Pinnalained

Pinnalained on lained, mis tekivad tahke keha, vedeliku või gaasi pinnal.

Pinnalainete seas on seismilised pinnalained, akustilised pinnalained, tuulelained, raskuslained ja kapillaarlained.

Domineeriv lainete tekitaja veekogudel on tuul, mis tekitab muu hulgas merelainetuse.

Walter Munki järgi hõlmavad nad veepeegli võnkumised, mille perioodid ulatuvad kümnendiksekunditest (kapillaarlained) tundideni (loodelained)^[viide?].

Vee (või muu vedeliku) pindpinevus määrab 2 cm-st väiksema lainepikkusega kapillaarlainete omadused. Suurema lainepikkuse puhul määrab lainete omadused inerts, raskusjõud ning sellest tingitud rõhu- ja liikumisemuutused^[viide?].

Pinnalaineid saab jagada lühikesteks ja pikkadeks. Lühikeste pinnalainete lainepikkus on vee sügavusest palju väiksem, pikkadest lainetest saab aga rääkida, kui lainepikkus on vee sügavusest vähemalt 20 korda pikem^[1] ja sel juhul ulatub lainete mõju veekogu põhjani.

Madalas, rannikulähedases vees tekivad sageli murdlained.

Vette visatud kivid ja voolutakistused tekitavad tüüpilisi pinnalaineid. Sõitvaid laevu saadavad vöörilained. Pinnalained on ka ummiklained.

• Kiirlaevad tekitavad tapvaid laineid