Seljaajunärvid

Seljaajunärvid ehk spinaalnärvid (ladina keeles ains nervus spinalis, mitm nervi spinales) on keelikloomadel seljaajust väljuvad paarilised närvid, mis liigitatakse piirdenärvisüsteemi. Seljaajunärvide ülesanneteks on kõikide elundite sümpaatiline innervatsioon, kogu keha lihaste motoorne innervatsioon, kogu kehast kesknärvisüsteemi tundeerutuste toomine ja väikevaagnaelundite parasümpaatiline innervatsioon^[1] Seljaajunärvid väljuvad seljaajust selgmise ja kõhtmise juurena, kus selgmises juures paiknevad temperatuuri, puute- ja valutundlikkust vahendavad sensoorsed närvijuhteteed ning kõhtmises juursed motoorsed närvijuhteteed. Seljaajunärvide selgmistel juurtel paiknevad ka spinaalganglionid. Seljaajunärvide selgmised ja kõhtmised juured liituvad lülidevahelise mulgu piirkonnas. Seljaajunärv väljub lülidevahemulgu kaudu lülisambakanalist ja jaguneb kaheks seganärvi haruks: kõhtmiseks ja selgmiseks. Seljaajunärvide selgmised harud innerveerivad keha selgmiseid lihaseid ning nahka. Seljaajunärvide kõhtmised harud seevastu närvistavad kõhtmist nahka ja lihaseid^[2].

Inimestel on 31 seljaaju segmenti, millel on oma seljaajunärvide paar. Kokku on inimesel 31 paari seljaajunärve: 8 paari kaela-, 12 paari rindkere-, 5 paari nimme-, 5 paari ristluu- ja 1 paar õndranärve. Kaela, õla, nimme ja ristluu piirkonnas ühinevad seljaajunärvide kõhtmised harud seganärvidest koosnevateks närvipõimikuteks. Inimestel on seljaajunärvid väga lühikesed. Seljaajunärvid on kantud kehtivasse rahvusvahelisse inimese anatoomia standardisse Terminologia Anatomica.

Madudel varieerub seljaaju segmentide ning seega seljaajunärvide arv nii liigiti kui ka sama liigi erinevatel isenditel ^[3]. Seljaaju segmentide arv võib madudel ulatuda kuni 500.

• Sissekanne Encyclopædia Britannica-s
• Sissekanne Terminologia Anatomica-s A14.2.00.027: Nervus spinalis. Seljaajunärv
• Sissekanne Nomina Anatomica Veterinaria-s Nervi spinales. Seljaajunärvid, lk 130, 5. väljaanne, 2012