Rahvuspark

Rahvuspark on suhteliselt suur riiklikult kaitstav loodusala, kus on erilisi teadusliku, kasvatusliku ja puhkeväärtusega loodusobjekte (ökosüsteeme ja maastikke), paljudes riikides ka ajaloo- ja kultuuripärandit.

Kaitstakse ühe või mitme ökosüsteemi terviklikkust, vältides ala laialdast majanduslikku kasutamist ja üleasustamist. Rahvuspark koosneb täiesti kaitstud aladest ehk loodusreservaatidest, loodust tutvustavaist piirkondadest (näiteks õpperajad) ja puhkepiirkondadest.

Esimene rahvuspark oli Yellowstone'i rahvuspark, mis moodustati 1872. aastal USA-s. Euroopa esimesed rahvuspargid asutati Rootsis 1909. aastal.^[1]

Eesti

Looduskaitseseaduse §26 lõike 1 kohaselt on rahvuspark kaitseala looduse, maastike, kultuuripärandi ning tasakaalustatud keskkonnakasutuse säilitamiseks, kaitsmiseks, taastamiseks, uurimiseks ja tutvustamiseks.

Eestis on kuus rahvusparki:

Lahemaa rahvuspark – Põhja-Eesti rannikumaastike looduse ja kultuuripärandi kaitseks (loodud 1971);
Karula rahvuspark – Lõuna-Eesti kuppelmaastike looduse ja kultuuripärandi kaitseks (loodud 1993);
Soomaa rahvuspark – Vahe-Eesti soo- ja lammimaastike looduse ja kultuuripärandi kaitseks (loodud 1993);
Vilsandi rahvuspark – Lääne-Eesti saarestiku rannikumaastike looduse ja kultuuripärandi kaitseks (loodud 1993);
Matsalu rahvuspark – Lääne-Eesti iseloomulike koosluste ning Väinamere looduse ja kultuuripärandi kaitseks (loodud 2004);
Alutaguse rahvuspark – Alutaguse põlismetsade ja soode ja maastike kaitseks (loodud 2018).

Rahvusparkides on võimalikud järgmised vööndid: loodusreservaat, sihtkaitsevöönd ja piiranguvöönd.

2006. aasta detsembri lõpus esitas Tallinna keskkonnaamet keskkonnaministeeriumile ettepaneku moodustada Tallinna ohustatud ja loodusväärtuslike alade kaitseks rahvuspark. Selle rahvuspargi ülesanne on kõrge kultuuri-, loodus- ja puhkeväärtusega kultuurmaastiku väärtuste säilitamine ja arendamine.

Tallinna rahvusparki kavandatakse territooriumile, mis hõlmab Kadrioru parki, Pirita jõe ürgoru kaitseala, Pirita kloostri territooriumi, Kloostrimetsa teest põhja poole jäävat Kloostrimetsa metsaparki koos Metsakalmistuga ja Aegna saart.

Samal aastakümnel üritati kuuendat rahvusparki luua ka Emajõe-Suursoo aladele, kuid kolme Tartumaa valla elanike ägeda vastuseisu tõttu 2010. aasta lõpul jäi see plaan teostamata. Nüüd on seal kolme varasema kaitseala liitmisega loodud Peipsiveere looduskaitseala (34 430 ha soo- ja metsaelupaiku ning rohkesti kaitstavaid taime- ja linnuliike, lisaks Piirissaare haruldased konnad).