Zvenigorod

Zvenigorod
vene	Звенигород
	Zvenigorodi lipp Zvenigorodi vapp
	Pindala: 47,0 km²
	Elanikke: 37 271 (2024)
	Koordinaadid: 55° 44′ N, 36° 51′ E

See artikkel räägib linnast Moskva oblastis; Ukraina asulate kohta vaata artikleid Zvenõgorod (Lvivi oblast) ja Zvenõgorod (Ternipili oblast)

Zvenigorod [zven'iigorod] (vene keeles Звенигород) on oblastilise alluvusega linn (linnaringkond) Moskva oblastis Moskvast 50 km läänes Moskva jõe vasakul kaldal Smolenski-Moskva kõrgustikul. Zvenigorodi raudteejaam asub 3 km kaugusel linnast.

Linna elanike arv on olnud 12 900 (2010) ja 13 700 (2005).

Zvenigorod rajati tõenäoliselt 1152, linnaõigused sai 1781.

Linna nimi tuleb kahest sõnatüvest, millest esimene tähendab kellade helistamist ja teine linna. Ligikaudu võib selle tõlkida linnana, kus helistatakse kelli. Tõepoolest, Zvenigorodi kellade helinat oli kuulda isegi 50 km kaugusel Moskvas.

Linnapea on Leonid Oskarovitš Stavitski.

Ajalugu

Zvenigorod (vanasti ka Zvenigorod Moskovski) on üks Moskvamaa vanemaid linnu. Tõenäoliselt rajas selle 1152 Juri Dolgoruki. Esimest korda mainitakse teda Moskva vürsti Ivan Kalita ürikus 1339: "А се даю сыну своему Ивану Звенигород" ('annan oma pojale Ivanile Zvenigorodi'). Nõnda sai Zvenigorod Zvenigorodi osastisvürstkonna (1339–1492) keskuseks. Selle esimene vürst oli Ivan II. Esimesed Zvenigorodi vürstid elasid küll Moskvas.

Vürstid rajasid Zvenigorodi tugipunktid ning pidasid seal družiinat ja andamikogujaid. Asula keskuseks sai Zvenigorodi kreml (Gorodok) praeguse linna lääneserval. 12. sajandi keskel oli Zvenigorod tugipunkt Tšernigovi vürstiriigi kirdeservas, kust valvati lõunavenelaste kaubateed Novgorodist Lääne-Euroopasse.

Dmitri Donskoi testamendi kohaselt (1389) läks Zvenigorodi osalisvürstkond tema teisele pojale Juri Dmitrijevitšile, kes tegi Zvenigorodist oma valduste tegeliku pealinna ja elas seal alaliselt 1425. aastani. See oli linna õitseaeg. Kremli ümber loodi muldvallide süsteem. Piki nende harju kulges kõrge puumüür tormidega. Vallide jäänused on tänini säilinud. Aastatel 1398–1399 rajati linna lähedale Savvino-Storoževski klooster ja 1407 valmis selles valgest kivist katedraal, mis on tänini säilinud. Umbes 1399 püstitati kremli keskele Uspenski katedraal. 15.–16. sajandi kirjalikud allikad räägivad kaubandusest ja tolliametnikest Zvenigorodis. Linn arenes vaatamata rüüstamistele tatarlaste poolt 1382 ja 1408. Aastal 1405 püstitati Jumalaema Sündimise katedraal.

Vürsti poolt 1425 alustatud kodusõda Moskva vürstiriigis tegi Zvenigorodile palju kahju ning jättis ta poliitilisest sõltumatusest ilma. Edaspidi muutus ta maakonna taseme keskuseks.

Ivan Groznõi annetas Zvenigorodi Vene tsaari teenistusse üle tulnud tatari sultanitele ja khaanidele.

Aprillis 1605 põletas Vale-Dmitri I teel Moskva Kremlisse maha ja rüüstas Zvenigorodi possaadi. Aastal 1607 rüüstas linna Vale-Dmitri II. Ent ta võttis Zvenigorodis vastu Vassili Šuiski saadiku.

Tsaar Aleksei Mihhailovitš valis 1660ndatel Savvo-Storoževski kloostri oma lemmikresidentsiks väljaspool Moskvat. Aleksei Mihhailovitši ajal ehitati ümber kloostri Savvo-Storoževski kloostri kindlus: tornidega kivimüür, mis oli kujundatud Troitse-Sergi kloostri sarnasena. Kuni 18. sajandini välja rajati Vendade korpusi. Tsaaritar Sofja ajal 1693 ilmus kloostri ansamblisse Issandamuutmise kirik, mis pühitseti kolmainsusele 1652.

