga samasse erakonda.^[18]

Ametis olev president Arthur Peter Mutharika on ühtlasi ka kaitseminister ja politseijõudude juhataja.^[19]

Presidendi ametiaeg kestab viis aastat. Viimati toimusid presidendivalimised 20. mail 2014, järgmised korralised valimised on ette nähtud mais 2019.^[6]

Valitsusjuht on president. Ta määrab ametisse valitsuskabineti.^[6] 24. juunil 2014 ametisse astunud valitsuskabinetis on 20 liiget.^[19]

Malawis on 18 ministeeriumi.^[20]

 Pikemalt artiklis Rahvuskogu (Malawi)

Malawi parlament on ühekojaline 193-liikmeline Rahvuskogu. Selle liikmed valitakse viieks aastaks.^[6] Põhiseaduse järgi oli varem ette nähtud ka 80-kohaline senat,^[18] kuid seda kokku ei kutsutud ning 2001. aasta põhiseadusemuudatusega see kaotati.^[21]

Parlamenti võib kandideerida vähemalt 21-aastane Malawi kodanik, kes oskab piisaval tasemel inglise keelt ja keda ei ole viimase seitsme aasta jooksul ebaausate tegude eest kohtus süüdi mõistetud. Kandideerida ei saa ka vastutusvõimetuks tunnistatud isikud, sõjaväelased ja politseinikud.^[17]

Ametis olev parlament valiti 20. mail 2014. Enim kohti sai Demokraatlik Arengupartei (114), Malawi Kongressipartei sai 26, Ühendatud Demokraatlik Rinne 17, sõltumatud 32 ja teised 4 kohta.^[6]

Malawi suuremad erakonnad on Demokraatlik Arengupartei (Democratic Progressive Party, DPP; esimees Peter Mutharika), Malawi Kongressipartei (Malawi Congress Party, MCP; esimees Lazarus Chakwera), Ühendatud Demokraatlik Rinne (United Democratic Front, UDF; esimees Atupele Muluzi), Rahvapartei (People's Party, PP; esimees Joyce Banda) ja Demokraatia Liit (Alliance for Democracy, AFORD; esimees Godfrey Shawa).^[6]

Malawi õigussüsteem põhineb inglise õigusel. Kohtusüsteem on kolmeastmeline. Ülemkohus on kõrgem apellatsioonikohus, alama astme moodustavad kõrgem kohus ja magistraadikohtud. Madalamal astmel on kohalikud ja traditsioonilised kohtud.^[6]

Malawis on mitmesuguseid inimõigustega seotud probleeme, sealhulgas ebainimlikud vanglatingimused, politseivägivald, meelevaldsed vahistamised, inimkaubandus, vägivald naiste suhtes, geide diskrimineerimine, lapstööjõu kasutamine. Levinud on korruptsioon.^[22]

Surmanuhtlust kaotatud ei ole, kuid sellele on kehtestatud moratoorium. Hukkamisi ei ole pärast 1992. aastat täide viidud.^[23]

Põhiseaduse järgi on Malawi riiklikud sümbolid riigilipp, riigivapp, hümn ja riigipitsat.^[17]

Malawi pealinn on Lilongwe. Linn asub riigi keskosas. Lilongwes elas 2011. aastal 772 000 inimest.^[6] Lilongwe on suurim linn, majanduskeskus ja transpordisõlm. Linn sai nime Lilongwe jõe järgi.

Kuni 1975. aastani oli pealinn Zomba.

Malawi jaguneb kolmeks piirkonnaks, mis omakorda jagunevad kokku 28 ringkonnaks.

	Piirkonnad Põhjapiirkond (punane) Keskpiirkond (kollane) Lõunapiirkond (roheline) Ringkonnad
	Dedza ringkond Dowa ringkond Kasungu ringkond Lilongwe ringkond Mchinji ringkond Nkhotakota ringkond Ntcheu ringkond Ntchisi ringkond Salima ringkond Chitipa ringkond Karonga ringkond Likoma ringkond Mzimba ringkond Nkhata Bay ringkond	Rumphi ringkond Balaka ringkond Blantyre ringkond Chikwawa ringkond Chiradzulu ringkond Machinga ringkond Mangochi ringkond Mulanje ringkond Mwanza ringkond Nsanje ringkond Thyolo ringkond Phalombe ringkond Zomba ringkond Neno ringkond

Malawi kulutused riigikaitsele moodustasid 2012. aastal 0,93% sisemajanduse kogutoodangust.^[6]

Väeteenistus on vabatahtlik. Teenistusse võivad astuda vähemalt 18-aastased keskharidusega isikud.^[6]

Malawi maavägi koosneb kahest laskurrügemendist ja ühest langevarjurügemendist. Lennuväel on kümmekond lennukit. Mereväes teenib paarsada inimest, kes opereerivad peamiselt patrull-laevu Njassa järvel.

Malawi kaitsevägi on osalenud rahuvalve- ja humanitaaroperatsioonidel Rwandas, Sudaanis, Kongo Demokraatlikus Vabariigis ja mujal Aafrikas.^[24]

Malawi ja Tansaania vahel käib vaidlus piiri üle. Malawi peab enda omaks kogu Njassa järve ala kuni Tansaania rannikuni, Tansaania aga väidab, et piir peaks kulgema järve keskelt. Konflikt ägenes 2012. aastal pärast seda, kui Malawi andis Suurbritannia ettevõttele litsentsi järve naftavarude uurimiseks.^[6]

Malawi on järgmiste organisatsioonide liige:^[6]

Eesti sõlmis Malawiga diplomaatilised suhted 20. juulil 2011. Malawi diplomaatiline esindaja Eestis on ajutine asjur Oliver M. C. Kumbambe Malawi suursaatkonnas Berliinis.^[25] Eestil Malawis diplomaatilist esindust ei ole. Eesti kodanikud peavad Malawisse reisimiseks taotlema Rahvaste Ühenduse viisa.

