Mart Nutt

Artiklis ei ole piisavalt viiteid. Palun aita väiteid kontrollida ja viiteid lisada. (Kuidas ja millal see märkus eemaldada?)

Mart Nutt
Riigikogu liige
Ametiaeg 1992–2019
Isikuandmed
Sünniaeg	21. märts 1962
Surmaaeg	2. juuni 2019 (57-aastaselt)
Erakond	Isamaa
Alma mater	Tartu Riiklik Ülikool (ajalugu, 1985) Tallinna Tehnikaülikool (rahvusvahelised suhted ja Euroopa uuringud, 2011)

Mart Nutt (21. märts 1962 – 2. juuni 2019)^[1] oli Eesti poliitik ja ajaloolane, Riigikogu liige.

Mart Nutt lõpetas 1980. aastal Tallinna 10. Keskkooli ning 1985. aastal Tartu Riikliku Ülikooli ajaloolasena (etnograafina) ning 1988. aastal samas aspirantuuri.

16. detsembril 2011 kaitses ta Tallinna Tehnikaülikoolis doktoritöö "Eesti parlamendi pädevuse kujunemine ja rakendamine välissuhtlemises".^[2]

Aastatel 1988–1991 oli ta Eesti Vabaõhumuuseumi teadusdirektor, 1990–1992 välisministeeriumi büroo- ja osakonnajuhataja, 2003–2004 Jaan Tõnissoni Instituudi teadusdirektor. Inimõiguste Instituudi juhatuse esimees 2011–2012, nõukogu liige alates 2012. Ta on olnud ka Eesti Humanitaarinstituudi, Sisekaitseakadeemia, Raadio Vaba Euroopa lepinguline töötaja.

Mart Nutt oli lühikest aega, alates 5. detsembrist 1983^[3], Nõukogude Liidu Kommunistliku Partei (NLKP) liige.^[4] 1989. aastal kuulus ta sõltumatu noorteühenduse Res Publica ning 1990. aastal Vabariiklaste Koonderakonna algatajate ja asutajate hulka. Ta oli erakonna Isamaa liige 1990. aastast. Mart Nutt oli Isamaa ja Res Publica Liidu eestseisuse liige.

Mart Nutt oli ÜRO Inimõiguste Nõukogu (United Nations Human Rights Council) Darfuri missiooni liige 2007^[5][6]. Samuti oli ta pikaaegne Euroopa Nõukogu rassismi ja sallimatuse vastane komisjon (ECRI) liige. Nutt oli ka Eesti ÜRO julgeolekunõukogu delegatsiooni liige.^[7]

Mart Nutt oli 1992. aastast alates VII, VIII, IX, X ja XI Riigikogu liige ning Tallinna Linnavolikogu liige 1993–1999, 2011–2012, 2014–2015. Osutus valituks linnavolikokku ka 1999, 2005 ja 2013, kuid loobus mandaadist.

Mart Nutt on kõigis Riigikogu koosseisudes kuulunud põhiseaduskomisjoni (VII Riigikogus komisjoni esimees) ja Euroopa Liidu asjade komisjoni.

2011. aasta Riigikogu valimistel kandideeris ta Tallinna Mustamäe ja Nõmme linnaosas. Ta kogus 1968 häält, kuid valituks ei osutunud. 12. maist 2012 kuni 26. märtsini 2014 oli ta XII Riigikogu liige kaitseministri ametisse läinud Urmas Reinsalu asendusliikmena.

Ta kandideeris ka 2015. aasta Riigikogu valimistel valimisringkonnas nr 3 (Mustamäe ja Nõmme), sai 1068 häält, kuid valituks ei osutunud.^[8][9] Ta sai Riigikogu liikmeks Urmas Reinsalu asendusliikmena.^[10]

2019. aasta Riigikogu valimistel kandideeris ta taas Tallinna Mustamäe ja Nõmme linnaosas ning kogus 1135 häält. Ta sai XIV Riigikogu liikmeks taas Urmas Reinsalu asendusliikmena. ^[11][12]

Riigi tugevdamise kohta

• Eesti vajab aktiivset kaitse- ja välispoliitikat
• range kodakondsuspoliitika
• odavat võõrtööjõudu ei tohi Eestisse tuua
• ajateenistusest ei tohi loobuda

Eesti keele kaitse kohta

• eestikeelne kõrgharidus on meie keele tuleviku kindlaim alustala
• eesti keel olgu teadus- ja kõrgtehnoloogia keel

Sisejulgeoleku kohta

• sisejulgeolek on tänases Eestis kõige haavatavam valdkond. Sisejulgeolekut lõhub korruptsioon. Korruptsioon on narkootikum, mis paneb poliitiku unustama, kelle huvides ta valiti
• Eesti sisejulgeolekut ohustavad need, kes Eestit vihkavad – viies kolonn ja terrorioht
• populism ja demagoogia mürgitavad usaldust Eesti riigi vastu – nähkem üheskoos populism läbi ja ärgem andkem häält katteta lubaduste alusel

