Mine sisu juurde

Viru-Järva Sõjaväeringkond

Allikas: Vikipeedia
Viru-Järva Kaitseringkond
Viru-Järva Sõjaväeringkond
Tegev 1918–1937
1937–1940
Riik Eesti Vabariik
Kuuluvus Eesti Kaitsevägi
Eesti sõjavägi
Haru Eesti maavägi
Liik territoriaalne sõjaväeringkond
Osa Kaitsevägede Staap
Eesti sõjaväe 1. Diviis
Lahingud Eesti Vabadussõda
Ülemad
Praegune ülem -
Võtmeisikud kolonel Jakob Vende (1937–1939)
kolonel Verner Trossi (1939)
Viktor Koern (1939)
kolonel Friedrich-Karl Pinka (1939–1940)

Viru-Järva Sõjaväeringkond (kuni 1937. aastani Viru-Järva Kaitseringkond) asus Virumaa läänepoolses osas ja Järvamaal. Ringkonna staap asus Rakveres, esimene ülem oli kolonel Jakob Vende.

Viru-Järva Kaitseringkond moodustati Järva Kaitseväeringkonna Ülema Asutise, Viru Kaitseväeringkonna Ülema Asutise ja Viru-Järva Sõjaväeringkonna Staap baasil.

Kaitseväeringkonna ülem oli major Heinrich Oldermann[1].

31. jaanuaril 1939 määrati Vende Valga Sõjaväeringkonna ülemaks, vahetusena tuli Valga ringkonna ülema kohalt Viru-Järva ringkonna ülemaks Verner Trossi.

8. novembril 1939 määrati ringkonna ülemaks kolonel Viktor Koern, kes enne seda oli 1. Jalaväerügemendi ülem. Sama aasta 28. novembril määrati ta Narva Sõjaväeringkonna ülemaks, tema asemele Viru-Järva Sõjaväeringkonna ülemaks ja 1. diviisi ülema asetäitja asus kolonel Friedrich-Karl Pinka.

Viru-Järva Kaitseringkonna Staap
Viru-Järva Sõjaväeringkonna Staap
Viru-Järva Sõjaväeringkonna ja 1. Diviisi staap Rakveres, Piiri 8. Endine Rakvere Õpetajate Seminari hoone
Asutatud 21. november 1918
1937
Tegevuse lõpetanud 1937
1940
Eesmärk territoriaalne sõjaväeringkond
Tegevuspiirkond läänepoolne osa Virumaast ja Järvamaa
Kaitseringkonna staabiülem
Vassili Külaots kt. (1934–1936)
Vassili Külaots (1936–1939)
Mihail Väli (1939)
Peaorgan Kaitsevägede Staap
Eesti sõjaväe 1. Diviis
Emaorganisatsioon Eesti maavägi

Riigivanema otsusega 1940. aastast, alates 1. veebruarist jaotati Eesti Vabariigi maaala neljaks diviisi rajooniks ja viimased omakorda sõjaväeringkondadeks järgmiselt:

  1. Ringi ümber kodumaa. Wirumaalt, Postimees (1886-1944), nr. 283, 19 oktoober 1936
  2. Loodi neli diviiside piirkonda., Uus Eesti, nr. 25, 27 jaanuar 1940