Malawi rahvaarv 2014. aasta juulis oli hinnanguliselt 17 377 468. Rahvaarvult on Malawi 64. riik.^[6] Rahvaloendus toimus viimati 2008. aastal.^[26]

Malawis elavad peamiselt bantu keeli kõnelevad rahvad, mõnevõrra on ka Aasia ja Euroopa päritolu inimesi. Suurematest rahvastest moodustavad njandžad (tševad) 38,4%, lomved 17,6%, jaod 13,5%, ngonid 11,5%, tumbukad 8,8%, senad 3,6%, tongad 2,1%, njakjusad 1% ja teised 3,5% rahvastikust.^[6] Kristlasi oli 2008. aastal hinnanguliselt 82,6%, muslimeid 13% ja teisi 1,9%, usku ei pidanud oluliseks 2,5% inimestest.^[6]

Elueaootus sünnihetkel oli 2014. aastal hinnanguliselt 59,99 aastat (194. koht maailmas), meeste elueaootus oli 58,04 ja naiste oma 61,97 aastat. Mediaanvanus oli 2014. aastal 16,3, ligi 47% elanikest on kuni 14-aastased ja vaid 5,8% vanemad kui 55-aastased. Rahvastiku kasvutempo oli 3,33% (6. maailmas), sündimuskordaja 41,8 sündi 1000 elaniku kohta (7. maailmas), suremuskordaja 8,74 surma 1000 elaniku kohta.^[6]

Malawi on tihedalt asustatud. Kõige tihedam on asustus Njassa järve ääres ja Shire'i jõe orus, hõredam aga põhjaosa platoodel.^[7] Linnades elas 2011. aastal 15,7% inimestest, linnastumise tempo aastatel 2010–2015 on hinnanguliselt 4,2% aastas.^[6] Suuremad linnad on pealinn Lilongwe, Blantyre, Mzuzu, Zomba, Kasungu, Mangochi.

Malawi naine sünnitab keskmiselt 5,66 last. Selle näitaja poolest on Malawi maailma riikide seas 8. kohal. Naised sünnitavad esimese lapse keskmiselt 18,9-aastaselt. Emade suremus sünnitamisel oli 2010. aastal 460 surma 100 000 elussünni kohta, vastsündinute suremus 48,01 tuhande elussünni kohta.^[6]

Ametlik keel on inglise keel ja see on väga laialt levinud, eriti linnades.^[6] Suurem osa rahvast kõneleb mitmesuguseid bantu keeli.

Üldkasutatav on njandža keel (tševa keel), mida ka kõigile lastele algkoolis õpetatakse.^[27] Levinud on ka jao keel (eelkõige riigi lõunaosas Njassa järve ääres) ja tumbuka keel (peamiselt riigi põhjaosas). Kõneldakse ka paljusid teisi keeli, sealhulgas lomve, ngoni, sena, tonga ja njakjusa keelt,^[6], mis on enamasti väga sarnased mõnega kolmest peamisest keelest.^[27]

Tänapäeva Malawi rahvast on suurem osa kristlased. Teine levinum usk on islam. Malawi alal elanud loodususku hõimudele tõid ristiusu 19. sajandi lõpus David Livingstone ja teised lääne misjonärid. Esialgu oldi uue usu suhtes vaenulikud, kuid see võeti kiiresti omaks ja tänapäevaks on see kohalikud usutraditsioonid peaaegu välja suretanud. Kohati on kristlus küll ka kohaliku usundiga segunenud ja praktiseeritakse ka vanu rituaale ja tseremooniaid.^[28]

Kõikjal peetakse kohalikus keeles jumalateenistusi. Linnades ja Euroopa päritoluga inimeste asualadel peetakse jumalateenistusi ka inglise keeles.^[28]

Islami tõid araablastest orjakaupmehed, kes 19. sajandi alguses Njassa järve kaldal maabusid. Kõige rohkem muslimeid ongi järve lõunakalda piirkonnas elavate jaode seas. Balaka, Machinga ja Mangochi piirkonnas on peaaegu igas külas mošee ning tüdrukud kannavad pearätikuid.^[28]

Usukonfliktid kristlaste ja muslimite vahel on väga harvad. Tavaliselt peitub konfliktide põhjus hoopis poliitikas ning hõimu- ja usuidentiteet tõuseb esile ainult valimiste ajal.^[28]

Malawi on üks maailma vaesemaid riike. Alla vaesuspiiri elas 2004. aastal 53% inimestest. Majanduses domineerib põllumajandus, mis toidab umbes 80% rahvastikust ning moodustab kolmandiku sisemajanduse kogutoodangust ja umbes 90% ekspordist. Üle poole ekspordist moodustab tubakas. Riik sõltub välisabist, mida saadakse Rahvusvaheliselt Valuutafondilt, Maailmapangalt ja üksikutelt välisriikidelt. Majandusarengut pärsib muu hulgas vilets haridustase, AIDS, puudulik taristu ning energia- ja veevarustus, administratiivne suutmatus ja korruptsioon.^[6]

Töötavaid inimesi on kokku 5,747 miljonit (2007. aasta hinnang). Aastal 2003 töötas põllumajanduses 90% ning tööstuses ja teeninduses 10% tööjõust.^[6]

Sisemajanduse kogutoodang 2013. aastal oli hinnanguliselt umbes 15 miljardit USA dollarit, kogutoodang inimese kohta ostujõupariteedi järgi oli 900 dollarit (221. kohal maailmas).^[6]

Põllumajanduse osakaal sisemajanduse kogutoodangus oli 2013. aastal 29,4%, tööstuse osakaal 18,9% ja teenuste osakaal 51%.^[6]

Teenindussektor loob üle poole sisemajanduse kogutoodangust. Peamised valdkonnad on turism, jaekaubandus, transport, haridus, tervishoid, telekommunikatsioon ja pangandus.

Malawi börs asutati 1994. aastal ja esimese ettevõtte aktsiad noteeriti börsil 1996. aastal.^[29]

Suurem osa põlluharimiseks kõlbulikust maast asub Malawi kesk- ja lõunaosas. Suurem osa põllumajandussaaduste tootjatest on väikemaapidajad, kelle põllumaa suurus on 0,5–1,5 hektarit. Põllud on tihti jõgede ääres, märgaladel või mäenõlvadel. Sama maalappi haritakse aastast aastasse ja maa viljakus väheneb pidevalt.^[14]

Peamiselt kasvatatakse tubakat, suhkruroogu, puuvilla, teepõõsaid, maisi, kartulit, maniokki, sorgot, kaunvilju, maapähkleid, makadaamiapähkleid, veiseid, kodukitsi, sigu ja lambaid.^[6] Mais on põhitoidus ja seda kasvatatakse praktiliselt kõigis väikemajapidamistes. Levinud on ka hirss, riis, banaan, tungpuu ja kiinapuu.^[7]

Malawis on üldiselt väga viljakas pinnas, kuid maa on kurnatud ja väikemaapidajad ei jaksa väetist osta.

Aeg-ajalt esineb põuda ja vili ikaldub. Aastatuhande alguses oli järjest mitu ikaldusaastat ning 2005. aastaks süvenes see kriisiks ja riik oli sunnitud välismaalt toiduabi paluma.

