Varssavi

Varssavi
[ varš'ava ]
poola Warszawa
Päripäeva ülevalt: Vaade kesklinnale, Kultuuri ja Teaduse Palee, vanalinn, Kuningaloss, Wilanówi loss, Kuninglik Łazienki park, Kościół Karmelitów, Hotel Bristol.
Varssavi lipp Varssavi vapp
Pindala: 517,24 km²
Elanikke: 1 860 281 (31.03.2021)[1]
Koordinaadid: 52° 14′ N, 21° 1′ E

Varssavi (poola keeles Warszawa [varš'ava]) on Poola pealinn aastast 1596 ja Masoovia ajalooline keskus. Asub Wisła jõe kaldal.

Varssavi linnas elas 2021. aastal 1 860 281 inimest, linnastus 3 100 844 inimest. Linna pindala on 517,24 km².

Varssavi mitteametlik hümn on "Varšavjanka". See on revolutsiooniline laul, mis valmis 1831. aastal Prantsusmaal Novembriülestõusu toetuseks.

Varssavi poolakeelne nimi tähendab 'Warszile kuuluv'. Warsz on lühend slaavipärasest mehenimest Warcisław. Samast mehenimest pärineb ka Wrocławi nimi.

Rahvaetümoloogia järgi on linn oma nime saanud sealkandis elanud kaluri Warsi ja temasse armunud ning tema abikaasaks saanud näki Sawa Visla järgi.

Tänapäevaks on selgunud, et Warsz oli 12. või 13. sajandil elanud aadlik, kellele kuulus tänapäeva Mariensztati asumis olnud küla.

Varssavi asub Poola idaosa keskel ja Masoovia tasandiku keskel Visla jõe mõlemal kaldal 300 km põhja pool Karpaatidest ja 260 km kagu pool Läänemerest. Saksamaa pealinnast Berliinist asub ta 523 km idas.

Keskmiselt asub linn 100 m kõrgusel merepinnast. Madalaim koht asub linna loodeservas Visla paremal kaldal 75,6 m kõrgusel. Kõrgeim koht Visla vasakul kaldal jääb Redutowa bussidepoo alale Wola linnaosas ja on 115,7 m kõrgusel. Kõrgeim koht Visla paremal kaldal asub linna idapiiril Wesoła linnaosas Groszówkas ja on 122,1 m kõrgusel. On kõrgemaidki künkaid, aga need pole looduslikud, vaid inimeste rajatud, näiteks Varssavi ülestõusu küngas (121 m) ja Szczęśliwice küngas (138 m).

Varssavi asub parasvöötmes merelise ja mandrilise kliima piiril. Kliima on umbes samasugune kui Lääne-Eesti saartel, ainult pisut kuivem ja suvel pisut soojem.

Aasta keskmine õhutemperatuur on +8,2 °C. Kõige soojemad kuud on juuli (+19,3 °C) ja august (+18,3 °C). Kõige külmemad kuud on jaanuar (−3,0 °C) ja veebruar (−2,3 °C).

Kõige kõrgemad absoluutsed temperatuurid on registreeritud augustis (+36,4 °C) ja juulis (+36,0 °C). Kuid ka jaanuaris on mõõdetud +12,5 °C ja veebruaris +15,9 °C.

Kõige madalamad absoluutsed temperatuurid on registreeritud jaanuaris (−30,7 °C) ja veebruaris (−30,4 °C). Kolmel suvekuul ei ole kunagi öökülma täheldatud. Juuli absoluutne miinimum on +4,2 °C ja augustis +2,0 °C.

Aasta keskmine sademete hulk on 495 mm. Suvel sajab rohkem kui talvel. Kõige sademeterohkemad kuud on juuli (73 mm) ja august (63 mm), kõige kuivemad jaanuar (21 mm) ja märts (24 mm). Seevastu õhuniiskus on talvel suurem: aasta keskmine on 76%, detsembris 86% ja veebruaris 82%, aga mais 67% ja juunis 68%. Igal kuul sajab aastas keskmiselt 12–14 päeval, eranditeks jaanuar (15) ja detsember (16).

