Xinjiang

Xinjiangi Uiguuri autonoomne piirkond
hiina 新疆维吾尔自治区 Xīnjiāng Wéiwú'ěr Zìzhìqū
uiguuri شىنجاڭ ئۇيغۇر ئاپتونوم رايونى Shinjang Uyghur Aptonom Rayoni
Pindala: 1 660 000 km²
Elanikke: 21 813 334 (2010)
Rahvastikutihedus: 13,1 in/km²
Pealinn: Ürümqi
Xinjiangi Uiguuri autonoomse piirkonna asendikaart

Xinjiangi Uiguuri autonoomne piirkond kuulub Hiina Rahvavabariigi koosseisu. Asub Hiina äärmises lääne- ja loodeosas.

Xinjiangi tuntakse ka Ida-Turkestanina (uiguuri keeles شەرقىي تۈركىستان Šärqiy-Türkistan), vene allikates kasutatakse piirkonna kohta ka nime Синьцзян. Ala piirneb India, Pakistani, Afganistani, Tadžikistani, Kõrgõzstani, Kasahstani, Venemaa Altai Vabariigi ja Mongooliaga. Xinjiangi põhjaosa nimetatakse Džungaariaks.

Piirkond sattus Qingi dünastia kontrolli alla 18. sajandil. Hiinas toimunud Xinhai revolutsiooni tulemusel 1912. aastal kukutati Hiina viimane keiser Pu Yi ja kuulutati välja Hiina Vabariik, kuid aastatel 1916–1926 toimunud sõdade käigus lagunes riik rivaalitsevate militaristlike grupeeringute vahel sisuliselt iseseisvateks piirkondadeks. Xinjiangi hoidis enda kontrolli all Hiina vabariigi prokommunistlik kuberner. 1944. aastal korraldati NSV Liidu toel võimuvastane ülestõus ja 12. novembril 1944 kuulutati Yiningis välja Ida-Turkestani Revolutsiooniline Vabariik. Pärast seda, kui kommunistid võitsid Hiina kodusõja, liideti Xinjiang Hiina Rahvavabariigiga.

Piirkonna põhjaosa moodustab Džungaaria nõgu. Keskel asub Tian Shani mäestik, millest lõunas asub Tarimi nõgu Taklimakani kõrbega. Lõunapiiril asub Kunlun. Suurim järv oli Lop Nur, mis tänapäeval on pea täiesti ära kuivanud. Tänapäeval on suurim järv Bosten.

2000. aasta rahvaloenduse andmetel on piirkonna elanikest 45% uiguure, 41% hiinlasi, 7% kasahhe ja 5% hueisid. Alla 1% on kirgiise, mongoleid, tungsjange, tadžikke, sibosid, mandžusid ja teisi.

• Ürümqi
• Karamay

(otsealluvusega provintsile)

• Shihezi
• Tumxuk
• Aral
• Wujiaqu

• Aksu ringkond
• Altay ringkond
• Hami ringkond
• Hotani ringkond
• Kaxgari ringkond
• Tarbagatay ringkond
• Turpani ringkond

• Bayingolini Mongoli autonoomne ringkond
• Bortala Mongoli autonoomne ringkond
• Changji Huei autonoomne ringkond
• Ili Kasahhi autonoomne ringkond
• Kizilsu Kirgiisi autonoomne ringkond

Xinjiangis on kasutusel nii uiguuri- kui ka hiinakeelsed kohanimed ning lisaks kasutatakse rahvusvahelises meedias ingliskeelseid nimekujusid, mis kohati erinevad üksteisest märkimisväärselt.

Pildid, videod ja helifailid Commonsis: Xinjiang

• http://www.xinjiang.gov.cn/
• General Atlas Xinjiangi

v r Hiina Rahvavabariigi provintsid, keskalluvusega linnad, autonoomsed ja erihalduspiirkonnad
Provintsid	Anhui • Fujian • Gansu • Guangdong • Guizhou • Hainan • Hebei • Heilongjiang • Henan • Hubei • Hunan • Jiangsu • Jiangxi • Jilin • Liaoning • Qinghai • Shaanxi • Shandong • Shanxi • Sichuan • Zhejiang • Yunnan
Autonoomsed piirkonnad	Guangxi • Ningxia • Sise-Mongoolia • Tiibet • Xinjiang
Keskalluvusega linnad	Beijing Shi • Chongqing Shi • Shanghai Shi • Tianjin Shi
Erihalduspiirkonnad	Macau •  Hongkong