Malawi peamine tööstusharu on toiduainetetööstus, eelkõige tee- ja suhkrutööstus. Oluline roll on tubakatööstusel. Toodetakse ka saematerjali, tsementi ja teisi ehitusmaterjale, väetist ja mitmesuguseid tarbekaupu.^[6]

Malawi elektrienergia toodang oli 2010. aastal hinnanguliselt 1,973 miljardit kWh ja tarbimine 1,835 miljardit kWh. Elektrijaamade installeeritud võimsus oli 287 000 kW. Hüdroenergia moodustas 99,7% toodangust. Selle näitaja poolest on Malawi maailmas 4. kohal^[6] Hüdroelektrijaamad paiknevad Shire'i jõel.

Elektrienergia on kättesaadav 5–10 protsendile elanikest. Linnades on elektrivarustus parem, kuid maal on vaid üksikud majapidamised elektrivõrguga ühendatud.

Ainuke elektrienergia tootja Malawis on riiklik ettevõte ESCOM.

Malawis on 2013. aasta seisuga 32 lennujaama, neist 7 kattega^[6] Rahvusvahelisi lennujaamu on kaks: Lilongwe lennujaam ja Chileka lennujaam Blantyre lähedal. Malawian Airlines opereerib regionaalseid liine. Kuni 2013. aastani tegutses 1964. aastal asutatud Air Malawi.

Raudteede kogupikkus on 797 km. Raudtee on kitsarööpmeline (1067 mm). Raudteeliin ulatub Sambia piirilt Mchinjist läbi Lilongwe Blantyre ja Makhangani. Nkayas lahkneb sellest itta suunduv liin, mis viib Nayuchi kaudu Nacala sadamasse Mosambiigi rannikul. Tansaaniaga rongiühendus puudub, sest rööpmelaius on erinev.

Maanteid on 15 450 km, sealhulgas kattega teid 6951 km. Liiklus on vasakpoolne.

Veeteid Njassa järvel ja Shire'i jõel on kokku 700 km. Suuremad järvesadamad on Chipoka, Monkey Bay, Nkhata Bay, Nkhotakota ja Chilumba^[6]

Aastal 2012 oli Malawis 227 300 lauatelefoni ja 4,42 miljonit mobiiltelefoni kasutajat.^[6] (29% elanikest).^[26] Telefoniliine on oluliselt rohkem linnades. Ka mobiililevi on valdavalt linnades ja nende ümbruses.

Internetikasutajaid oli 2009. aastal 716 400.^[6] 2012. aastal oli juurdepääs internetile ikka veel umbes neljal protsendil elanikest.^[30]

Malawi eksportis 2013. aastal hinnanguliselt 1,427 miljardi USA dollari eest. Peamised ekspordiartiklid olid tubakas (53%), tee, suhkur, puuvill, kohvioad, maapähklid, puidutooted, rõivad. Peamised ekspordi sihtriigid olid 2012. aastal Kanada (10,6%), Zimbabwe (9,3%), Saksamaa (7,3%), Lõuna-Aafrika Vabariik (6,6%), Venemaa (6,5%), Ameerika Ühendriigid (6,1%) ja Hiina (4,2%).^[6]

2013. aasta hinnanguline impordimaht oli 2,42 miljardit USA dollarit. Peamised impordiartiklid olid toiduained, naftatooted, pooltooted, tarbekaubad, transpordivahendid. Peamised impordipartnerid olid 2012. aastal Lõuna-Aafrika Vabariik (27%), Hiina (16,6%), India (8,7%), Sambia (8,5%), Tansaania (5,1%) ja Ameerika Ühendriigid (4,3%).^[6]

Levinuim meediakanal on raadio. Kõige suurema levialaga on erakanal Zodiac, tegutseb ka riigiraadio ja kümmekond era- ja kohaliku kogukonna raadiot. Ainuke üleriiklik telekanal on riiklik Malawi televisioon, linnades tegutseb ka mitu erakanalit, nähtavad on ka paljud rahvusvahelised kanalid. Malawi Broadcasting Corporation on riigi ringhääling, mis edastab saateid kahes raadiokanalis ja Malawi televisioonis.

Tegutseb Malawi uudisteagentuur. Suuremad ajalehed on The Daily Times ja The Nation. Ajalehtedel on ka veebiversioonid.

Malawi rahaühik on kvatša (ISO 4217: MWK). Kvatša jaguneb sajaks tambalaks.

Kuni 1971. aastani oli kasutusel Malawi nael.

Otsest koolikohustust Malawis ei ole, kuigi põhiseadus sätestab, et igaühele peab olema tagatud vähemalt viieklassiline tasuta põhiharidus.^[31] Kulutused haridusele moodustavad 5,4% rahvuslikust kogutoodangust (2011). Selle näitaja poolest on Malawi maailma riikide seas 60. kohal.^[6] Kirjaoskus 15-aastaste ja vanemate seas oli 2010. aastal hinnanguliselt 74,8% (meeste seas 81,1% ja naiste seas 68,5%).^[6]

Põhikoolid on riiklikud ja neis õppimine on tasuta. Põhikool on 8-klassiline. Tasuta põhiharidus seati sisse 1994. aastal, õpilaste arv kasvas plahvatuslikult, kuid kohe jäi väheks nii koolikohti kui ka õpetajaid. Ametlikult peaksid põhikoolis käima lapsed vanuses 6–13, tegelikult on aga suur osa õpilastest palju vanemad, sest õppimisse tekib olude sunnil pause või jäädakse kursust kordama.^[32]

Hariduse omandamist takistavad nii vaesusest kui ka tervisest tingitud probleemid. Muu hulgas AIDSi leviku tõttu on palju orbe. Vanematel endal puudub tihti haridus ja seetõttu ei kipu nad ka oma laste puhul seda oluliseks pidama. Laste tööjõudu vajatakse kodus, eriti maal on koolid tihti kaugel ja koolitee läbimine võib kesta mitu tundi. Paljud lapsed on haiged, alatoitunud ja kasvult kängus. Koolitee jääb tihti pooleli varajase abielu või raseduse tõttu.^[33]