Aastas paistab päike keskmiselt 1571 tundi, kõige rohkem juunis (237) ja juulis (226), kõige vähem detsembris (25) ja novembris (39 tundi).

 Pikemalt artiklis Varssavi linna ajalugu

Varssavi vanalinn
UNESCO maailmapärand
Asukoht	Poola
Tüüp	Kultuurimälestis
Kriteeriumid	II, VI
Viited	30
Piirkond*	Euroopa ja Põhja-Ameerika
Koordinaadid	52° 15′ 59″ N, 21° 0′ 42″ E
Nimekirja arvatud	1980 (4. istung)
* Regioon on UNESCO määratletud

Tänapäeva Varssavi maa-ala oli asustatud juba Lužica kultuuri ajal, mis oli sealkandis levinud 1300–500 e.m.a. Pidevalt on Varssavi maa-ala olnud asustatud juba vähemalt 1400 aastat, kuigi asula on korduvalt kohta muutnud.

Esimene kindlustatud asula linna maa-alal oli Bródno. See rajati Loode-Varssavi maa-alale 9. või 10. sajandil ja oli suhteliselt väike. See asula põletati maha 1040. aasta paiku Miedawi ülestõusu ajal – Miedaw oli üks Masoovia kohalikest vürstidest.

Kamion rajati 1065. aasta paiku Visla paremale kaldale kohta, kus tänapäeval asub üks Varssavi põhilisi raudteejaamu Warszawa Wschodnia. Jazdów rajati enne 1250. aastat, aga võib-olla koguni eelmise sajandi lõpus kohta, kus tänapäeval asub Seim. Jazdówi vallutasid 1262 leedulased ja 1281 Płocki vürst Bolesław II. Bolesław rajas Jazdówist 3½ km põhja poole väikesesse Warszowa kalurikülla kindlustuse, mille asemele tema vend ja järeltulija Konrad II laskis rajada puust linnuse. Selle põletasid leedulased samuti maha. Pärast käskis vürst linnuse kohale rajada tellistest kiriku, mis sai Johannese nime ja millest sai ümbruskonna esimene katedraal.

Esimene ajalooline dokument Varssavi kastellaani olemasolust pärineb 1313. aastast. Selle aja paiku sai Varssavi Masoovia hertsogi asupaigaks ja 1413 Masoovia pealinnaks. 14. sajandi Varssavi majandus põhines käsitööl ja kaubandusel, linnaelanike varaline ebavõrdsus oli väga suur.

15. sajandil hakkas linna müüri taha tekkima uus linn ja see sai nime Nowe Miasto, samas kui vana linna hakati kutsuma Stare Miastoks. Kummalgi linnal oli oma seadused ja linnavalitsus. Uue linna asutamise peamine põhjus oli teiseusuliste saabumine sinnakanti (Stare Miastosse ei lubatud juute elama).

1515, kui käis Moskva ja Leedu vaheline sõda, puhkes Stare Miastos tulekahju, mis hävitas suure osa linnast. Arvatavasti süütasid selle Venemaa agendid. 1525 toimus lihtrahva suure rõhumise tõttu esimene ülestõus rikaste ja nende võimu vastu.

1526 suri hertsogisugu välja ja kogu hertsogkond läks Poola krooni maade hulka. 1529 tuli Varssavis esimest korda kokku kogu Poola Seim ja 1569 sai Varssavi Seimi alaliseks asupaigaks. Seni oli Poola pealinn olnud Kraków ja Leedu pealinn Vilnius, aga kui 1573 sõlmiti Varssavi konföderatsioon (sellega kehtestati muuhulgas Poola-Leedus usuvabadus), siis laskis liitriigi kuningas Zygmunt III Waza 1596 oma õukonna Krakówist Varssavisse üle tuua.

1655–1658 vallutati Varssavi kolm korda, iga kord pärast piiramist. Seda tegid Rootsi, Brandenburgi ja Transilvaania väed. Põhjasõja ajal piirati linna samuti mitu korda ja ta pidi maksma suuri reparatsioone.