• Jaan Tõnissoni Instituudi liige alates 1991 ning sama instituudi nõukogu liige (mh aseesimees)
• Euroopa Nõukogu Rassismi ja Sallimatuse Vastase Komisjoni (European Commission against Racism and Intolerance) liige alates aastast 1998
• Eesti Reservohvitseride Kogu alates 1998
• Kaitseliidu Toompea malevkonna liige alates 1998 (leitnandi auastmes)
• Migratsioonifondi nõukogu liige
• Eesti NATO Ühingu liige alates 2001
• ÜRO Inimõiguste Nõukogu (United Nations Human Rights Council) Darfuri missiooni liige 2007
• Presidendi Mõttekoja liige alates 2011
• Eesti Ajakirjanike Liidu liige alates 2011
• Euroopa Parlamendiliikmete Aafrika Assotsiatsiooni (AWEPA) juhatuse liige 2012–??
• Eesti Kunstiakadeemia kuratooriumi, Avaliku Sõna Nõukogu liige 2012–2018
• Integratsiooni ja Migratsiooni SA Meie Inimesed (MISA) nõukogu aseesimees ??–2013
• Tallinna Teadlaste Maja liige alates 2014
• Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia kuratooriumi liige alates 2015

• "Eesti ajalugu VI. Vabadussõjast taasiseseisvumiseni" (üks kaasautoreid). Peatoimetaja Sulev Vahtre. Ilmamaa. Tartu 2005, 463 lk; ISBN 978-9985-7714-2-6
• "Nüüdis-Eesti ja poliitilised süsteemid" (artikleid aastatest 1988–2005). Ilmamaa, Tartu 2008, 440 lk; ISBN 9789985772263
• "Lähiajalugu. III. Gümnaasiumiõpik. 20. sajandi arengu põhijooned". Maurus, Tallinn, 2014. (kaasautor). ISBN 9789949953950

• Kas riigikorda muuta? IRL.ee, 2. detsember 2009
• Linnart Mäll – autoritaarne demokraat, Diplomaatia, märts 2010
• Valijate hääl peab saama suurema kaalu IRL.ee, 29. jaanuar 2011
• Mart Nutt: kas tuleviku-Eesti on äri-, sotsiaal- või rahvusriik? Postimees, 12. veebruar 2011
• Araabia mõistatused, Mart Nutt ajaveeb
• Araabia mõistatused, Diplomaatia, aprill 2011
• Sõdade juubeliaasta 2014: kuidas maailm on muutunud?, Diplomaatia nr 136, detsember 2014

• 2001 – Riigivapi V klassi teenetemärk^[13]
• 2018 – Riigivapi II klassi teenetemärk^[14]

Pildid, videod ja helifailid Commonsis: Mart Nutt

Tsitaadid Vikitsitaatides: Mart Nutt

• Mart Nutt ajaveeb
• Mart Nutt Facebookis
• Anneli Kivisiv. Eestlane ÜRO erimissoonis. maailmavaade.ee, 2007
• Peeter Helme. Persoonilugu: Mart Nutt – FORSSEERITUD INIMENE. IRL.ee, 21. juuli 2008
• Erik Rand. Nutt: NATO-sse kuulumine ei tõmba Venemaa viha Eesti peale. EPL.ee, 9. september 2009
• Nutt: Euroopa Liit on liigselt bürokratiseerumas. delfi.ee, 10. veebruar 2011
• Reinsalu asemel läheb riigikokku Nutt. Postimees, 7. mai 2012
• Kersti Kaljulaid: Mart Nutt oli inimõiguste ja vabaduste eest seisja, riigikogu raudvara. Eesti Päevaleht, 2. juuni 2019
• Jüri Ratas: Mart Nutt aitas oma tööga kokku sõlmida meie riigi taasrajamise kogemust ja sellest tõukunud päevapoliitikat. Eesti Päevaleht, 2. juuni 2019
• In memoriam Mart Nutt. Meie seast on lahkunud Eesti poliitik, ajaloolane ja pikaajalisim Riigikogu liige Mart Nutt. riigikogu.ee, 2. juuni 2019
• Mailis Reps: Mart Nutt pooldas ja põhjendas, miks on Eestile vaja aktiivset kaitse- ja välispoliitikat ning ranget kodakondsuspoliitikat. Eesti Päevaleht, 2. juuni 2019
• Andres Kollist: Mart Nutt oli võtmekuju Eesti rahvastiku- ja kodakondsuspoliitika kujundamises. Eesti Päevaleht, 2. juuni 2019
• Kaupo Meiel. Vootele Hansen: Mardi elu oli rõõmsameelne oma kohuse täitmine. ERR, 4. juuni 2019
• Kaupo Meiel. Lauri Vahtre: Mart Nutt, inimene ja manner. ERR, 4. juuni 2019
• Indrek Kannik. Mart Nutt oli veendunud konservatiiv, intelligentne ja avatud inimene. ekspress.delfi.ee, 5. juuni 2019