Malawit iseloomustab suur kooliealiste laste osakaal rahvastikus. Koole on liiga vähe, veelgi vähem on kooliks sobivaid hooneid ja tihti toimuvad tunnid ajutistes varjualustes või ülerahvastatud ruumides. Õppevahendid puuduvad, laborid ja õppeklassid on ainult üksikutes koolides, mis on õpilastest veelgi kaugemal.^[33] Klassiruumid asuvad väga lihtsates hoonetes, tihti pole ei tahvleid, pinke ega õpikuid. Elektrivarustus on väga üksikutes koolides. Õpetatakse ka lageda taeva all, mis tähendab, et halva ilma korral võivad tunnid ära jääda.^[32] Kvalifitseeritud õpetajatest on suur puudus, tihti on õpetajatel endalgi võrdlemisi napp haridus. Õpetajate arv koolides ei sõltu õpilaste arvust ja seetõttu varieerub klassi suurus märkimisväärselt (20–100 õpilast). Ka piirkondlikult on olukord väga erinev, Põhjapiirkonnas on koolisüsteem kõige paremas seisus. Ka linnades on koolid oluliselt paremal järjel kui maal.^[33] Õpetajate puudus on tingitud osalt sellest, et neid ei jõuta koolitada, lisaks aga peavad koolid õpetajatele eluasemed ehitama, see aga on maakoolide jaoks liiga kallis. Õpetamine on küll tasuta, aga lapsevanematel tuleb hankida koolivormid ning vihikud ja muud koolitarbed. Umbes 70% kooliteed alustanud lastest lõpetab põhikooli, maakoolides on lõpetajaid veelgi vähem, kohati alla 20%, umbes 20% jääb klassikursust kordama, mõnikord ka mitu korda. Osa õppekavas ette nähtud asju jääb õpetamata sel põhjusel, et puuduvad õppevahendid.^[32]

Gümnaasium on neljaklassiline (2+2). Gümnaasiumide seas on nii riiklikke kui ka erakoole ja kõigis on õppemaks. Ainult 13% koolieas lastest käib gümnaasiumis. Varustus on parem kui põhikoolides, kuid koolid asuvad hõredamalt ja paljud lapsed peavad pikki maid jalgsi kõndima. Raamatukogud on vaid üksikutel koolidel.^[32]

Malawis on neli riiklikku ülikooli. Zombas tegutseb 1964. aastast Malawi Ülikool, mille koosseisus on neli kolledžit. Mzuzu Ülikool asutati 1997. aastal. Varasema Malawi ülikooli Bunda kolledži baasil loodi 2011. aastal Lilongwe Põllumajandus- ja Loodusvarade Ülikool. Aastal 2012 asutati Thyolos Malawi Teadus- ja Tehnikaülikool. Lisaks on hulk eraülikoole.

Aastal 2008 oli Malawis 100 000 elaniku kohta 64 üliõpilast.^[34]

Nakkushaigused on Malawis laialt levinud. 2012. aasta hinnangul oli HIV-sse nakatunute ja AIDS-i põdejate osakaal rahvastikus 10,8%. Selle näitaja poolest on Malawi 9. kohal maailmas. Kokku on HIV-i ja AIDS-i all kannatajaid üle 1,1 miljoni. Toidu ja joogiveega levivad bakteriaalne ja ainuraksete tekitatud kõhulahtisus, A-hepatiit, kõhutüüfus; putukate ja parasiitide abil malaaria, dengepalavik ja skistosomiaas; metsloomade kaudu marutaud.^[6] Surmapõhjuste hulgas on esikohal AIDS, levinud surmapõhjused on ka hingamisteede nakkused, südamehaigused, vähk ja vigastused.^[35] Malaariajuhtude arv on viimastel aastatel kasvanud, varem väga levinud leetrid on aga praktiliselt kontrolli alla saadud.^[26] Palju esineb ka tuberkuloosi.

Tervist ohustab vaesus ja puudulik hügieen. Alakaalulisi on kuni 5-aastaste seas 13,8% (2010).^[6] Väikelaste surma peamine põhjus on malaaria.^[35] Emade ja laste suremus on suur, kuid see on viimase 25 aasta jooksul üle kahe korra vähenenud. Ka suremus AIDS-i ja malaariasse on aastatuhande algusega võrreldes mitu korda vähenenud.^[35]

Malawi tervishoiukulud moodustasid 2011. aastal 8,4% SKP-st. See annab maailma riikide pingereas 56. koha.^[6] Aastal 2012 kulutati tervishoiule 9,2% SKP-st.^[26] Tuhande inimese kohta oli 2008. aastal 0,02 arsti ja 2011. aastal 1,3 haiglakohta.^[6] Riiklikus süsteemis on arstiabi tasuta. Võrdlemisi hästi on käivitunud programm, mille kaudu saavad kõik AIDSihaiged tasuta ravi.^[36]

Haiglate süsteem on mitmeastmeline. Malawis on neli keskhaiglat, Põhjapiirkonnas Mzimbas, Keskpiirkonnas Lilongwes ning Lõunapiirkonnas Blantyres ja Zombas. Ringkonnahaiglaid on 24, tervisekeskusi 328, dispansereid 68, sünnitushaiglaid 16, maahaiglaid 35, lisaks on suuremates linnades veel kokku 22 haiglat. Psühhiaatriahaiglaid on kaks. Haige pöördub kõigepealt tervisekeskusse või dispanserisse, kust ta vajadusel ringkonnahaiglasse edasi suunatakse. Kui vajatakse spetsialiseeritumat ravi, saadetakse patsient edasi piirkonna keskhaiglasse.^[37] Ringkonnahaiglate seas on nii riiklikke haiglaid kui ka erahaiglaid ja mittetulunduslikke misjonihaiglaid.

Tervishoiusüsteemi suuremad probleemid on ravimite ja meditsiinitehnika puudus; koolitatud personali nappus, mida põhjustab muu hulgas ajude väljavool; puudulik taristu, eelkõige vilets või olematu teedevõrk.^[38] Meditsiiniasutusi on vähe ja need on inimestest kaugel.

Keskmiselt tarbiti aastatel 2008–2010 ühe inimese kohta 2,5 liitrit puhast alkoholi aastas. Umbes 90% naistest ja 70% meestest alkoholi ei tarbi.^[39] Suitsetab meestest ligi veerand ja naistest umbes 5%.^[40]

Arste ja teisi meditsiinitöötajaid koolitatakse Malawi Ülikooli kahes kolledžis, Malawi Tervishoiukolledžis, Malawi kristliku tervishoiuühingu õenduskolledžis ja psühhiaatriakolledžis.^[38]

Maal usaldatakse tihti kõige rohkem traditsioonilisi ravitsejaid.^[41]

AIDSiga seotud probleemidest Malawis räägib 2003. aastal valminud dokumentaalfilm "Lifecycles: A Story of AIDS in Malawi".^[42]

