Svir

Svir
	[ Svir ]
valgevene	Свір * / Svir *transkriptsioon: Svir
klassikaline valgevene	Сьвір * / Śvir *transkriptsioon: Svir
vene	Свирь (Svir)
	Elanikke: 1018 (2011)
	Koordinaadid: 54° 51′ N, 26° 24′ E

See artikkel on Valgevene asulast; jõe kohta vaata artiklit Sviri jõgi, järve kohta Sviri järv.

Svir (valgevene keeles Свір, taraškievica 's Сьвір, poola keeles Świr, leedu keeles Svieriai) on agrolinnake (endine alev) Valgevenes Minski oblastis Miadziełi rajoonis, Sviri külanõukogu halduskeskus. Svir asub Sviri järve kaldal Narači rahvuspargi territooriumil.

Asulas on keskkool, spordikool ja muusikakool, seal asuvad ka kultuurimaja ja kaks raamatukogu. Sviris on toiduainetetööstus. Vaatamisväärsusteks on vanalinn, vanausuliste palvemaja, sünagoog, XX sajandi alguses rajatud mõisakompleks (suuremas osas Luščiki küla territooriumil) ja katoliku kirik (ehitatud 1649–1653, renoveeritud 1903–1909).

Ajalugu

Pärimuse järgi rajas Sviri asula Daumantas, püstitades XIII sajandil Peruni pühamu kohale lossi. Asula esimesed dokumenteeritud omanikud olid Svirskid. Asula oli Vilniuse vojevoodkonda ja Ašmiany maakonda kuuluv alev. Aastast 1528 läks see Radziwillide valdusse.

Poola jagamisel läks Svir aastal 1795 Venemaa koosseisu. Algul hakkas alev kuuluma Słonimi, hiljem aga Vilno kubermangu. Aastal 1879 rajati sinna pruulikoda, aastal 1896 aga piiritusevabrik. Aastal 1897 oli Sviris telegraafijaam, kohtumaja, 34 ladu ja 12 võõrastemaja, 14 kõrtsi. Lisaks peeti seal viis korda aastas laata.

Pärast Esimest maailmasõda kuulus Svir Poola koosseisu. 1939. aastast kuulus asula Nõukogude Liitu, ühtlasi muudeti alev külaks. Svirist sai taas alev aastal 1958. Aastal 2008 muudeti Svir agrolinnakeseks.