Või

Piibel

...mett ja võid, lambaid ja kitsi ning lehmajuustu toiduks Taavetile ja rahvale, kes oli koos temaga, sest nad ütlesid: "Rahvas on kõrbes näljas, väsinud ja janus."
- Teine Saamueli raamat, 17:29

Proosa

Ja nüüd oli kord George'i käes — tema astus või sisse. Ma ei öelnud midagi, tulin vaid lähemale, istusin lauaservale ja jälgisin neid.

[---]

Nad ajasid soola ümber ja see läks laiali, aga mis puutub võisse, siis kunagi oma elus pole ma näinud, et kaks meest võivad ühe võitükiga, mis maksab nael ja kaks šillingit, nii palju korda saata. Kui George selle oma talla küljest oli lahti saanud, püüdsid nad seda kastrulisse panna, kuid see ei mahtunud sinna, ja see, mis mahtus, ei tulnud sealt enam välja. Nad said selle siiski kuidagi kätte ja panid tooli peale, ning siis istus sinna Harris ja või jäi tema pükste külge kinni, ja nemad otsisid seda mööda tuba taga.

"Võin pea anda, et panin ta tooli peale," ütles George tühja istet vahtides.

"Minut aega tagasi nägin oma silmaga, et sa seda tegid," ütles Harris.

Siis hakkasid nad seda otsides uuesti mööda tuba ringi kollama, said keskel kokku ja jäid teineteisele hämmeldunult otsa vaatama.

"Väga imelik," ütles George.

"Tõepoolest veider!" lisas Harris.

Siis nägi George Harrist selja tagant.

"Mis, see on kogu aeg siin olnud!" hüüatas ta nördinult.

"Kus?" küsis Harris end ümber pöörates.

"Seisa paigal, kui võid!" möirgas George talle uuesti selja taha karates.

Ja nad said või kätte ning panid selle teekannu.

Jerome K. Jerome, "Kolm meest paadis", 4. ptk, tlk Tiiu Viires, Loomingu Raamatukogu, nr 30—33, 1978, lk 36-37

Keegi ei oska laste leivale võid määrida nii nagu isa.
- Ramón Gómez de la Serna, "Gregeriiad", tlk Jüri Talvet, Loomingu Raamatukogu 2/1974, lk 31

Jah, seal istub mu onu. Võtab leivakorvist hea viilaka, paneb selle servale noaga kuhilakese paksu võid peale, lõikab viim ase tagant maha paraja suutäie ja tüürib selle suhu, ettevaatlikult vurrudepuhma ning habemeviha vahelt läbi. Ja nii osavasti, et ühegi karvakese külge ei jää raasugi läbisõitvat võid. Järgmise suutäiega sünnib sama talitusviis, mis omane parrakaile meestele, kes lauaviisakusest lugu peavad. Kui onu hammustaks võileiba ilma noa kaasabita, siis oleks ta vunts üksainus võipalistus, suuümbruse karvastik oleks igasugu raasukeste korjandus või saksa keeli Brockensammlung - ja mis tundmus oleks sellest ta kallil abikaasal!
- Artur Adson, "Neli veskit" [1946], rmt: "Neli veskit. Väikelinna moosekant. Ise idas - silmad läänes", Eesti Päevalehe AS, 2010, lk 139

Pean märkima, et ma sõin lõunaks ja nautisin väga järgmisi asju: anšoovisepasta kuumal, võiga kaetud röstitud leival, sinna juurde ube tomatikastmes ja harilikke aedube koos tükeldatud selleri, tomatite, sidrunimahla ja oliiviõliga. (Tõeliselt hea oliiviõli on väga oluline, maheda maitsega, tõin selle tagavara Londonist kaasa.) Roheline pipar oleks olnud hea lisand toidule, aga külakaupluses (mis asub kahe miili pikkuse mõnusa jalutuskäigu kaugusel) seda ei olnud. (Keegi ei too midagi kaugesse Shruff Endi, seepärast hangin kõik, ka piima, külast.) Sõin ka banaane koore ja tuhksuhkruga. (Banaanid tuleb tükeldada, mitte kunagi pudruks teha, ja koor peab olema vedel.) Siis närisin veel kõvu küpsiseid Uus-Meremaa või ja Wensleydale'i juustuga. (lk 13)
Mis saab olla veel hõrgutavam kui värske, kuum röstitud leib või ja suitsuheeringa pastaga, aga ka ilma selleta? Või lihtsalt keedetud sibulad, juurde natuke konservitud veiseliha, kui soovitakse? Ja hästi tehtud puder pruuni suhkru ja koorega on toit, mis sobib isegi kuningale. (lk 14)
- Iris Murdoch, "Meri, meri", tlk Vilma Jürisalu, Tallinn: Varrak, 1996

[Judy:] "Aga mis ma sinna parata saan, et pärast Ühendriike on siinne elu ikka üpris masendav. Hommikul ärgates tunnen ma alati puudust päris ehtsast kohvist ja igatsen taga sooje kukleid, kuhu külma võid peale määrida... No pidin ma seda nüüd ütlema!"

"Tõepoolest, oleksid parem ütlemata jätnud."

Judy ohkas süngelt. Kujutluspilt ehtsast kohvist ja võiga kaetud, valgest jahust tehtud kuklitest täitis teda talumatu igatsusega. Ta tõrjus täitumatu unistuse peast ja keskendus brändiklaasile. See oli vähemalt tõeline. Selle asemel, et mõelda maailma muutumise üle, mis polnud jätnud neist kedagi puudutamata, pöördusid ta mõtted praegu lähima teema juurde, muudatuse juurde, mis oli tabanud Meggiet, seadnud ta uude harjumatusse olukorda, kus ta elas ihuüksi suures tühjas majas ja otsis võimalusi kuidagi hakkama saada.

Charlotte Bingham, "Meretuul", tlk Anne Kahk, Tallinn: Varrak, 2004, lk 15

Luule

pole sõber igaüks kes hõikab sulle "Hõi!"
iga libe moodustis ei ole taluvõi

Contra, "Terminaator"

Vanasõnad

Ei saa härjalt piima ega vett vispeldades võid.
Kes tahab piima ja võid, peab arvestama ka lehma jalahoopidega.

Välislingid