Mine sisu juurde

Roger Vadim

Allikas: Vikipeedia
Roger Vadim (umbes 1970)

Roger Vadim (kodanikunimega Roger Vladimir Plémiannikov; 26. jaanuar 1928 Pariis11. veebruar 2000 Pariis) oli slaavi päritolu prantsuse produtsent, stsenarist, näitleja ja režissöör.[1] Tema loodud filmid said kuulsaks oma erootilise taustaga ja ta ise oma rohkete romantiliste suhetest poolest noorte kaunite näitlejannadega.[2]

Lapsepõlv ja õpingud

[muuda | muuda lähteteksti]

Rogeri valgevenelasest isa Igor Plemiannikov (И́горь Никола́евич Племя́нников) oli endise sõjaväelasena immigreerunud Tsaari-Venemaalt. Hiljem sai Igorist naturalisatsiooni teel Prantsusmaa kodanik.

Igor Plemiannikov oli Prantsusmaa asekonsul Egiptuses, asudes Aleksandrias, hiljem oli konsul Türgis. Vadimi ema Marie-Antoinette (neiuna Ardilouze) oli prantsuse näitlejanna. Osa Vadimi lapsepõlvest möödus diplomaadilapsena Põhja-Aafrikas ja Lähis-Idas. Pärast isa surma, kui Vadim oli üheksa-aastane, läks pere tagasi Prantsusmaale, kus tema ema leidis tööd hosteli juhatajana.[3]

Vadim õppis Pariisi ülikoolis ajakirjandust ja kirjandust, kuid kool jäi lõpetamata.

Töö ja looming

[muuda | muuda lähteteksti]

19-aastaselt sai temast filmirežissöör Marc Allégret' assistent; koos tehti filmid "Blanche Fury" (1948), "The Naked Heart" (1950), "Blackmailed" (1951) jt. 1953. aastal kirjutas ta stsenaariumi filmile "Armastuse kool" (School for Love/Futures vedette), kus mängisid peaosades Brigitte Bardot (kellega Vadim oli abiellunud) ja Jean Marais, kuid filmil polnud edu. Aga järgmisi tema stsenaariumiga filme "Daisy noppimine" (Plucking the Daisy/En effeuillant la marguerite) ja "Ulakas tüdruk" (Naughty Girl/Cette sacrée gamine) saatis suur menu. See võimaldas Vadimil saada rahalist tuge oma esimesele filmile režissöörina.

Tema esimene režissööritöö oli "Ja jumal lõi naise...", mis põhines ta enda kirjutatud stsenaariumil ja mille peaosades olid Brigitte Bardot, Curt Jurgens ja Christian Marquand. Film osutus väga menukaks nii Prantsusmaal kui ka mujal maailmas ning pani aluse Brigitte Bardot' tuntusele.

Tema järgmine film režissöörina oli "Ohtlikud armusuhted", kus mängisid Gérard Philipe (oma viimases filmis) ja taanlannast modell Annette Stroyberg, kellest sai Vadimi teine abikaasa. Film kujunes Prantsusmaal suureks hitiks.

Roger Vadim alustas 1961. aastal suhet noore Catherine Deneuve'iga, kes mängis filmis "Tales of Paris" (Les parisiennes), mille stsenaariumi kirjutas Vadim. Deneuve osales ka filmis "Pahe ja voorus" (1963), mille lavastaja oli Vadim.

Vadimi järgmine erootilise taustaga film oli "Armastuse ring", mille üks paljudest staaridest oli tõusev USA täht Jane Fonda, kes alustas Vadimiga romantilist suhet. Nende koostöös järgnes film "Mäng on läbi", mis oli Prantsusmaal väga populaarne, kuid USA-s vähem. Abielu ajal Fondaga saatis Vadim teda USA-s, kui naine seal filme tegi, kuid 1973. aastal nad lahutasid.

Vadim naasis Prantsusmaale ning tegi uuesti koostööd Brigitte Bardot'ga filmis "Don Juan või kui Don Juan oleks naine...." (1973), mis oli Bardot' eelviimane film, kuid tulemus kujunes pettumuseks.

1980. aastatel asus Vadim taas USA-sse elama. Ta lavastas filmi "Öised mängud" (1980), millega ta püüdis teha Cindy Picketti staariks, olles temaga ka lühiajalises armusuhtes. Vadim üritas oma endist edu taastada filmiga "Ja jumal lõi naise..." (1988), millel oli uus versioon ning peaosas Rebecca de Mornay. Film erines märkimisväärselt originaalist (õigupoolest jäi samaks vaid pealkiri), sai tuntavat kriitikat ja kukkus äriliselt läbi.

Tema viimased eluaastad möödusid peamiselt televisioonis töötades. 1993. aastal kirjutas stsenaariumi ja lavastas telefilmi "Amour fou". Selle peaosa mängis Marie-Christine Barrault, kellest sai tema viimane naine.

Lavastatud filmid

[muuda | muuda lähteteksti]

Roger Vadim on öelnud: "Kui ma teen filmi inimestevahelistest suhetest, on sellel erootiline taust ning ma ei saa sinna midagi parata! Seks on olnud alati inspiratsioon, suurim inspiratsioon sellest ajast peale, kui kunst eksisteerib."[4]

Roger Vadim suri 72-aastaselt lümfoomi tagajärjel ning on maetud Saint-Tropez' kalmistule Prantsusmaal. Tema matustel osalesid ka tema endised abikaasad Bardot, Fonda, Schneider ja Strøyberg.[5]

Abielud ja lähisuhted

[muuda | muuda lähteteksti]
  1. Roger Vadim writes his "Memoirs of the Devil". The Australian Women's Weekly. 12 January 1977.
  2. "Roger Vadim is no braggart about his love life". Beaver County Times. 11 July 1975
  3. Biography for Roger Vadim". TCM. Retrieved 18 December 2012.
  4. Scheuer, Philip K. (20 July 1965). "Vadim Is Frank On, Off Screen". Los Angeles Times.
  5. Fonda, Jane (2005). My Life So Far. New York: Random House. ISBN 9780375507106.

Välislingid

[muuda | muuda lähteteksti]