Mukdeni lahing oli Vene-Jaapani sõja suurim lahing. Mukdeni lahing oli üks suuremaid maismaa lahinguid enne esimest maailmasõda ja oli otsustav lahing Vene-Jaapani sõjas. Lahing peeti Mukdeni (praegu Shenyang) lähistel 19. veebruarist 10. märtsini 1905 Jaapani ja Vene vägede vahel. Mukden on tänapäeval tuntud kui Shenyang (Liaoningi provintsi pealinn Hiinas)

Jaapani väe (271 000 meest, 1062 suurtükki, 200 kulipildujat, ülemjuhataja marssal I. Oyama) 3. armee andis algul 140 km pikkusel rindel paikneva Vene väe (293 000 meest, 1465 suurtükki, 56 kuulipildujat, ülemjuhataja Aleksei Kuropatkin) vasakule tiivale pettelöögi ja seejärel paremale tiivale pealöögi ning sundis nad taanduma. Venelased kaotasid 89 000, jaapanlased 71 000 meest.

Mukdeni lahing otsustas Vene-Jaapani sõja edasise käigu ja Vene vägede lüüasaamise.

Eellugu

Mukdeni lahing
	Osa Vene-Jaapani sõjast
	Venemaa vägede taganemine
Toimumisaeg	19. veebruar – 10. märts 1905
Tulemus	Vene keisririigi vägede kaotus
Territoriaalsed; muudatused	Mukdenist lõunas Mandžuurias
Osalised
Venemaa Keisririik	Jaapan
Väejuhid või liidrid
Aleksei Kuropatkin; Alexander von Kaulbars (2. Mandžuuria armee)	Ōyama Iwao
Jõudude suurus
275 000 jalaväelast, 16 000 ratsaväelast, 1439 suurtükki	200 000 jalaväelast, 7350 ratsaväelast, 924 suurtükki
Kaotused
89 000 8705 surnut 51 438 haavatut 28 209 MIA 22 000 sõjavangi	71 000 15 892 surnut 59 612 haavatut
	Mukdeni lahing – Port Artur – Tsushima lahing

Pärast Liaoyangi lahingut (24. august kuni 4. september 1904) Vene väed tõmbasid tagasi Sha Ho Jõe juurde Mukdenist lõunas ja reformeerisid. 5 Oktoober 1904 kuni 17 oktoober. Shaho lahingus vene väed tegid ebaõnnestunud vastulööke kuid suutsid aeglustada Jaapanlaste edundamise. .

25.–29. jaanuarini toimus teine Vene vägede vastulöök (Sandepu lahing). See ka ebaõnnestus.

Jaapani kolmas armee oli liikumas Port Arthurist Mukdeni, olles jaapanlaste põhilöök, mida venelased ei oleks oodanud. Rünnaku suund oli neil lääneküljelt. Venelased arvasid, et Yalu armee on jaapanlaste põhilöök ning seejärel tõid kõik oma reservi 42 pataljoni itta, et ära hoida suuremat ohtu, kuid nad ei arvestanud 3. armeega, kes alles liikus rindele.

Nii Vene kui ka Jaapani väed tugevdasid oma positsioone, kuna otsustav kokkupõrge oli lähedal. Vaatluspostid olid üksteisele üsna lähedal.

Eelnevad sündmused olid Jaapani kasuks.

Lahing

Lahing algas 20. veebruaril, kui Jaapani Yalu armee ründas Vene vägede vasakut tiiba.

27. veebruaril ründas Jaapani armee paremat tiiba samalajal kui ülejäänud väed ründasid vene vägede eesliini. Samal päeval hakkas liikuma Jaapani 3. armee suure ringiga Mukdenist loodesse. Märtsiks 1905 olid mõlemad pooled jäänud suures osas liikumatuks. Jaapani väed tegid väikseid edusamme kuid suurte kaotustega. Kuna Kuropatkin oli oma reservi ära kasutanud, ei saanud Kaulbars vastu hakata jaapanlaste kolmandale armeele. jaapanlastel oli ka kasutada kuus 11-tollist Kruppi haubitsat, millega ei oldud täpsed, kuid suudeti vastaste moraali alla viia.

Enne taganemist kadus venelastel ära tagalavedu ehk ida külg ei saanud vajalikku moona ja varustust. 5. märtsil käskis Kuropatkin Alexander von Kaulbarsi rünnata jaapanlasi, et päästa Mukdeni linna, kus 48 pataljoni paremal ning 44 pataljoni vasakul, kuid rünnak luhtus.

7. märtsil olid jaapanlased raudtee Mukdenist äralõigatud. Kindral Kuropatkin saatis Peterburi sõnumi, et nad annavad alla. Kuna armeedest ei olnud enam midagi järel, otsustas Kuropatkin taanduda. juhtus see 9. märtsil 18.45. Pärast seda otsustas Kuropatkin tõmmata tagasi oma väed Tieh-Lingi linna, mis asus 64 km Mukdeni linnast põhjas. Paanikas vene väed jätsid maha oma haavatud, relvad ja varud.

Ōyama haaras võimalusest ja rünnak muutus käsuks jälitada ja hävitada vastane.

10. märts. 10.00 Jaapani väed okupeerisid Mukdeni. Jaapani väed jätkasid vene vägede jälitamist kuid ka nende varud olid juba otsakorral. Jaapanlased lõpetasid jälitamise 20 kilomeetrit Mukdenist põhjas. Lahing oli läbi ja võitjaks jäi Jaapan.

Mukdeni lahing ennustas ette kuidas edaspidi hakkab sõda välja nägema.

Lahingu tagajärjed

Vene vägede kaotused ulatusid peaaegu 90 000 meheni. Nad olid kaotanud suurema osa oma varudest. Maha oli jäetud suurtükid ja ka kuulipildujad.

Jaapani väed kaotasid 75 000 meest. Jaapanlased said enda kätte 58 vene suurtükki.

Pärast Mukdeni lahingut suuremaid kontakte ei toimunud. Nii Jaapani kui ka Vene väed olid kurnatud lahingust.

Kindral Kuropatkin alandati 1. mandžuuria armee juhatajaks.

Viited

Kirjandus

Geoffrey Jukes. Essential Histories. The Russo-Japanese War 1904-1905. ISBN 978-1-84176-466-7
Lionel James. A Study Of The Russo-Japanese War. ISBN 0548383383