Riia vikaarpiiskopkond
| Asutatud | 1836 |
|---|---|
| Tegevuse lõpetanud | 1850 |
| Asukoht | Riia |
| Juhtkond | Riia vikaarpiiskop |
| Emaorganisatsioon | Pihkva ja Velikije Luki piiskopkond |
Vene Õigeusu Kiriku Pihkva piiskopkonna Riia vikaarpiiskopkond (ka Riia abipiiskopkond) oli aastatel 1836–1850 eksisteerinud administratiivne üksus Vene Õigeusu Kirikus.
Vikaarpiiskopkonna moodustamine
[muuda | muuda lähteteksti]Riia vikaarpiiskopkond moodustati keiser Nikolai I ukaasiga 25. juunil (vkj 13. juunil) 1836 Pihkva piiskopkonna koosseisus, et võidelda vanausuliste arvukuse ja mõjuvõimu kasvuga Kuramaa ja Liivimaa kubermangudes.
Uue abipiiskopkonna juht hakkas kandma Riia piiskopi tiitlit ja allus Pihkva (pea)piiskopile. Vikaarpiiskopkonna keskus asus tänase Läti alal Riias. Piiskopi juures tegutses piiskopi kantselei, mille koosseisus oli ette nähtud kirjatoimetaja ja kahe kirjutaja ametikohad.
Vikaarpiiskopkonna suurus ja institutsioonid
[muuda | muuda lähteteksti]Pühima Valitseva Sinodi andmetel kuulus piiskopkonna koosseisu 1840. aastal 24 kirikut ja usklikke oli selle haldusalas 13 484. Peamiselt oli tegemist vene keelt kõnelenud inimestega, kelle enamuse moodustasid riigiametnikud, sõjaväelased ja kaupmehed. Koguduste ja kirikute arv piiskopkonnas hakkas kiiresti kasvama seoses 1840. aastatel aset leidnud usuvahetusliikumisega, mille tulemusel pöördus luterlusest õigeusku enam kui 100 000 eesti ja läti rahvusest talupoega. Nii oli 1850. aastaks abipiiskopkonna aladel 146 183 õigeusklikku, kelle teenindamiseks oli loodud 117 kogudust, 109 kirikut, 2 kloostrit ja 28 kihelkonnakooli.
Alates 1847. aastast tegutses vikaarpiiskopkonna koosseisus Riia vaimulik kool, mille baasil asutati 1850. aastal Riia Vaimulik Seminar. Keiser Nikolai I kinnitas selle kooli asutamise oma ukaasiga 23. veebruaril (vkj 11. veebruaril) 1846.
Vikaarpiiskopkonna likvideerimine
[muuda | muuda lähteteksti]Vikaarpiiskopkond likvideeriti keiser Nikolai I ukaasiga 9. märtsist (vkj 23. veebruarist) 1850, mis jõustus sama aasta 13. juulil (vkj 1. juulil). Senine vikaarpiiskopkond viidi Pihkva piiskopkonna koosseisust välja ja sellest moodustati iseseisev teise klassi piiskopkond, mis hakkas kandma Riia ja Miitavi piiskopkonna nime. Uue piiskopkonna esimeseks piiskopiks sai senine Riia vikaarpiiskop Platon.
Vikaarpiiskoppide loend
[muuda | muuda lähteteksti]Riia vikaarpiiskopkonda jõudsid selle eksisteerimise kestel juhtida kolm ülemkarjast:
| Nimi | Eluaastad | Valitsusaja algus | Valitsusaja lõpp |
|---|---|---|---|
| Irinarh | (1790–1877) | 1836, 27. september | 1841, 19. oktoober |
| Filaret I | (1805–1866) | 1842, 2. jaanuar | 1848, 18. november |
| Platon I | (1803–1891) | 1848, 18. november | 1850, 23. märts |
Vaata ka
[muuda | muuda lähteteksti]Kirjandus
[muuda | muuda lähteteksti]- Гаврилин, Александр Валентинович. Очерки истории Рижской епархии. 19 век. Рига, Филокалия, 1999.