Viljandi JK Tulevik
Täisnimi | Viljandi Jalgpalliklubi Tulevik | ||
---|---|---|---|
Asutatud | 23. september 1912 | ||
Väljak | Viljandi linnastaadion | ||
Mahutavus | 1068[1] | ||
President | Raiko Mutle | ||
Peatreener | Indrek Ilves | ||
Liiga | Esiliiga B | ||
2023 | Esiliiga B, 6. | ||
Internet | Klubi koduleht | ||
|
Viljandi JK Tulevik on 1912. aastal Viljandis asutatud jalgpalliklubi. Kodustaadion on Viljandi linnastaadion, mis mahutab 1068 pealtvaatajat.
Ajalugu
[muuda | muuda lähteteksti]Algusaastad
[muuda | muuda lähteteksti]Viljandi Tuleviku põhikiri kinnitati 9. juunil 1912.[2] Klubi asutamise päevaks loetakse 23. septembrit 1912.[3]
Tuleviku spordiseltsis hakati jalgpalli mängima 1913. aastal, mil eestvedajatel õnnestus harjutusväljakuks kaubelda mõisale kuulunud järveäärne koplipealne, seesama maatükk, millel asub praegu Viljandi linnastaadion. Järjepidevam pallimäng läks lahti alles pärast vabadussõja lõppu, 1920. aastal. Esimeseks sihipäraselt treeninud ja võistelnud meeskonnaks oli Viljandi Spordiringi oma. 1926. aastal võitis Kaitseliidu Sakalamaa maleva spordiklubi esindus Kesk-Eesti ringkonna meistritiitli, mis oli Eesti esimesel omariiklusperioodil Viljandi suurim saavutus. Vahepeal peamiselt raskejõustikku viljelenud (ning seetõttu kooliõpilastele koguni keelatud olnud!) Tuleviku spordiseltsi juures tegutses jalgpallimeeskond jälle alates 1927. aastast. Esimene märkimisväärne edu saabus 1937. aastal, kui esindus sai Kesk-Eesti ringkonna B-klassis esikoha. 1933. aastal moodustati senise Viljandi Kaitseliidu Spordiklubi asemele Viljandi Jalgpalliklubi, kes pakkus Tulevikule konkurentsi. Esimese Eesti vabariigi aastail ei jõudnud tollase Eesti jalgpallipüramiidi tippu – liiduklassi – ükski Viljandi võistkond. Selle tarvis olnuks vaja moodustada korralik esindusmeeskond, aga kohalike klubide omavaheline kemplemine muutis selle paraku võimatuks.
Nõukogude aeg
[muuda | muuda lähteteksti]Nõukogude korra saabudes (1940) likvideeriti Eestis peaaegu päevapealt kõik senised spordiseltsid, sealhulgas Viljandi Tulevik. 1947. aastal moodustati Viljandi Dünamo, mis jõudis järgmisel aastal esimese Viljandi klubina Eesti jalgpalli kõrgeimasse seltskonda, kus pidas vastu neli hooaega, parimaks jäi 1949. aastal saavutatud 4. koht. 1945. aastal asutatud Viljandi Spartak mängis Eesti meistrivõistluste kõrgeimas grupis seitse hooaega (1952–1958), võitis 1954. ja 1955. aastal pronksi ning 1956. aastal hõbeda. 1957. aastal triumfeeris Spartak Eesti karikavõistlustel. See tulemus ongi jäänud Viljandi täiskasvanute jalgpalli seni ainsaks suurvõiduks. 1959–1962 esindasid Viljandit Eesti meistrivõistluste tugevaimas liigas suurema sportliku eduta ükshaaval Kalev, Jõud ja SAM. Järgnenud kümnendil võistlesid Viljandi esindused Viljandi Kalevi, Jõu ning Bussi- ja Taksopargi nime all meistrivõistluste 2. ja 3. liigas. Viljandi jalgpalli uus tõus algas 1977. aastal, kui moodustati linnameeskond. 1981. aastal mängis see juba Eesti jalgpalli kõrgeimas seltskonnas ning suutis paarist lühiajalisest väljakukkumisest hoolimata püsida seal kogu kümnendi. Meeskonna parimaks saavutuseks jäi 1990. aastal saavutatud 6. koht.