Varssavi jäi Poola pealinnaks seni, kuni Poola jagamiste tulemusena Rzeczpospolita likvideeriti. Varssavi anti Preisimaale ja ta sai Lõuna-Preisimaa pealinnaks. Napoleon vabastas Varssavi 1806 ja tegi ta Varssavi hertsogiriigi pealinnaks.

1813 vallutasid hertsogiriigi Vene väed ja ta lakkas olemast. Viini kongress likvideeris 1815 hertsogiriigi ka ametlikult ja jagas ta naaberriikide vahel, kuid nüüd läks Varssavi Venemaale. Varssavi sai Kongressi-Poola keskuseks ja kehtestati konstitutsiooniline monarhia, nii et Venemaa keiser oli ühtlasi Poola kuningas. Esialgu sai Poola ulatusliku autonoomia.

Pärast seda, kui Venemaa korduvalt Poola põhiseadust oli rikkunud, puhkes 1830 Novembriülestõus. Venemaa surus selle järgmisel aastal maha ja piiras seejärel Poola autonoomiat.

27. veebruaril 1861 protestis rahvas Varssavis Venemaa võimu vastu. Venemaa sõjavägi tulistas rahvast ja 5 inimest hukkus.

22. jaanuaril 1863 puhkes Poolas Jaanuariülestõus, mis järgmisel aastal maha suruti. Ülestõusu ajal tegutses Varssavis vastuvalitsus. Ülestõusu mahasurumise järel Poola autonoomia lõpetati.

1875 määras Aleksander III Varssavi linnapeaks Venemaal sündinud kindrali Sokrates Starynkiewiczi, kes oli linnapea kuni 1892. aastani. Tema ajal arenes linn märgatavalt. Suurbritanniast tulnud inseneri William Lindley ja tema poja William Heerlein Lindley juhtimisel rajati kanalisatsioon ja veevarustussüsteem. Varssavisse ilmusid trammid, tänavavalgustus ja rajati gaasitööstus. 1897. aasta Venemaa rahvaloenduse järgi elas Varssavis 626 tuhat inimest, mis tegi tast Venemaa suuruselt kolmanda linna Peterburi ja Moskva järel.

Esimese maailmasõja ajal okupeeris Saksamaa kuningriik Varssavit alates 4. augustist 1915 kuni 1918. aastani. Seejärel Poola taasiseseisvus ja Varssavi sai jälle Poola pealinnaks. Kuid seejärel puhkes Nõukogude-Poola sõda, milles Nõukogude Venemaa jõudis Varssavi idapoolsete eeslinnadeni, aga Varssavi lahingus sai Punaarmee otsustavalt lüüa ja Poola jäi iseseisvaks. See lahing oli maailmaajaloolise tähtsusega, sest purustas kommunistide plaanid revolutsiooni eksportida ja sedamoodi maailmarevolutsioon korraldada.

Enne Teist maailmasõda elas Varssavis palju juute. 1921. aasta rahvaloenduse andmetel elas linnas 310 000 juuti (33,1% elanikkonnast) ja 1931. aasta rahvaloenduse andmetel 352 000 (30,0%). Jooksva arvestuse järgi elas 1939. aasta algul Varssavis 375 000 juuti (29,1% elanikkonnast).^[2]

Teise maailmasõja algul toimus 8.–28. septembril Varssavi lahing, mille lõpus kogu Varssavit kaitsnud garnison kapituleerus ja viidi sõjavangi. Moodustati Kindralkubermang, mille keskuseks Varssavi oli. Kogu Varssavi juudi elanikkond saadeti Varssavi getosse, mis oli maailma suurim juudi geto. Kuid Varssavi sai ka vastupanuliikumise keskuseks. Kui 19. aprillil 1943 tuli käsk geto likvideerida osana Hitleri lõpliku lahenduse kavast, puhkes Varssavi geto ülestõus. Kuigi juudid olid nii arvuliselt kui relvastuse poolest vähemuses, suutsid nad peaaegu kuu aega vastu pidada. Seejärel geto likvideeriti. Kui Punaarmee jõudis Ida-Poolasse, puhkes 1. augustil 1944 Varssavi ülestõus, mis suruti maha 2. oktoobril. Seejärel otsustasid Adolf Hitler ja Heinrich Himmler Varssavi kui linna maa pealt hävitada. Himmleri sõnul pidi linn täielikult maa pealt kaduma ja jääma üksnes Wehrmachti transpordijaamaks. Kuni Punaarmee sisenemiseni linna 17. jaanuaril 1945 hävitati enamus linna hoonetest.

