Pühapäevakool

See artikkel on usuõpetust õpetava kooli kohta; kirjaoskust õpetava kooli kohta vaata artiklit pühapäevakool (kirjaoskuse õppimise koht); Eesti endise ajakirja kohta vaata artiklit Pühapäevakool (ajakiri)

Pühapäevakool on enamasti pühapäeviti peetav mitteametlik kool, kus lastele õpetatakse usuõpetust. Tavaliselt tegutsevad pühapäevakoolid usuorganisatsioonide, eriti koguduste juures.

Maailma esimese pühapäevakooli asutas Robert Raikes Inglismaal Gloucesteris 1761. Nende arv kasvas plahvatuslikult ja juba 1765 oli pühapäevakoolides veerand miljonit õpilast. Ainuüksi Manchesteri piirkonnas oli 5 tuhat pühapäevakooli. 18. sajandil ei olnud kooliharidus kohustuslik ja tööliste lapsed ei saanud tavaliselt peale pühapäevakoolide muud haridust (ning enne pühapäevakoolide asutamist ei saanud üldse). Koolid töötasid pühapäeviti sellepärast, et see oli lastel ainus vaba päev (teistel päevadel tegid nad hommikust õhtuni tööd).

Pühapäevakoolide õitseaeg hakkas läbi saama siis, kui kehtestati kohustuslik kooliharidus. Kogu maailmas on nende arv selle ajaga võrreldes palju kordi väiksem.

Eestis oli pühapäevakoole juba 1930. aastatel. 1940 need suleti pärast Eesti NSV loomist, kuid mitme usuühingu juures tegutses neid ebaseaduslikult edasi.^[1]

Alates 1989 on pühapäevakoole Eestis taastatud, kuid neid ei ole palju.