Malawi alalt on leitud inimasustuse jälgi rohkem kui 50 000 aasta tagusest ajast. Vanimad seni leitud inimfossiilid on pärit vahemikust 8000–2000 eKr. Need võisid tõenäoliselt kuuluda bušmanite, tvaade ja fulbede esivanematele. Esimesel aastatuhandel hakkasid põhjast sisse rändama bantu rahvad. Teise aastatuhande alguseks osati töödelda rauda ja kasutusel oli alepõllundus. 13.–15. sajandil saabus põhjast uus bantude laine. 16. sajandist alates on olemas juba kirjapandud ajalugu. Umbes 1480. aastal kujunes bantu hõimude (amaravide) juhtimisel välja eri klanne ühendav Maravi Kuningriik. Oma hiilgeajal 17. sajandi keskel ulatus kuningriik tänapäeva Sambia kaguosast India ookeanini ning hõlmas muu hulgas praeguse Malawi kesk- ja lõunaosa. Kuningriigis kaubeldi elavalt portugallaste ja araablastega. Eduka elevandiluu, orja- ja rauakaubanduse tulemusel muutusid hõimupealikud üha iseseisvamaks ja lõpuks aastal 1720 kuningriik lagunes. Tänapäeva njandžad on Maravi rahvaste järeltulijad.^[43]

Maravist põhja pool tekkis 17. sajandi alguses njakjusade kuningriik. Sellest lõuna poole rajasid Njassa järve idakaldalt pärit tumbukad 18. sajandil Chikulamayembe riigi.^[43]

Maravi rahvad kasvatasid toiduks peamiselt hirssi ja sorgot. 16. sajandil tekkisid kontaktid portugallastega, kelle valdustega Maravi lõunas piirnes. Portugallased ostsid Maravist orje nii oma Aafrika kui ka Brasiilia valduste jaoks. Nemad tõid njandžadele ka maisi, mis asendas seni põhitoiduseks olnud sorgo. 19. sajandi esimesel poolel algas suurem naaberhõimude sissetung Malawi alale, aastatel 1835–1836 saabusid Lõuna-Aafrikast ngonid, seejärel praeguse Mosambiigi alalt jaod.^[7] Ngonid põgenesid suulude eest, kellega võideldes olid nad aga omandanud kogemusi, mis tulid kasuks Malawi alal elanud nõrgemate hõimude alistamisel. Jaod tungisid Njassa järvest lõunasse jäävatele aladele Mosambiigi põhjaosast, kus nad olid vaenu alla sattunud, sest kardeti nende võimutsemist. Nende põgenemise põhjuseks oli ka näljahäda. Jaod olid edukad orjakaupmehed, kellel ainsana olid ka tulirelvad, mille toel nad kohalikke orjadeks võtsid ja araablastele müüsid. Jaod võtsid omaks islami. Nad tõid kaasa riisi, mille kasvatamine Njassa järve ääres kiiresti levima hakkas. Jaode toel seadsid araablased Njassa järve kaldale sisse oma orjaturud, suurim neist asutati 1840. aastal Nkhotakotas. Selle kaudu viidi itta parimatel aastatel 5000 – 20 000 orja. Ngonid ja jaod pidasid omavahel võrdlemisi tasavägist võitlust. Lomved saabusid Mosambiigist alles 1914. aastal.

Eurooplaste teadvusse tõi Njassa järve ümbritseva ala David Livingstone, kes oma aastatel 1858–1864 tehtud retkel järve äärde jõudis. Talle järgnesid 1860. aastatel misjonärid ja peagi nende järel saabusid ka esimesed ümberasujad Euroopast. Suurbritannias oli tärganud huvi nii ärimeeste kui ka poliitikute seas. 1870. aastatel asutasid Glasgow' ärimehed African Lakes Corporationi, mille eesmärk oli Aafrikas äriliselt kanda kinnitada ja orjakaubandus välja juurida.^[44] Malawi alal püüdis oma ülemvõimu maksma panna ka Portugal, kelle valdused sellega piirnesid, kuid Suurbritannia oli otsustanud oma õigust sellele kaitsta. 1870. ja 1880. aastatel püüdsid portugallased konsul Alexandre de Serpa Pinto juhtimisel Njassa järvest lõuna poole jäävat osa (sealhulgas Shire platood) enda omaks kuulutada ja ka kohalike jao pealikutega leppeid sõlmida.^[45] Aastal 1883 saatis Suurbritannia valitsus kohale oma konsuli.^[44] Mosambiiki saatis Suurbritannia oma konsuliks Harry Johnstoni, kes pidi portugallaste tegevusel silma peal hoidma ja takistama Shire platoo vallutamist.^[46] 1889. aastal toimus Suurbritannia ja Portugali vägede vahel relvastatud kokkupõrge^[47], mille järel kuulutati Shire platoo ja hiljem kogu Njassa järvest lääne pool asuv piirkond Suurbritannia protektoraadiks.^[48] Aastal 1890 esitas Suurbritannia Portugalile Aafrika valdusi puudutava ultimaatumi ning riigid sõlmisid piire puudutava leppe.

Suurbritannia protektoraat kinnitati 1891. aastal Njassamaa Ringkonna Protektoraadi (Nyasaland Districts Protectorate) nime all ja Johnstonist sai selle esimene erivolinik ja peakonsul. Ta oli ametis 1896. aastani, mil ametisse määrati Alfred Sharpe. Aastal 1893 sai valduse nimeks Briti Kesk-Aafrika Protektoraat (British Central Africa Protectorate) ja 1907. aastast kandis see nime Njassamaa Protektoraat.

Enamik põliselanikke elatus oma põllult saadud maisist, hirsist, maniokist, riisist ja teistest kultuuridest. Kogu tollane majandus seisnes põllumajanduses, sest maapõuevarad olid läbi uurimata. Enne Suurbritannia võimu kehtestamist põhines kohalike hõimude kaubavahetus elevandiluul ja metsal, mida vahetati eelkõige tekstiilikaupade ja metalli vastu. Protektoraadi algusaastatel müüdi lisaks elevandiluule kohalikest ronitaimedest saadud kummi. Ümberasujad asusid kasvatama kultuure, millel oli eksporditurge. Alustati umbes 1895. aastal kohvi kasvatamisega, kuid peagi surus Brasiilia kõik konkurendid sel alal turult välja. Peamisteks eksporditavateks kaupadeks said seejärel tubakas ja puuvill. Tubakat hakati viljelema eelkõige Shire platool ja puuvilla Shire jõe orus. Kasvatati ka teepõõsaid. Kaubandust ja kogu äritegevust elavdas oluliselt Shire platoo raudtee valmimine 1908. aastal.^[49]