Tuleviku taasasutamine
[muuda | muuda lähteteksti]1992. aastal nimetati senine Viljandi Linnameeskond kõigepealt ümber Viljandi JK-ks, ning seejärel sama aasta teises pooles JK Tulevikuks. 1991–1993 mängis see meistriliigas ning hooaegadel 1993/94 kuni 1996/97 esiliigas. Enne 1997/98. hooaega (mis oli ühtlasi seni viimane "talihooaeg" Eesti jalgpallis) muutus Tulevik osaks Tallinna FC Flora süsteemist ning sai skeemitamise tulemusel endale Tallinna JK Vallist vakantseks jäänud koha meistriliigas ja peaaegu terve koosseisu jagu mängijaid Lelle SK-lt.
Tulevikule oli parim aasta 1999, mil meeskond teenis peatreener Tarmo Rüütli käe all meistrivõistlustel hõbemedali, edestades seejuures mõneti sensatsiooniliselt tollast emaklubi FC Florat. 1999. ja 2000. aastal mängis Tulevik end karikafinaali, ent pidi mõlemal korral tunnistama Maardu FC Levadia paremust. Kolm hooaega järjest (1998–2000) osales Tulevik UEFA karikasarjas (vastasteks FC Sankt-Gallen, Club Brügge ja Napredak Kruševac), kordagi avaringist edasi pääsemata.
2003. aastast muutus seni täisprofessionaalne meeskond poolprofessionaalseks ning kolis elama ja treenima Tallinna. 2007. aasta kevadel mängis üksnes oma linna poistest koosnev Tuleviku duubel end Eesti karikavõistluste poolfinaali, ent pidi seal tunnistama Narva Transi paremust.
Tuleviku iseseisvumine ja tõus
[muuda | muuda lähteteksti]14 hooaega järjest meistriliigas püsinud Tulevik likvideeriti senisel kujul 2011. aasta alguses. Tema koha võttis meistriliigas üle seetarvis loodud Flora tütarklubi FC Viljandi, mille rivistusse ei kuulunud peaaegu ühtegi viljandlast. See klubi eksisteeris vaid kaks hooaega, saavutades meistriliigas vastavalt 8. ja 7. koha. Selle käigu tulemusena Tulevik iseseisvus ja hakkas 2011. aastal mängima üksnes kohalikest mängijatest koosneva koosseisuga Eesti meistrivõistluste 2. liigas.[4] Peasponsori Bestra toetusel ning Raiko Mutle ja Rain Tölpuse eestvedamisel tõusis meeskond pärast kahte hooaega esiliigasse ning sealt omakorda kaks hooaega hiljem üleminekumängude kaudu meistriliigasse.
Alates 2013. aastast on meeskonna peatreener Aivar Lillevere, kes täitis samu kohuseid ka hooaegadel 2000 ning 2003–2004. Pärast 2017. aasta hooaega teatas Lillevere, et paneb ameti maha.[5]
Langus kõrgliigast
[muuda | muuda lähteteksti]2021. aasta detsembris teatas klubi, et loobub kohast Premium liigas. Rahalistel põhjustel otsustati jätkata Esiliigas.[6] 2022. aasta hooaja eel läksid paremad mängijad laiali erinevatesse kõrgliiga klubidesse, koosseis sisustati peamiselt duubli noortest. Peatreeneriks määrati klubi endine mängija ja kapten Indrek Ilves, kelle juhendamisel saavutati liigas 9. koht ja langeti Esiliiga B-sse. 2023. aastal suudeti täita eesmärk, milleks oli edasise languse vältimine, saavutades 55 punktiga 6. koht.[7]
Mängijad
[muuda | muuda lähteteksti]Praegune koosseis
[muuda | muuda lähteteksti]Seisuga 22. veebruar 2021[8]
Märkus: Lipud näitavad rahvuskoondist vastavalt FIFA reeglitele. Mängijatel võib olla aga mitu kodakondsust.
