Mary Oliver

See artikkel ootab keeletoimetamist. (August 2024) Kui oskad, siis palun aita artiklit keeleliselt parandada. (Kuidas ja millal see märkus eemaldada?)

Mary Jane Oliver (10. september 1935 Ohio, USA – 17. jaanuar 2019 Florida, USA) oli Ameerika luuletaja ja proosakirjanik.^[1]

Oliver sündis ja kasvas üles Ohios Maple Hilli lähedal ^[1]. Tema isa Edward William Oliver oli õpetaja ja ema Helen M. V. Oliver algkoolis sekretär. Vanemad kasvatasid oma tütart nii, et tal oleks looduse ja ümbritseva keskkonnaga tugev side. ^[2] Tal oli raske lapsepõlv ning selle tõttu põgenes ta noorena kodustest probleemidest eemale lähedalasuvasse metsa, kus ehitas pulkadest ja rohust onne ning kirjutas luuletusi ^[3]. Lapsena pandi Oliver pühapäevakooli, kuid kogudusega ta ei ühinenud. Juba lapsepõlves tundis naine suurt huvi usu ja religiooni vastu. Ta on kirjeldanud seda nii: "Kuid ma olin siiski ilmselt rohkem huvitatud kui paljud lapsed, kes kirikus käisid. See on olnud minu elu üks olulisemaid huvisid ja on ka edaspidi. Ja see ei pea olema kristlus; olen haaratud luuletaja Rumist, kes on moslem, sufi luuletaja, ja loen teda iga päev. Mul pole vastuseid, kuid mul on mõned ettepanekud. Ma tean, et elu on palju rikkam, kui sellel on vaimne osa. Ja ma arvan ka, et miski pole huvitavam. Nii et ma klammerdun selle külge." ^[4] Sel ajaperioodil noore luuletajana inspireeris teda Edna St. Vincent Millay ning ta elas lühikest aega Millay kodus ja aitas Edna õel Normal Edna dokumente sorteerida. Pärast keskkooli läks Mary Oliver Ohio osariigi ülikooli, kus õppis ainult aasta, ning hiljem Vassari ülikooli, mis on eraülikool, kuid ei lõpetanud ka seda. ^[3]

Pärast Bucknelli ülikoolis "residentspoeedina" töötamist õpetas Oliver Sweet Briari kolledžis ja seejärel Benningtoni kolledžis. Kuigi ta oli laiemale avalikkusele veel üsnagi tundmatu, oli Oliver veetnud palju aastaid akadeemilises maailmas kirjutades. Aastal 1972 oli ta Provincetowni Massachusettsi kaunite kunstide töökoja kirjutamise osakonna juhataja. Kümme aastat hiljem sai ta Matheri külalisprofessori ametikoha Case Western Reserve'i ülikoolis. Ajaks, mil ta hakkas oma loomingut avaldama, oli Oliver võitnud juba kaks stipendiumit: National Endowment of the Artsi stipendiumi (1972–1973) ja Guggenheimi stipendiumi (1980-1981). ^[2] Ta sai Bostoni kunstiinstituudi, Dartmouthi kolledži, Marquette'i ülikooli ja Tuftsi ülikooli audoktori kraadi. Ta õpetas paljudes kolledžites ja ülikoolides. ^[1]

Mary Oliveri esimene avaldatud teos oli luulekogu "American Primitive" (1983) ^[2]. Oliveri sügav seos loodusmaailmaga on tema luules keskne teema, keskendudes sageli looduse varjatud aspektidele ja vaiksetele sündmustele selles. Ta uurib inimkonna ja looduse piiri. ^[3] Tema luulet on käsitletud ka ökopoeesiana. Oliveri luulet analüüsitakse ka ökoloogilises kirjanduskriitikas, mis uurib seost kirjanduse ja füüsilise keskkonna vahel ning keskendub looduslähedusele ja bioloogiale. Luuletaja loomingust leiab peeneid nüansse ja pingeid. ^[5] Oliver paigutub nägemuslike loodusluuletajate traditsiooni, mis algab inglise romantikutest. Tema töö ei ole ei romantiliste saavutuste kordamine ega hilinenud moodne versioon nägemuslikust romantismist. ^[6]

Mõned kriitikud tõlgendavad Oliveri tööd feministlikuna, kuna see kujutab endast traditsiooniliste religioossete mudelite ümberkirjutamist, samas kui teised tuvastavad tema luules loodusega ühinemise soovi ^[5]. Hoolimata feministlike kriitikute pingutustest muuta naisi puudutavaid loodusega seotud müüte, on romantilises kriitikas vastuseis spetsiifiliselt naiselike müütide väärtustamisele. Naisluuletajad, sh Oliver, seisavad silmitsi väljakutsetega leida ehtne koht romantilise loodusluule traditsioonilistes mustrites, mis sageli eeldavad kõnelevat meessoost subjekti, kes uurib oma suhet tumeda, naiseliku loodusega. Oliveri luule on laialt levinud ka kristlikus kirjanduses ja jutlustes ning selles on tõusnud esile kristlik teema, mis on leidnud huvi kriitikute seas. ^[6]

Hiljem liikus tema luule loodust puudutavatest teemadest isiklikumaks, kajastades iseenda ja teadvuse sügavamat uurimist ^[3].