Töö ajal elas põhiosa Zvenigorodi elanikest possaadides. Nižni Possad ehk Voznessenskaja sloboda laius piki Suurt Moskva teed. 1678. aasta rahvaloenduse järgi oli seal 28 majapidamist 135 elanikuga. Verhni Possadis ehk Roždestvennaja slobodas oli 26 majapidamist pisut üle saja elanikuga.

17. sajandil rajas bojaar Boriss Ivanovitš Morozov Zvenigorodi rauatehased. Need eksisteerisid 1690ndateni.

Vene tsaar Fjodor III veetis kloostris suurema osa oma elust. Tema surmaga lõppes kloostri õitseaeg.

Aastal 1781 kirjutas Katariina II alla ukaasile Zvenigorodi kohta, kinnitades linna vapi projekti. Vapikilbil on ülal Moskva kubermangu sümbol püha Jüri, all kirikukella kujutis. Aastal 1781 sai Zvenigorod ka maakonnalinnaks, Zvenigorodi maakonna keskuseks. Aastal 1784 sai linn korrapärase planeeringu.

Aastal 1812 toimus pärast Borodino lahingut Zvenigorodi lähistel Zvenigorodi lahing (Звенигородское дело), mis kestis üle kuue tunni. Pärast piirkonna hõivamist prantslaste poolt tegutsesid Zvenigorodi ümbruse külades partisanid. Major Figlevi ratsaallüksus, mis koosnes maakaitseväelastest ja kasakatest, purustas septembri lõpus ja oktoobris Zvenigorodi all prantslaste rühmad, võttes palju vange. 21. oktoobril vabastasid Figlevi ja jessauul Gordejevi rühmad linna.

Mõisate manufaktuurid käisid ajapikku alla, zvenigorodlaste põhitegevuseks jäi köögiviljakasvatus ja põllumajandus. Vähesel määral kaubeldi. Kogu riigis sai tuntuks keelpillid, mille valmistamise algatas Šihhovo küla talupoeg Jemeljanov.

Enne 1917. aasta revolutsiooni oli Zvenigorodi maakond Moskva kubermangus üks mahajäänumaid. Bolševikud haarasid linnas võimu 16. novembril 1917. Töölistest ja soldatitest punaarmeelaste rühm sisenes Pavlovskaja sloboda kaudu vastupanuta linna ning hõivas haldushooned, posti ja telegraafi. Varsti saabus toitluskomissari mandaadiga linna Konstantin Ivanovitš Makarov. Tema rühm rekvireeris Savvo-Storoževski kloostri munkadelt 800 puuda vilja ning muid toiduaineid. Mais 1918 tõstsid talupojad koos munkadega mässu ja tapsid Makarovi, kuid Dedovskist saabunud relvastatud rühm surus ülestõusu varsti maha.

Aastal 1927 loodi Zvenigorodi OGPU teine töökommuun, mis mõne aasta pärast viidi üle Nikolo-Ugrešisse.

Majandus

Zvenigorodis toodetakse mööblit, mänguasju, muusikainstrumente, trikotaažikaupu, spordikaupu, kantseleikaupu ja toiduaineid.

Linna ümbruses on palju sanatooriume ja puhkekodusid ning Moskva ülikooli bioloogiajaam. Zvenigorodi ümbrust nimetatakse Moskvamaa Šveitsiks.

Kultuur

Linnas on lasteraamatukogu, S. I. Tanejevi nimeline lastemuusikakool.

Linnas on Issaak Levitani ja Anton Tšehhovi muuseum. Neil kahel oli Zvenigorodis suvila.

Savvo-Storoževski kloostris on koduloomuuseum.

Vaatamisväärsused

Uspenski katedraal Gorodokis on (1396–1399, teistel andmetel 1407) on valgetest kividest ühelööviline kirik, mis on iseloomulik varajasele Moskva vürstiriigi arhitektuurile. Kirikus on Andrei Rubljovi ja Daniil Tšornõi maale.

Teiste kirikute seas on Voznessenski katedraal (18. sajandi lõpp) ja Aleksander Nevski kirik.

Kahe kilomeetri kaugusel linnast on Savvo-Storoževski klooster.

Viited

Välislingid

Ametlik koduleht (vene keeles)
Sissekanne saidil "Moi gorod" (vene keeles)