Mine sisu juurde

Mao soomused

Allikas: Vikipeedia

Mao soomusteks (ka mao nahaks) nimetatakse madude kere- ja peanahka katvaid eri kuju ja suuruse ning värvusega sarvainest soomuseid.

Pead, kere ja saba katvate soomuste kuju, arv, struktuur, värvus ning paigutus võivad olenevalt liigist olla eri kuju ja suurusega. Kilbiseid on pikka aega kasutatud maoliste klassifitseerimisel.

Madude nahk koos soomustega on madude suurim immunoloogiline organ (naha immuunsüsteem).

Iga üksik soomus koosneb välis- ja sisekihist ja neid ühendavast pehmest nahakurrust (ingl hinge region). Nahakurrud annavad maonahale vajaliku venivuse liikumisel ja suure saaklooma allaneelamisel. Nahakurdude värvus võib erineda mao värvusest.[1]

Terminoloogia

[muuda | muuda lähteteksti]

Roomajate ja madude soomuste terminoloogia on varieeruv, nii nimetatakse soomuseid ka kilbisteks (ingl plates), kilpideks (ingl shields, lad scutum).[2]

Mao peasoomuste paigutusPlatyceps ventromaculatuse näitel
Legend
ag – eesmine Kinnshield
flaubakilbis
insõõrmetevaheline kilbis
lsarnakilbis
laülamokakilbised
la'alamokakilbised
mlõuatsikilbis
nninakilbised
pkiirukilbised
pflaubaeesne kilbis
pg – tagumine Kinnschild
prosilmaeesne kilbis
psoScutum praesuboculare
ptosilmatagused kilbised
rnokisekilbis
sosilmaüline kilbis
t – eesmine ja tagumine oimukilbis
v – esimene kõhukilbis

Pea kilbised

[muuda | muuda lähteteksti]

Mao peas paiknevate kilbiste loetelu (osaline)[3]

Ladinakeelne nimetus Kasutatav nimetus Eestikeelne nimetus
Scutum frontale frontale laubakilbis
Scutum gulare gulare kõrikilbis
Scuta inframaxillaria inframaxillaria alalõuakilbised
Scutum interorbitale interorbitale silmakoobastevaheline kilbis
Scutum internasale internasale sõõrmetevaheline kilbis
Scutum labiale labiale mokakilbis
Scutum loreale loreale sarnakilbis
Scutum mentale mentale lõuatsikilbis
Scutum nasale nasale ninakilbis
Scutum nasorostrale nasorostrale nina-nokisekilbis
Scutum oculare oculare silmakilbis
Scutum occipitale occipitale kuklakilbis
Scutum parietale parietale kiirukilbis
Scutum postnasale postnasale ninatagune kilbis
Scutum postoculare postoculare silmatagune kilbis
Scutum praefrontale praefrontale laubaeesne kilbis
Scutum praenasale praenasale ninaesine kilbis
Scutum praeoculare praeoculare silmaeesne kilbis
Scutum postnasale postnasale ninatagune kilbis
Scutum rostrale rostrale nokisekilbis
Scutum sublabiale sublabiale alamokakilbised
Scutum suboculare suboculare silmaalune kilbis
Scutum supralabiale supralabilia ülamokakilbis
Scutum supranasale supranasale ninaüline kilbis
Scutum supraoculare supraoculare silmaüline kilbis
Scuta temporalia temporalia oimukilbised

Kerekilbised

[muuda | muuda lähteteksti]

Sabakilbised

[muuda | muuda lähteteksti]
Hariliku rästiku peas paiknevate soomuste paigutus (osaline)
Legend
1kiirukilbis
2laubakilbis
3silmaüline kilbis
4sõõrmetevaheline kilbis
5nokisekilbis
6mokakilbis
7ninakilbis
8lõuatsikilbis
9ninatagune kilbis

Pealtvaates pole nokisekilbis nähtav, kuid selle taga paiknevad kaks (harvemini) üks väikest kilbist. Nokisekilbisest selgmiselt paiknevad harilikult viis suurt kilbist: üks laubakilbis, kaks kiirukilbist (vahel on nende kahe kilbise vahel ka üks väike kilbis) ja kaks silmaülist kilbist. Silmaülised kilbised on üsna suured ja laubakilbisest eraldatud ühe või kahe väikse kilbisega. Ninaava, mis on üsna suur, asub ninakilbise keskel. Silmaüliste kilbiste all silma ümber on 6–13 (harilikult 8–10) väikest silmaümbruse kilbist (need on silmaeesne kilbis, silmaalune kilbis ja silmatagune kilbis). 10–12 alamokakilbist ja 6–10 (harilikult 8 või 9) ülamokakilbist.