Maksukohustuse alusel arvutati 1911. aastal võrdlemisi ebausaldusväärne rahvaarv, mille järgi elas protektoraadi alal 969 183 aafriklast, 766 eurooplast ja 481 aasialast. Tõenäoliselt oli aafriklasi rohkem. 1920. aastaks oli eurooplasi napilt üle tuhande ja põliselanikke üle 1,2 miljoni. Eurooplaste arv püsis veel 1945. aastani alla kahe tuhande, seejärel hakkas kasvama ja jõudis maksimumini 1960. aastal, mil loendati umbes 9500 valget.^[50]

Protektoraati juhtis Suurbritannia valitsuse nimetatud kuberner, kes allus kolooniate ministeeriumile. Maa jagati ringkondadeks ja iga ringkonda juhtis volinik, kes vastutas eelkõige maksude kogumise ja õigusemõistmise eest.^[51] Vahemeheks koloniaalvõimu ja kohalike vahele võidi värvata hõimuvanemaid, kes said hiljem õiguse ka kohalikke lahkarvamusi lahendada.^[52]

Kolonistid olid enda kasutusse võtnud suurema osa kõige viljakamast maast. 20. sajandi alguses kasvatati suurem osa eksporditavatest saadustest eurooplaste suurfarmides, kuid 1930. aastatel kasvatasid suure osa tubakast juba aafriklased.^[53]

Jaanuaris 1915 toimus John Chilembwe juhtimisel mäss kolonistide vastu. Üks põhjusi oli Malawi elanike värbamine Ida-Aafrikas peetud esimese maailmasõja lahingutesse. Rünnati valgete istandusi. Mäss suruti maha ja teiste seas tapeti ka Chilembwe. Pärast mässu mahasurumist vabadusvõitlus mõneks ajaks vaibus, kuid rahvuslikud meeleolud elavnesid uuesti 1930. aastatel. Aastal 1944 asutati Njassamaa Aafrika Kongress, mis seadis esialgu oma eesmärgiks aafriklaste esindatuse saavutamise seadusandlikus kogus. See neil ka 1949. aastal õnnestus.^[54]

1950. aastate alguses otsustas Suurbritannia Lõuna- ja Põhja-Rodeesia ning Njassamaa ühendada Rodeesia ja Njassamaa Föderatsiooniks. See tekitas aafriklastes pahameelt nii Njassamaal kui ka Põhja-Rodeesias.^[43] Varasemad kokkulepped võimu jagamise kohta tühistati. Aafriklastes tekitas selline reetlikkus suurt pettumust ja viha.^[55]

Njassamaa Aafrika Kongress sai rahalist ja poliitilist toetust teiste seas tollal Suurbritannias elanud Hastings Bandalt. Ta osales ka 1951. aastal föderatsiooni vastu suunatud memorandumi koostamises. Kui föderatsioon 1953. aastal ikkagi moodustati, asus kongress nõudma Njassamaa iseseisvumist.^[56][57] Aastal 1958 sai Banda kongressi esimeheks.^[58] Samal aastal muutusid kongressi nõudmised üha häälekamaks, korraldati keskvõimu vastaseid proteste ja vägivaldseid väljaastumisi. Sõjavägi avas tule ja palju inimesi hukkus, paljud vahistati. Kongressi liikmete vahistamised jätkusid ka 1959. aastal. Ka Hastings Banda vahistati ning Njassamaa Aafrika Kongress keelustati. Selle asemele moodustati peagi Malawi Kongressipartei.^[59][60]

Suurbritannia võimud püüdsid esialgu olukorda leevendada selle abil, et nimetasid seadusandlikku kogusse rohkem aafriklasi,^[61] kuid peagi sai neile selgeks, et föderatsiooni pole võimalik koos hoida. Ametlikult kestis föderatsioon 31. detsembrini 1963. Njassamaale ja Põhja-Rodeesiale otsustati seejärel anda õigus moodustada rahva enamuse esindajatest koosnev valitsus. Aprillis 1960 vabastati Banda vanglast ja kutsuti Londonisse kõnelustele autonoomia üle.^[62] Augustis 1961 peetud valimistel sai Malawi Kongressipartei suure võidu ning Banda koos nelja parteikaaslasega pääses valitsusse. Aastal 1963 sai Bandast peaminister ja 6. juulil 1964 kuulutati välja iseseisev riik Rahvaste Ühenduse koosseisus. Riik sai nimeks Malawi.^[63]

Esialgu oli Malawi riigipea Suurbritannia kuninganna Elizabeth II, keda esindas kindralkuberner Glyn Jones. 6. juulil 1966 kiideti heaks uus põhiseadus, mille järgi Malawist sai vabariik, kus kehtis üheparteisüsteem. Riigi esimeseks presidendiks sai Hastings Banda, kes oli valimistel ainus kandidaat. Banda võttis algusest peale ohjad enda kätte ja temast sai autokraatlik valitseja. Kohe tekkisid lahkhelid ka ministritega, kes sellist ainuvõimu heaks ei kiitnud.

Banda asus majandust arendama. Ta käivitas programmi tööstuse arendamiseks, et asendada tooteid, mida seni oli imporditud. Maanteede ja raudteede olukord paranes märgatavalt. Ka ekspordiks viljeldavate saaduste toodang kasvas.^[64] Banda jäi muu hulgas Suurbritannia ja Rodeesia konfliktis neutraalseks ja säilitas tänu headele suhetele Rodeesia valgetega head kaubandussuhted. Ta hoidis suhteid ka Mosambiigiga ja 1967. aastal sõlmis kaubanduslepingu Lõuna-Aafrika Vabariigiga, kellega Malawi sõlmis ainsa Aafrika riigina ka diplomaatilised suhted.^[65] Ta oli ka esimene mustanahaline Aafrika riigipea, kes Lõuna-Aafrika Vabariiki külastas. Tema toetus apartheidirežiimile tõi kaasa teiste Aafrika liidrite hukkamõistu.^[41]

Aastal 1971 tehtud seadusemuudatusega kuulutas Banda ennast eluaegseks presidendiks.^[66] Bandal oli tugev side Suurbritanniaga, kus ta oli õppinud ja kaua elanud. Ta rajas muu hulgas Etoni kolledži eeskujul Kamuzu akadeemia, mis oli mõeldud kõige andekamate ja kõige rikkamate noorte jaoks. Aja jooksul süvenes isikukultus. Banda oli rahva seas populaarne, kuid haritumad inimesed tema valitsemist heaks ei kiitnud. Iga kontori seinal pidi olema tema foto. Kui ta maad mööda ringi sõitis, pandi lapsed tee äärde laulma ja lipukesi lehvitama. Tema juurde audientsile pääsnu ei tohtinud selga keerata ja pidi käpukil sisenema ja väljuma. Ametikohuste täitmise juures saatis teda naiste tantsurühm mbumba.^[41]