Pärast sõda kehtestati kogu Poolas sotsialism. Varssavi taastati sõjaeelsete linnaplaanide ja fotode põhjal. Rajati ka hulgaliselt uusi maju. Nagu sotsialismimaades kombeks, ehitati hulgaliselt kortermaju, et kiiremini rahuldada suure hulga inimeste vajadust elamispinna järele. Varssavi jäi endiselt Poola poliitiliseks ja majanduslikuks keskuseks. 1980 kanti Poola vanalinn UNESCO maailmapärandi nimistusse.

Ida-Euroopa sotsialistlikud riigid sõlmisid 1955 vastukaaluks NATO-le Varssavi pakti, millega sõlmisid sõjalise liidu. 25. veebruaril 1991 tühistati pakt ametlikult.

1979. aastal, vähem kui aasta pärast Rooma paavstiks saamist, külastas Varssavit Johannes Paulus II ja pidas Võidu väljakul (praegusel Piłsudski väljakul) missa.

1995 avati Varssavi metroo.

2004 astus Poola Euroopa Liitu. Sellega kaasnes suur majandustõus.

Varssavis on 18 linnarajooni: Bemowo, Białołęka, Bielany, Mokotów, Ochota, Praga Południe, Praga Północ, Rembertów, Śródmieście, Targówek, Ursus, Ursynów, Wawer, Wesoła, Wilanów, Włochy, Wola, Żoliborz.

Śródmieście (poola keeles 'kesklinn') on tähtsaim linnaosa.

• Stare Miasto vanalinn
• Stary Rynek, vana turg
• Kuningaloss (Zamek Królewski)
• Lossiväljak (plac Zamkowy) ja kuningas Sigismundi sammas
• Barbakan
• Nowe Miasto vanalinn
• Kuninglik tee – Krakowskie Przedmieście ('Krakówi eeslinn') ja Nowy Świat ('Uue maailma tänav')
• Kuninglik Łazienki park, palee ja veepealne teater
• Wilanówi loss ja park – kuningas Jan III Sobieski residents
• Ujazdowski loss
• Kultuuri- ja Teaduspalee
• Niepodległośći väljak, tundmatu sõduri haud.
• Powązki kalmistu
• Varssavi rahvusmuuseum
• Varssavi Suur Teater – Poola rahvusteater

• Varssavi Legia
• Varssavi filmifestival
• Ulica Kubusia Puchatka
• Łucka City

Pildid, videod ja helifailid Commonsis: Varssavi

• Varssavi linna koduleht (poola, inglise, saksa, prantsuse, vene ja hispaania keeles)
• Varssavi

Masoovia vojevoodkond

maakonnaõigustega linnad: Ostrołęka | Płock | Radom | Siedlce | Varssavi (Warszawa)
maakonnad: Białobrzegi | Ciechanów | Garwolin | Gostynin | Grodzisk Mazowiecki | Grójec | Kozienice | Legionowo | Lipsko | Łosice | Lääne-Varssavi maakond | Maków | Mińsk | Mława | Nowy Dwór Mazowiecki | Ostrołęka | Ostrów Mazowiecka | Otwock | Piaseczno | Płock | Płońsk | Przasnysz | Przysucha | Pruszków | Pułtusk | Radom | Siedlce | Sierpc | Sochaczew | Sokołów | Szydłowiec | Żuromin | Zwoleń | Żyrardów | Węgrów | Wołomin | Wyszków