Ümber rästiku kere keskpaiga on tavaliselt 21 (harva 19, 20, 22 või 23) kilbist, need on, va kõhukilbised, pikikiiluga. Kõhukilbised on ühtlase hallikas-pruunika värvusega, mitte kunagi valged, ning üsna ühetaolise suuruse ja kujuga. Isastel rästikutel on 132–150 ja emastel 132–158 kõhukilbist. Anaalkilbis paaritu. Sabaalused kilbised on väiksemad ja paiknevad paarikaupa, isastel 32–46 ja emastel 23–38.

Histoloogia

[muuda | muuda lähteteksti]

Melanotsüüdid

[muuda | muuda lähteteksti]
 Pikemalt artiklis Melanotsüüt#Madudel

Madudel on melanotsüüte tuvastatud peamiselt nahas. Melanotsüüdid liigitatakse asukoha järgi: pärisnahas paiknevad naha melanotsüüdid ja epidermises paiknevad epidermaalsed melanotsüüdid ning nahaalused melanotsüüdid, mis paiknevad sügaval nahas ja moodustavad võrgustiku.

 Pikemalt artiklis Melaniin#Madudel

Kõik eelmises lõigus toodud rakud sisaldavad melaniini sünteesivaid osiseid. Lisaks sisaldavad melaniiniladestusi ka osade inimeste suhtes mürkmadudeks liigitatud madude, näiteks pärisrästiklaste ja lõgismadulaste peas paiknevad mürginäärmeid katvad koed, lihased kui ka mürginäärmed. Sugukonda Colubridae liigitatud madudel melaniiniladestusiDuvernoy näärmetes ei ole tuvastatud.[4]

Melaniiniladestiste ülesandeid madudel on vähe uuritud, kuid arvatakse, et need moodustavad kaitsebarjääri päikesekiirguse eest, mis liigse aktiivsuse tõttu võib kahjustada mürgiaparaati või deaktiveerida mürgina toimiva sülje.

Madude nahk on kuiv ja enamikul peaaegu näärmeteta. Mitmetel maoperekondadel, nagu Rhabdophis, Macrophistodon, Balanophis aga on avastatud pea piirkonnas, naha all selgmiselt, hulgaliselt paarilisi juhadeta nn nuchal glands (ka nuchal venom glands). Näärmeid kirjeldati esmakordselt 1935. aastal Rhabdophis tigrinus 'el. Näärmete ülesanded pole seni päris selged. Uuringud näitavad, et näärmete eritised võivad pärineda madude saakloomadelt, on steroidilaadsed, ja maod kasutavad neid enesekaitsel. Välja pigistatud eritises on uurijad tuvastanud verd, lümfi- ja pigmentrakke.[5]

 Pikemalt artiklis Kestamine#Madudel

Sarvestunud soomused ei veni ega kasva koos maoga, seetõttu kestavad maod regulaarselt. Madudel vahetub tavaliselt nahk tervena, noortel madudel tihedamini kui täiskasvanutel.

Osadel lõgismadulastel aga jäävad tagumised soomused saba külge alles, moodustades lõgisti.

Madude nahk areneb embrüonaalse arengu käigus väliskestana, mis formeerub soomusteks. Mao soomused ei sarnane kalasoomustega, vaid on justkui epidermise paksendid. Epidermis sisaldab nii α- kui β-keratiinist koosnevaid kihte.

  1. Harvey B. Lillywhite, How Snakes Work: Structure, Function and Behavior of the World's Snakes, lk 120, Oxford University Press, 2014, Google'i raamatu veebiversioon (vaadatud 21.06.2014) (inglise keeles)
  2. George R. Zug,Herpetology: An Introductory Biology of Amphibians and Reptiles, lk 71, 1993, Academic Press, Google'i raamat veebiversioon (vaadatud 11.04.2014) (inglise keeles)
  3. Loomade elu 5:243
  4. F.Harwey Puogh, Gary Kwiecinski, Willy Bemis, [file:///C:/Documents%20and%20Settings/kasutaja/My%20Documents/EuropeanVIper/1978_Pough,%20Kwiecinski,%20Bemis_Melanin_deposits_associated_with_the_venom_glands_of_snakes.pdf Melanin Deposits Associated with the Venom Glands of Snakes],J.Morph, (1978), 155':63 – 72, veebiversioon (vaadatud 20.06.2014) (inglise keeles)
  5. Akira Mori, Gordon M. Burghardt, Alan H. Savitzky, Kathleen A. Roberts, Deborah A. Hutchinson, Richard C. Goris, Nuchal glands: a novel defensive system in snakes, Chemoecology, September 2012, 22. väljaanne, nr 3, lk 187–198, veebiversioon (vaadatud 24.06.2014) (inglise keeles)

Välislingid

[muuda | muuda lähteteksti]