|
|
Duublid
[muuda | muuda lähteteksti]Personal
[muuda | muuda lähteteksti]
Praegune tehniline personal[muuda | muuda lähteteksti]
|
Peatreenerite ajalugu[muuda | muuda lähteteksti]
|
Presidendid[muuda | muuda lähteteksti]
|
Saavutused
[muuda | muuda lähteteksti]- 2. koht (1): 1999
- 2. koht (1): 2012
- 2. koht (1): 2000
Statistika ja loendid
[muuda | muuda lähteteksti]Varasemad liigahooajad ja karikavõistlused
[muuda | muuda lähteteksti]Hooaeg | Liiga | Koht | Me | Mä | Võ | Vi | Ka | Lv | Vv | Va | Pu | Suurim väravakütt | Karikas | Superkarikas |
---|---|---|---|---|---|---|---|---|---|---|---|---|---|---|
1992 | Meistriliiga | 13. | 14 | 9 | 1 | 2 | 6 | 16 | 29 | −13 | 4 | Anatoli Logovoi (5) | ||
1992/93 | Meistriliiga | 12. | 12 | 22 | 3 | 1 | 18 | 24 | 88 | −64 | 7 | Sten Kaldma (7) | Veerandfinaalid | |
1993/94 | Esiliiga | 8. | 11 | 20 | 8 | 3 | 9 | 44 | 38 | +6 | 19 | 1/8-finaalid | ||
1994/95 | Esiliiga | 3. | 6 | 10 | 6 | 1 | 3 | 27 | 10 | +17 | 19 | Veerandfinaalid | ||
1995/96 | Esiliiga | 6. | 8 | 14 | 6 | 0 | 8 | 28 | 34 | −6 | 19 | Kolmas voor | ||
1996/97 | Esiliiga | 5. | 8 | 14 | 6 | 2 | 6 | 16 | 22 | −6 | 20 | 1/8-finaalid | ||
1997/98 | Meistriliiga | 5. | 8 | 24 | 8 | 5 | 11 | 32 | 35 | −3 | 29 | Argo Arbeiter (9) | Poolfinaalid | |
1998 | Meistriliiga | 5. | 8 | 14 | 5 | 3 | 6 | 15 | 25 | −10 | 18 | Teet Allas (4) | ||
1999 | Meistriliiga | 2. | 8 | 28 | 16 | 5 | 7 | 57 | 34 | +23 | 53 | Dmitri Ustritski (16) | Finalistid | |
2000 | Meistriliiga | 4. | 8 | 28 | 12 | 9 | 7 | 45 | 34 | +11 | 45 | Marius Dovydenas (12) | Finalistid | Finalistid |
2001 | Meistriliiga | 5. | 8 | 28 | 11 | 6 | 11 | 41 | 37 | +4 | 39 | Dmitri Ustritski (16) | Veerandfinaalid | |
2002 | Meistriliiga | 5. | 8 | 28 | 10 | 6 | 12 | 51 | 52 | −1 | 36 | Vjatšeslav Zahovaiko (20) | Veerandfinaalid | |
2003 | Meistriliiga | 5. | 8 | 28 | 8 | 6 | 14 | 44 | 56 | −12 | 30 | Enver Jääger (11) | Veerandfinaalid | |
2004 | Meistriliiga | 6. | 8 | 28 | 6 | 7 | 15 | 30 | 53 | −23 | 25 | Dmitri Ustritski (11) | 1/8-finaalid | |
2005 | Meistriliiga | 5. | 10 | 36 | 12 | 11 | 13 | 46 | 48 | −2 | 47 | Dmitri Ustritski (13) | Veerandfinaalid | |
2006 | Meistriliiga | 9. | 10 | 36 | 5 | 5 | 26 | 29 | 74 | −45 | 20 | Janek Kalda (7) | 1/8-finaalid | |
2007 | Meistriliiga | 7. | 10 | 36 | 11 | 4 | 21 | 43 | 80 | −37 | 37 | Aleksander Saharov (8) | 1/16-finaalid | |
2008 | Meistriliiga | 6. | 10 | 36 | 9 | 4 | 23 | 31 | 74 | −43 | 31 | Jüri Jevdokimov ja Markko Kudu (7) | 1/16 finaalid | |
2009 | Meistriliiga | 6. | 10 | 36 | 15 | 6 | 15 | 55 | 49 | +6 | 51 | Jüri Jevdokimov (14) | 1/8 finaalid | |
