Tantaal

73	2 11 32 18 8 2
Ta 180,948
Tantaal

Tantaal (sümbol Ta) on keemiline element järjekorranumbriga 73. Tantaal on haruldane kõva korrosioonikindel sinakashall siirdemetall, mida kasutatakse laialdaselt sulamites väikestes kontsentratsioonides. Tantaal on haruldaseim stabiilne element Päikesesüsteemis, leidub u 0,015 ppm-i^[1], kuid maakoores on ta levinum, leidub u 2 ppm-i^[2], ligikaudu sama palju kui tina ja arseeni.

Tantaal on nimetuse saanud Kreeka mütoloogia pahalase Tantalose nime järgi, viidates selle elemendi isoleerimisraskustele. Tänu keemilisele inertsusele on see väärtuslik aine laboriseadmetes ja plaatina asendajana. Tantaali peetakse tehnoloogiakriitiliseks elemendiks selle põhilisel kasutusalal – tantaalkondensaatorites, mida kasutatakse mobiiltelefonide, arvutite jmt elektroonikaseadmete komponendina. Tantaal esineb looduses alati koos keemiliselt sarnase nioobiumiga tantaliidi, kolumbiidi ja koltani mineraaligruppides.^[3]

Tantaal esineb looduses kahe isotoobina: stabiilne isotoop massiarvuga 181 ja radioaktiivne isotoop poolestusajaga 1200 miljardit aastat massiarvuga 180. Tantaali avastas 1802. aastal Anders Ekeberg Soomest ja Rootsist pärit mineraaliproovidest.^[4]^[5] Aasta varem oli Charles Hatchett avastanud nioobiumi (varasema nimetusega kolumbium)^[6] ning 1809. aastal võrdles selle oksiidi, kolumbiiti tihedusega 5,918 g/cm³, tantaaliga tihedusega 7,935 g/cm³. Ta mõistis, et need kaks oksiidi, vaatamata erinevale tihedusele, on identsed, ning nimetas neid ühiselt tantaaliks.

Tantaali tihedus normaaltingimustel on 16,65 g/cm³, sulamistemperatuur on 3290 K (3017 °C) ja aurustumistemperatuur 5731 K.

Viited

↑ Pfeiler, M. The tantalum isotope inventory of terrestrial and early solar system materials. Universität zu Köln, 2017 (doktoritöö).
↑ Abundance of elements in the Earth’s crust and in the sea. CRC Handbook of Chemistry and Physics, 97th ed (2016–2017), sekt 14, lk 17.
↑ "Mindat.org - Mines, Minerals and More". www.mindat.org.
↑ Ekeberg, Anders (1802). "Of the Properties of the Earth Yttria, compared with those of Glucine; of Fossils, in which the first of these Earths in contained; and of the Discovery of a metallic Nature (Tantalium)". Journal of Natural Philosophy, Chemistry, and the Arts. 3: 251–255.
↑ Ekeberg, Anders (1802). "Uplysning om Ytterjorden egenskaper, i synnerhet i aemforelse med Berylljorden:om de Fossilier, havari förstnemnde jord innehales, samt om en ny uptäckt kropp af metallik natur". Kungliga Svenska Vetenskapsakademiens Handlingar. 23: 68–83.
↑ Griffith, William P.; Morris, Peter J. T. (2003). "Charles Hatchett FRS (1765–1847), Chemist and Discoverer of Niobium". Notes and Records of the Royal Society of London. 57 (3): 299–316. DOI:10.1098/rsnr.2003.0216. ISSN 0035-9149. JSTOR 3557720.

Keemiliste elementide perioodilisussüsteem
Metallid	Poolmetallid	Väärisgaasid	Mittemetallid	Leelismetallid	Leelismuldmetallid	Lantanoidid	Aktinoidid
Berüllium - Magneesium - Alumiinium - Skandium - Titaan - Vanaadium - Kroom - Mangaan - Raud - Koobalt - Nikkel - Vask - Tsink - Gallium - Ütrium - Tsirkoonium - Nioobium - Molübdeen - Tehneetsium - Ruteenium - Roodium - Pallaadium - Hõbe - Kaadmium - Indium - Tina - Hafnium - Tantaal - Volfram - Reenium - Osmium - Iriidium - Plaatina - Kuld - Elavhõbe - Tallium - Plii - Vismut - Poloonium - Rutherfordium - Dubnium - Seaborgium - Bohrium - Hassium - Meitneerium - Darmstadtium - Röntgeenium - Koperniikium - Nihoonium - Fleroovium - Moskoovium

[1] Pfeiler, M. The tantalum isotope inventory of terrestrial and early solar system materials. Universität zu Köln, 2017 (doktoritöö).

[2] Abundance of elements in the Earth’s crust and in the sea. CRC Handbook of Chemistry and Physics, 97th ed (2016–2017), sekt 14, lk 17.

[mindat.org-3] "Mindat.org - Mines, Minerals and More". www.mindat.org.

[4] Ekeberg, Anders (1802). "Of the Properties of the Earth Yttria, compared with those of Glucine; of Fossils, in which the first of these Earths in contained; and of the Discovery of a metallic Nature (Tantalium)". Journal of Natural Philosophy, Chemistry, and the Arts. 3: 251–255.

[5] Ekeberg, Anders (1802). "Uplysning om Ytterjorden egenskaper, i synnerhet i aemforelse med Berylljorden:om de Fossilier, havari förstnemnde jord innehales, samt om en ny uptäckt kropp af metallik natur". Kungliga Svenska Vetenskapsakademiens Handlingar. 23: 68–83.

[6] Griffith, William P.; Morris, Peter J. T. (2003). "Charles Hatchett FRS (1765–1847), Chemist and Discoverer of Niobium". Notes and Records of the Royal Society of London. 57 (3): 299–316. DOI:10.1098/rsnr.2003.0216. ISSN 0035-9149. JSTOR 3557720.

[1]