1990. aastatel majandus hangus, välisvõlg muutus üha koormavamaks, lisaks saabus Mosambiigist palju põgenikke. Rahvas oli rahulolematu ja rahvusvaheline üldsus kriitiline inimõiguste olukorra suhtes.^[41] Lõpuks nõustus Banda korraldama rahvahääletuse riigi tuleviku üle otsustamiseks. 14. juunil 1993 peetud rahvahääletusel valis rahvas ülekaalukalt mitmeparteisüsteemi. 17. mail 1994 peetud esimestel vabadel valimistel valiti presidendiks Ühendatud Demokraatliku Rinde kandidaat Bakili Muluzi. Tema juhitav partei sai ka parlamendis kõige rohkem hääli ja moodustas koalitsioonivalitsuse. Aastal 1999. valiti Muluzi ametisse teiseks viieaastaseks ametiajaks. 2004. aastal valiti presidendiks Bingu wa Mutharika, kes suri ametipostil 8 aastat hiljem. See tõi võimule tema asepresidendi ja Malawi esimeseks naispresidendiks sai Joyce Banda. Mais 2014 astus presidendina ametisse Bingu wa Mutharika vend Peter Mutharika.

Malawis elab palju eri hõime ja igaühe traditsioonid on veidi erinevad. Inimesed on aga kõikjal sõbralikud ja külalislahked.

Abielu üle otsustavad tihti noorte vanemad. Pruudi vanemad peavad peigmehe vanematele kaasavara andma, kõige sagedamini kariloomi, aga ka vilja või maad. Esineb mitmenaisepidamist.^[41]

Kõige populaarsem mäng on bao (bawo). See on Aafrikas levinud mäng, mille mängijad liigutavad kivikesi mängulaual olevate lohkude vahel ja püüavad vastase kivikesed endale saada.^[67]

Chongoni kaljujooniste ala on kantud UNESCO maailmapärandi nimistusse.^[16]

Traditsiooniline tants on gule wamkulu, mida saadavad naislauljad ja trummimuusika. Seda esitatakse oluliste sündmuste puhul, näiteks pulmas, matustel, täiskasvanuks pühitsemisel, spordivõistlustel ja suurtel pidustustel. Gule wamkulu tantsijad valib külavanem ja nad on suure au sees, kuigi nad oma isikut ei paljasta ja kannavad tantsides maske. Tantsijad on väidetavalt ühenduses oma esivanemate vaimudega.^[68] Tantsu juurde kuulub vähemalt 150 eri tegelaskuju, igaühel neist on oma lugu ja roll.^[69] Alates 2005. aastast kuulub gule wamkulu UNESCO suulise ja vaimse maailmapärandi nimistusse.^[70]

Teine populaarne tants on chitalele, mida esitavad tavaliselt tüdrukud täiskuuöödel. Külad võistlevad tihti chitalele tantsimises ka omavahel. Tantsu saadab tantsijate laul ja käteplaksutamine.^[69]

Malawi muusika on kujunenud eri traditsioonide segunemisel ja selles on tunda tugevat rahvusvahelist mõju.

1960. aastate lõpus oli populaarne kwela, hiljem hakati viljelema peamiselt džässi, gosplit, reggae't, hiphoppi, poppi, rokki.

Tuntumad ansamblid on reggae-bänd Black Missionaries ja hiphopbänd Real Elements, lauljad Lucius Banda, Tony Bird, Evison Matafale, Wambali Mkandawire, Malia, kitarrist Erik Paliani, hiphoplaulja Tay Grin.

Njassa järve kaldal peetakse alates 2004. aastast igasügisest muusikafestivali Lake of Stars.

Malawi mehed on oskuslikud puidunikerdajad ja tislerid. Peamiselt eebenipuust, mahagonist ja tiigist valmistatakse maske, loomakujukesi, abstraktseid kujusid, nikerdatud ornamentidega mööblit. Tähelepanuväärsed on Malawi meistrite valmistatud pealiku toolid ja ühest tükist tehtud kolmejalalised lauad. Esemeid kaunistavad nikerdatud eluolu, loodust või tantsijaid kujutavad pildid.^[71] Nikerdatakse ka kõikvõimalikke tarbeesemeid, näiteks köögitarbeid ja lauanõusid. Levinud on ka korvipunumine ja keraamika.^[68] Populaarne on batika. Selleks kasutatakse valget kangast, millele maalitakse peamiselt stiliseeritud pilte külaelust ja loodusest.^[71]

Tuntuim maalikunstnik on David Kelly, kelle teosed kujutavad enamasti Malawi loodust.^[71]

Malawis võib näha nii traditsioonilisi hütte kui ka läänelikke villasid. Külades ei ole enamasti elektrit ega veevarustust. Suurem osa majadest on ehitatud põletamata tellisest ja kaetud õlgkatusega, põhiplaan on enamasti ristkülikukujuline, kuid võib olla ka ümmargune. Katused on mõnikord plekist. Lihtsamatel hüttidel on muldpõrandad. Nii seinu kui ka põrandaid tuleb regulaarselt värske muda või saviga üle määrida, et vältida pragunemist ja tihendada ehitist niiskuse ja putukate vastu.^[68] Tihti kujundatakse seintele mustreid eri toonides saviga. Põletatud tellistest majadel on tavaliselt betoonpõrand ja plekk-katus. Mõnikord seinu krohvitakse ja värvitakse. Tavaliselt on seina alaosa tume ja ülaosa valge.^[72]

Linnamajad on uhkemad ja kasutusel on samad ehitusmaterjalid nagu läänes. Ka linnas kuulub maja juurde peaaegu alati juurviljaaed.^[72]

Aastal 1998 elas umbes 65% inimestest traditsioonilistes õlgkatusega hüttides. 16% elas betoonist või põletatud tellistest majades, ülejäänud kombineeritud stiilis majades. Enamik majadest on kahe- või kolmetoalised, keskmiselt elas ühes majas 4,3 inimest. Valdavalt kuulub maja selles elavale perekonnale. Ainult paaril protsendil inimestest voolab kraanist vesi. Vett saadakse tavaliselt puurkaevust või jõest ja tihti tuleb sellel kaugel järel käia. Umbes 74 protsendil inimestest oli välikäimla (nii linnas kui ka maal), 22 protsendil puudus käimla üldse. Toidu valmistamiseks kasutatakse tavaliselt puitu ja valgustuseks parafiini.^[73] Enamasti on toidutegemiseks eraldi hütt, kust suits katuseava kaudu välja pääseb.^[41]

