1879

1879. aasta (MDCCCLXXIX) oli 19. sajandi 79. aasta.

Sündmused Eestis

Kevadel suleti 8 kuuks ajaleht Sakala, sest seda süüdistati sotsialistlike vaadete kuulutamises^[1].
30. mai (vkj 18. mai) – hakkas ilmuma Wilhelm Friedrich Eichhorni toimetatud leht Tallinna Sõber^[1].
3.-4. juuli (vkj 21.-22. juuni) – Tartus toimus II üldlaulupidu^[1].
5. august (vkj 24. juuli) – ilmus Adam Ainti ajalehe Tartu Eesti Seitung esimene number^[1].
14. detsember (vkj 2. detsember) – kooliõpetaja Gustv Esloni eestvõttel alustas Tallinnas tööd esimene eesti kaubalaevaselts "Linda"^[1].
Lõuna-Eestis ja Saaremaal jagati 17 riigimõisa maad väikekohtadeks^[1]. Jagamise tulemusena läks u 60% maad õigeusklikele ja 35% õigeusu kirikutele ja koolidele^[1].
Juba 1871. a artikliteseeriana avaldatud Jakob Hurda kirjutis "Pildid isamaa sündinud asjust" ilmus raamatuna^[1].
Ilmus esimene eestikeelne gloobus.

Ilmus esimene lätikeelne romaan, Reinis Kaudzīte ja Matīss Kaudzīte "Maamõõtjate ajad".
Ilmus Gottlob Frege teos Mõistekiri, mida peetakse tähtsaimaks loogikateoseks pärast Aristotelese Organoni.

2. jaanuar – Rudolf Bauer, Ungari kettaheitja
12. jaanuar – Anton Uesson, eesti insener ja omavalitsustegelane
10. veebruar – Ernst Põdder, kindralmajor (aastast 1918), 1917. aastal Vene armee koosseisus moodustatud eesti rahvusväeosade ja Omakaitse (1917) organiseerijaid, üldjuht sõjas Balti Maakaitseväe (Landeswehr) vastu (1919).
30. mai – Konstantin Ramul, eesti psühholoog
1. juuni – Freeman Wills Crofts, inglise kirjanik
5. juuni – Adolf Wiklund, rootsi helilooja ja dirigent
11. oktoober – Gustav Vahar, eesti maadleja
25. oktoober – Fritz Haarmann, saksa sarimõrvar
19. november – Mait Metsanurk, eesti kirjanik
7. detsember – Rudolf Friml, Tšehhi päritolu USA helilooja

↑ ^1,0 ^1,1 ^1,2 ^1,3 ^1,4 ^1,5 ^1,6 ^1,7 Eesti ajalugu: kronoloogia. 2007. Koostanud Sulev Vahtre. Teine trükk. Kirjastus Olion. Lk 147–148