Wells Coates

Wells Wintemute Coates (17. detsember 1895 Tokio – 17. juuni 1958 Vancouver) oli Kanada päritolu Briti arhitekt.

Coates sündis metodisti misjonäride Harper Havelock Coatesi (1865–1934) ja Sarah Agnes Wintemute Coatesi (1864–1945) kuuelapselise pere vanima lapsena. Ema oli õppinud arhitektuuri "pilvelõhkujate isa" Louis Sullivani juures ühe esimestest misjonikoolidest Jaapanis.

Coates reisis 1913 koos isaga ümber maailma. Seejärel osales ta Esimeses maailmasõjas algul kuulipildurina ja hiljem lendurina Royal Air Force'is.

Coates lõpetas 1920. aastal Briti Columbia Ülikooli bakalaureusekraadiga. Järgnevalt õppis ta tsiviilehitust East London College'is, kus sai 1924. aastal filosoofiadoktori kraadi.

Coates oli modernist. Ta osales 1933 Rahvusvahelisel moodsa arhitektuuri kongressil, mis võttis vastu Ateena harta. Coates oli Rahvusvahelise moodsa arhitektuuri kongresside Suurbritannia haruorganisatsiooni ehk Moodsa arhitektuuri uurimisrühmaks nimetatava mõttekoja asutajaliige.

Coates pooldas Le Corbusier' põhimõtet, et majad peaksid olema "elamise masinad". See ideaal kajastub kõige paremini 1934 Londonis valminud Isokon Buildingus. On väidetud, et see meenutab "elamise masinat" rohkem kui Le Corbusier' enese ükskõik milline projekt. Selles majas elas mõnda aega ka Agatha Christie, kes võrdles selle välimust liinilaevaga. Isokoni hoone oli omast ajast ees. 1946 valis ajakiri Horizon Magazine selle Inglismaa kõige inetumate hoonete seas teisele kohale. 1990. aastatel oli hoone seisukord muutunud väga halvaks. Alles 2000. aastatel taastati Isokoni hoone täielikult.

Coates oli arhitektuurilises mõttes ka leiutaja. Ta töötas välja niinimetatud 3-2-projekti, kus hoone ühes osas on 3 korrust sama kõrged kui 2 korrust teises osas, nii et hoone ühes osas on korrused poolteist korda kõrgemad kui teises. Niisugune hoone on näiteks 10 Palace Gate. Ta võttis kasutusele ka D-kujulise uksekäepideme, mida kasutatakse laialdaselt näiteks Skandinaavias.

1930 projekteeris Coates BBC-le stuudio. Tema tehniliste uuenduste seas oli mikrofonistatiiv, millel oli nii pikk õlg, et see ulatus igasse stuudio ossa. Õla otsas oli mikrofon. Statiiv oli nii hästi tasakaalustatud, et ei kukkunud ümber, ükskõik millisesse stuudio ossa mikrofoni ei suunatud. Niisugune mikrofonistatiiv sai niihästi BBC-s kui ka paljudes teistes stuudiotes tüüpiliseks seadmeks.

Teise maailmasõja ajal teenis Coates taas lennuväes, seekord lennukite projekteerijana. Selle töö eest tõsteti ta Briti Impeeriumi ordu ohvitseriks.

Coates projekteeris ka jahitüübi Wingsail. Sellel oli jäik puri, mis oli paigaldatud katamaraani kerele. Ta asutas nende jahtide tootmiseks ja müümiseks ka ettevõtte, aga see projekt ebaõnnestus.

1950. aastate algul kolis ta Kanadasse. Aastatel 1955–1956 õpetas ta Harvardi ülikooli disainikoolis koos Walter Gropiusega.

Tema elu viimane projekt oli üherööpmelise raudtee väljatöötamine Vancouveris. Tema seegi projekt oli omast ajast ees ja lõpetati pärast tema surma, aga hiljem kasutati seda SkyTraini loomisel, mille esimene liin avati Vancouveris 1985.

Wells Coates suri Vancouveris 17. juunil 1958 südamerabandusse.

Tunnustus

Briti impeeriumi ordu ohvitser (OBE)

Viited

Välislingid