Maad peetakse ühisomandiks. Perekond võib leida vaba maatüki ja sinna endale maja ehitada ja põllu rajada, tarvis läheb ainult naabrite nõusolekut. Teatud aja möödudes saab ta maja riigiasutuses enda omaks vormistada.^[41]

Suur osa lugudest on suulised. Populaarsed on vanasõnad. Lugusid armastatakse ette kanda ja näitetrupid käivad külast külla, tihti sisaldab etendus palju improvisatsiooni. Etendusse kaasatakse ka vaatajad.^[74]

Malawi kirjandus on peamiselt ingliskeelne. Tuntumate kirjanike hulka kuuluvad Steven Chimombo, Frank Chipasula, Aubrey Kachingwe, Legson Kayira, Stanley Onjezani Kenani, Jack Mapanje, Felix Mnthali, David Rubadiri ja Paul Tiyambe Zeleza. Njandža keeles kirjutavatest kirjanikest on üks tuntumaid Jolly Maxwell Ntaba.^[75]

Olulisemate muuseumide seas on 1966. aastal avatud Chichiri muuseum, Karonga muuseum ja Njassa järve muuseum Mangochis.

Avalike raamatukogude tööd korraldab 1968. aastal asutatud riiklik raamatukoguamet (Malawi National Library Service). Rahvusraamatukogu funktsioone täidab rahvusarhiiv, kus ametlike dokumentide ja ajalooliste ürikute kõrval on ka eksemplar igast ilmunud raamatust. 1990. aastal oli Malawis 6 akadeemilist raamatukogu, 72 kooliraamatukogu, 22 spetsialiseerunud raamatukogu ja 7 keskraamatukogu, millele allus 780 haruraamatukogu. Lugejaid oli kokku üle 3,4 miljoni.^[76]

Malawilaste põhitoit on paks maisipuder nsima. Pudrust vormitakse pätsikesed, mille juurde pakutakse ube, liha (tavaliselt kana- või kitse-, mõnikord aga ka sealiha^[41]), kala, juurvilju, tingimata tomatit ja sibulat. Lisandeid nimetatakse ndiwo'ks. Söögilauale kuuluvad ka maniokk ning veidi haruldasemad riis ja kartulid. Liha ja köögivilju ilma nsima'ta ei peeta toitvaks eineks.^[77][68] Nsima't lisanditega süüakse tavaliselt kaks korda päevas, lõuna ajal ja õhtul.^[41]

Valdavalt valmistatakse toitu lahtisel tulel. Söögi hankimise ja valmistamise eest vastutavad naised ja suuremad lapsed.^[77]

Külalistele pakutakse alati süüa, isegi siis, kui õieti endalegi ei jätkuks. Toitu pakutakse kõigepealt külalistele, siis mehele, naisele ja lõpuks lastele. Enne sööki pestakse ühises kausikeses käsi, sest nsima't süüakse käega. Kellelegi ei panda pahaks, et ta palju sööb. Selle üle pigem rõõmustatakse.^[77]

Puuviljad, juurviljad, liha ja munad on peaaegu alati käepärast, sest neid saab oma majapidamisest. Mangod, melonid, apelsinid ja ananassid on peaaegu alati toidulaual.^[41] Toiduainetetööstuse saadused, näiteks juust, on kallid ja maal raskesti kättesaadavad. Tomatid, sibulad ja banaanid on saadaval sõltumata hooajast. Porgandi, kapsa, paprika ja troopiliste puuviljade kättesaadavus sõltub hooajast ja piirkonnast.^[77] Imporditud toidukaubad ja karastusjoogid on kallid.^[68]

Mõnikord juuakse koduõlut chibuku't, harvem isetehtud kanget alkoholi ja Blantyre õlletehase toodangut.^[41]

Enamasti on asulas ka mõni söögikoht, kus pakutakse muu hulgas nsima't ja ndiwo't või küpsetatud kartuleid. Linnades on läänelikud restoranid ja kohvikud.^[77]

Naiste kõige tähtsam riietusese on chitenje. See on umbes kahemeetrine kangatükk, mida kantakse seeliku peal. See täidab nii põlle, kandekoti, pajalapi kui ka beebikoti otstarvet. Chitenje on tavaliselt erksavärviline, mitmesuguste mustrite ja piltidega. Tihti kannavad mingi grupi, näiteks laulu- või tantsurühma liikmed ühesuguse mustriga chitenje'sid.^[78] Chitenje all kantakse puuvillast kleiti või pluusi ja seelikut. Traditsiooniliste sündmuste ja rituaalide puhul kantakse alati chitenje't, aga tihti tehakse seda ka igapäevase töö ja puhkuse ajal. Kontoris töötavad naised kannavad läänelikku riietust. Ka mehed riietuvad läänemaises stiilis. Enamik mehi kannab puuvillast särki ja pikki pükse ka kuuma ilmaga. Lapsed kannavad koolis vormirõivaid.^[68] Kingad on kallid ja tihti käivad ka linnas inimesed paljajalu.^[41]

Sageli saab inimese päritolu üle otsustada tema riietuses domineeriva värvuse järgi. Malawi põhjaosas kantakse rohkem punast, keskosas sinist ja lõunas rohelist.^[41]

Malawis peetakse järgmisi pühi: ^[79][80]

• 1. jaanuar – uusaasta
• 15. jaanuar – John Chilembwe päev
• 3. märts – märtrite päev
• suur reede
• ülestõusmispühade teine püha
• 1. mai – tööpüha
• 14. mai – president Banda sünnipäev
• 14. juuni – vabaduse päev
• 6. juuli – vabariigi päev
• ‘Īd al-Fiţr
• oktoobri keskel – emadepäev
• 25. detsember – esimene jõulupüha
• 26. detsember – teine jõulupüha

Populaarseim spordiala on jalgpall. Malawi jalgpallikoondis ei ole maailmameistrivõistluste finaalturniirile jõudnud, Aafrika karikavõistluste finaalturniiril on meeskond osalenud kaks korda. Parim saavutus on 1987. aasta Aafrika mängude pronksmedal.

Naiste seas on populaarseim spordiala netball. Rahvuskoondis on maailma edetabelis viiendal kohal.

Mängitakse ka võrkpalli ja korvpalli ning harrastatakse kergejõustikku. Tuntumate sportlaste seas on pikamaajooksja Catherine Chikwakwa, kes võitis 2004. aastal juunioride maailmameistrivõistlustel 5000 meetri jooksus hõbemedali.^[81]

Malawi võistkond on osalenud suveolümpiamängudel alates 1972. aastast, kuid medaleid võitnud ei ole. 1976. ja 1980. aasta olümpiamänge boikoteeriti. Taliolümpiamängudel Malawi osalenud ei ole.^[82]