Mesilane

See artikkel räägib loomade perekonnast; ajakirja kohta vaata artiklit Mesilane (ajakiri); perekonnanime kohta vaata Mesilane (perekonnanimi); Meelis Friedenthali romaani kohta vaata Mesilased (romaan).

Mesilane
Meemesilane
Taksonoomia
Riik	Loomad Animalia
Hõimkond	Lülijalgsed Arthropoda
Klass	Putukad Insecta
Selts	Kiletiivalised Hymenoptera
Alamselts	Rippkehalised Apocrita
Sugukond	Mesilaslased Apidae
Perekond	Mesilane Apis

Mesilane (Apis) on kiletiivaliste seltsi ja mesilaslaste sugukonda kuuluv putukate perekond.

Mesilasi on neli liiki:

• hiidmesilane (Apis dorsata)
• kääbusmesilane (Apis florea)
• india mesilane (Apis indiaca ehk Apis cerana)
• meemesilane ehk kodumesilane (Apis mellifera)

Hiid- ja kääbusmesilased elavad Aasia troopilistes metsades ja meemesilane on arvatavasti arenenud Aasiast pärit eellasest ning levinud siis Aafrikast Euroopasse. Viimane on üks väheseid kodustatud putukaliike ja nende kasvatamist nimetatakse mesinduseks. Kodustatud mesilased on meemesilane ja india mesilane ja neid peetakse peamiselt mee saamiseks. Mesilastelt saadakse ka mesilasvaha ja -mürki.

Mesilased on kõige olulisemad õistaimede tolmeldajad. Nad toituvad nektarist ja õietolmust ning selleks ronivad nad õitesse, kus õietolm neile külge jääb. Õietolmu kannavad nad edasi järgmistesse õitesse ja seda nietatakse risttolmlemiseks.^[1] Inimene on osa mesilasliike õpetanud taimeõitesse kandma kahjurite biotõrjevahendeid eesmärgiga suurendada saaki ning kaitsta vilju ja mesilasi mürgistuse eest.^[2]

Mesilased kaaluvad 120–300 milligrammi.

Tootlikkuse tõstmiseks varustatakse tarusid suhkruvee ja siirupiga ning aretatakse suurema tootlikkusega tõuge.^[3]

Ühismesilastest on tuntuim kodumesilane, keda kasvatatakse tarudes. Mesilased ehitavad sinna kärjed. Kärjekannudesse varuvad nad mett ja töödeldud õietolmu suira. Seal kasvab ka haue: munad, vastsed ja nukud. Peres on harilikult üks mesilasema, 15–17 000 töömesilast ja ajuti 200–2000 isasmesilast ehk leske.

Lesed arenevad viljastamata munadest, muud mesilased viljastatud munadest. Vastseid toidavad töömesilased peanäärmenõrega, mida nimetatakse mesilaspiimaks, ning mee, vee ja suira seguga. Mesilasema vastne saab piima kogu vastsejärgu kestel, isa- ja töömesilasevastsed ainult kolmel esimesel päeval.

Töömesilane kasvab valmikuks 21 päevaga. Töömesilased teevad kõiki peres vajalikke töid:

• söödavad vastseid ja ema
• eritavad vaha ja ehitavad sellest kärgi
• puhastavad, valvavad ja tuulutavad pesa, teevad taruvaiguga kärjekannud pisikuvabaks ja sulevad sellega seinalõhesid
• koguvad õietolmu ja nektarit ning paigutavad need suira ja meena kärgedesse.

Töömesilane elab suvel keskmiselt 4–5 nädalat ja talvel kauem. Minevikus arvati, et mesilased teevad pärast nukust väljumist kogu valmikuperioodi jooksul kindlat tööd, kuid see osutus ekslikuks. Mesilasi märgistades selgus, et mesilastel esineb ealine polüetism. Valmikuelu esimestel päevadel puhastab mesilane vanu kärjekanne ja silub neid läikima. Nelja päeva vanuselt hakkab ta suiraga toitma täiskasvanud vastseid. Kaheksa päeva vanuselt on tal arenenud toitepiima eritavad näärmed ja ta hakkab toitma ema, noori vastseid või emavastseid. Hiljem hakkab ta sööda vastuvõtjaks. Ühed võtavad toitu vastu korjemesilastelt lendla juures, teised kannavad seda kärjekannudesse hoiule. Vastuvõtjana töötab mesilane nädal aega. Pärast seda hakkab ta prahikoristajaks või teiste mesilaste puhastajaks. 12–18 päeva vanuselt saavutavad tööliste vahanäärmed suurima arengu ja sel ajal tegelevad nad kärgede ehitamisega sedamööda, kuidas neil vaha eritub ja koguneb. Pärast seda, kui neil arenevad mürginäärmed, hakkavad nad lendla juures valvuriteks. Ja alles elu lõpul hakkavad nad lendama. Siiski algab ettevalmistus selleks varem. Noored mesilased lendavad aeg-ajalt taru lähedale ja püsivad õhus paigal, hoides alati pead taru suunas. Korjemesilasena töötab mesilane üksnes väikese osa oma elust: suvistel meemesilastel on see kuus nädalat vaid mõnikümmend tundi. Liigiti on mesilaste eluperioodide kestus pisut erinev, aga üldine seaduspära ja tööülesannete täitmise järjestus on neil kõigil ühesugune.^[4]

Mesilasema paaritub kord elus, pulmalennu ajal, ja muneb seejärel 4–5 aastat pesast lahkumata. Tööst ei võta ema osa. Leskede ainus ülesanne on emaga paarituda. Nad elavad lühikest aega ja sügisel hävitatakse nad töömesilaste poolt.

Rikkaliku korjepaiga leidnud mesilane teatab sellest teistele "tantsuga". Need jagunevad kaheks: ringtantsuks ja vibavaks tantsuks. Ringtants teatab tarulähedase korjemaa olemasolust.^[5] Vibava tantsuga näitab mesilane, millise nurga all päikese suhtes peab tarust välja lendama. Tagakeha vibreerimine signaliseerib korjetaimede kaugust tarust.^[6] Mesilaste kommunikatsiooni on uurinud näiteks Austria teadlane Karl von Frisch.^[7]

Hariliku sibula taime õiesarika õitsemise ajal võivad taimi külastada mesilased, kes koguvad oma järglaste kasvatamiseks sibulanektarit.

Mõnedel sibulasortidelt, näiteks 'Bessonovi' kogutud nektar võib mesilastel seedehäireid põhjustada.^[8]

• mesi
• mesindus

• Mesilased, lk 93–95
• Palavik

Pildid, videod ja helifailid Commonsis: Mesilane