2010 | Meistriliiga | 7. | 10 | 36 | 8 | 5 | 23 | 33 | 62 | −29 | 29 | Aleksandr Kulatšenko (8) | 1/16 finaalid | |
2011 | II liiga lõuna/lääs | 4. | 14 | 26 | 17 | 3 | 6 | 85 | 42 | +43 | 54 | Rasmus Luhakooder (23) | 1/16 finaalid | |
2012 | II liiga lõuna/lääs | 2. | 14 | 26 | 17 | 5 | 4 | 100 | 32 | +69 | 56 | Rasmus Luhakooder (23) | 1/64 finaalid | |
2013 | Esiliiga | 8. | 10 | 36 | 12 | 10 | 14 | 46 | 57 | −11 | 46 | Rasmus Luhakooder (8) | 1/32 finaalid | |
2014 | Esiliiga | 5. | 10 | 36 | 14 | 9 | 13 | 53 | 51 | +2 | 51 | Rainer Peips (10) | 1/16-finaalid | |
2015 | Premium liiga | 10. | 10 | 36 | 6 | 4 | 26 | 35 | 75 | −40 | 22 | Joonas Tamm (9) | 1/64-finaalid | |
2016 | Esiliiga | 1. | 10 | 36 | 28 | 5 | 3 | 106 | 38 | +68 | 89 | Kristen Kähr (22) | 1/8-finaalid | |
2017 | Premium liiga | 8. | 10 | 36 | 8 | 4 | 24 | 34 | 95 | −61 | 28 | Herol Riiberg (6) | Veerandfinaalid | |
2018 | Premium liiga | 7. | 10 | 36 | 8 | 5 | 23 | 37 | 100 | −63 | 29 | Rainer Peips (8) | Veerandfinaalid | |
2019 | Premium liiga | 7. | 10 | 36 | 7 | 7 | 22 | 37 | 75 | -38 | 28 | Kaimar Saag (13) | 1/64-finaalid | |
2020 | Premium liiga | 6. | 10 | 28 | 9 | 4 | 15 | 30 | 46 | -16 | 31 | Pavel Marin (9) | 1/8-finaalid | |
2021 | Premium liiga | 8. | 10 | 30 | 9 | 3 | 18 | 39 | 62 | -23 | 30 | Kaimar Saag (11) | Poolfinaalid | |
2022 | Esiliiga | 9. | 10 | 36 | 6 | 5 | 25 | 28 | 102 | -74 | 23 | Edvin Tapfer (5) | 1/8-finaalid | |
2023 | Esiliiga B | 6. | 10 | 36 | 16 | 7 | 13 | 58 | 55 | +3 | 55 | Kristen Kähr (10) | 1/8-finaalid |
Euroopa
[muuda | muuda lähteteksti]Hooaeg | Võistlus | Voor | Vastane | Kodus | Võõrsil | Kokku |
---|---|---|---|---|---|---|
1998 | UEFA Intertoto Karikas | Esimene ring | FC St. Gallen | 1 : 6 | 2 : 3 | 3 : 9 |
1999/00 | UEFA Karikas | Kvalifikatsiooniring | Club Brugge | 0 : 3 | 0 : 2 | 0 : 5 |
2000/01 | UEFA Karikas | Kvalifikatsiooniring | Kruševaci FK Napredak | 1 : 1 | 1 : 5 | 2 : 6 |
Vaata ka
[muuda | muuda lähteteksti]Viited
[muuda | muuda lähteteksti]- ↑ [1]
- ↑ Eesti Spordi Biograafiline Leksikon
- ↑ Tulevik tähistab juubelit[alaline kõdulink]
- ↑ Viljandi Tulevik antakse kohalike kätte
- ↑ Aivar Lillevere pani Viljandi Tuleviku peatreeneriameti maha soccernet.ee, 15. november 2017
- ↑ Viljandi Tulevik loobub kohast Premium liigas ning siirdub mängima esiliigasse jktulevik.ee, 22. detsember 2021
- ↑ Peatreener Indrek Ilves: eesmärk oli liigasse püsima jääda ja see sai täidetud sakala.postimees.ee, 17. november 2023
- ↑ "Viljandi JK Tulevik". jalgpall.ee. Originaali arhiivikoopia seisuga 5. august 2020. Vaadatud 20. mail 2020.
Välislingid
[muuda | muuda lähteteksti]- Koduleht
- Viljandi JK Tulevik Eesti Jalgpalli Liidu kodulehel