Kokku on Mary Oliveril ilmunud 26 luulekogu ja seitse proosateost ^[1].

Mary Oliveri pikaaegseks kaaslaseks oli fotograaf Molly Malone Cook, kellega Oliver 1959. aastal Edna St. Vincent Millay majas kohtus. Ühel õhtul, kui luuletaja Edna majja saabus, leidis ta eest Cooki, kes koos sõbraga köögilaua taga istus. Oliver armus esimesest silmapilgust, kuid Cook oli selle koha pealt tagasihoidlikum. Algul olid nad vaid sõbrannad, kuid avastasid siis, et elavad New Yorgis vastasmajades ning hakkasid vähehaaval lähemalt suhtlema. ^[7]

Paar kolis Provincetowni Massachusettsi osariiki ja ümbritsev Cape Codi maastik on Oliveri tööd oluliselt mõjutanud ^[3]. Alguses elasid Cook ja Oliver vaesuses, alles hiljem hakkasid mõlemad oma ametiga edu saavutama. Nad olid koos üle 40 aasta. Cook suri 2005. aastal. Pärast sedda andis Oliver oma elukaaslase auks välja memuaariraamatu, mis sisaldas ka eduka fotograafi seni avaldamata fotosid. ^[7]

2012. aastal diagnoositi luuletajal vähk. Elu lõpuaastatel kolis ta Florida osariiki. ^[4] Mary Oliver suri 17. jaanuaril 2019. aastal 83-aastaselt lümfoomi tagajärjel.^[3]

Kuigi Oliveri luule on saanud kiitust ja auhindu, pole see saanud püsivat kriitilist tähelepanu ^[6]. Kriitikud on kiitnud luuletaja selgeid tähelepanekuid, kaasakiskuvaid looduse kujundeid ja võimet esile kutsuda imestust tuttavates maastikes ^[3]. Oliveri luulet peetakse müügihitiks ning seda leidub antoloogiates ja mitmesugustel platvormidel, näiteks depressioonist taastumise veebisaidil ja joogastuudio plakatitel.^[5]

Mary Oliver pälvis oma esimese avaldatud luulekogu "American Primitive" (1983) eest Pulitzeri preemia. Oliveri teine ​​luulekogu "House of Light" võitis 1990. aastal Christopheri auhinna ja L. L. Winshipi / PEN New Englandi auhinna; tema kolmas kogumik "New and Selected Poems" (1992) võitis riikliku raamatuauhinna. "New and Selected Poems" sisaldab kirjutisi üle kolme aastakümne kestnud loomingust. Luuletaja on öelnud, et kui ta saaks otsast alustada, kirjutaks ta lihtsalt ühe raamatu ja jätkaks selle täiendamist. Tema raamatupikkune luuletus "The Leaf and the Cloud" jaguneb kaheks osaks, mis avaldati 1999. ja 2000. aastal parima Ameerika luule kategoorias. ^[2]

• "No Voyage and Other Poems" (1963);
• "The River Styx, Ohio, and Other Poems" (1972);
• "Twelve Moons" (1979);
• "American Primitive" (1983);
• "Dream Work" (1986);
• "House of Light" (1990);
• "New and Selected Poems" (1992);
• "White Pine" (1994);
• "West Wind" (1997);
• "The Leaf and the Cloud" (2000);
• "What Do We Know" (2002);
• "Owls and Other Fantasies" (2003);
• "Why I Wake Early" (2004);
• "Blue Iris" (2004);
• "Wild Geese: Selected Poems" (2004);
• "New and Selected Poems, Volume Two" (2005);
• "Thirst" (2006);
• "Red Bird" (2008);
• "The Truro Bear and Other Adventures" (2008);
• "Evidence" (2009);
• "Swan" (2010);
• "A Thousand Mornings" (2012);
• "Dog Songs" (2013);
• "Blue Horses" (2014);
• "Felicity" (2015);
• "Devotions: The Selected Poems of Mary Oliver" (2017)

• "A Poetry Handbook” (1994);
• "Blue Pastures" (1995);
• "Rules for the Dance" (1998);
• "Winter Hours" (1999);
• "Long Life" (2004);
• "Our World with Molly Malone Cook" (2007);
• "Upstream: Selected Essays" (2016)

Tsitaadid Vikitsitaatides: Mary Oliver