Eesti Vabaõhumuuseum

Eesti Vabaõhumuuseum on muuseum, mis uurib, kogub ja tutvustab Eesti 18.–20. sajandi maa-arhitektuuri ja külamiljööd.

Muuseumi territooriumi suurus on 72,22 hektarit ja eksponeeritud hooneid on ligi 80. Alates 2020. aasta kevadest on avatud 21. sajandi näidis-puitmaja.^[1]

Muuseum on avatud aasta ringi, välja arvatud 24., 25. ja 31. detsembril. Eesti Vabaõhumuuseumis on kaks aastaaega, mis määravad muuseumi elu: suvehooaeg kestab 23. aprillist 28. septembrini ja talvehooaeg 29. septembrist 22. aprillini.

Vabaõhumuuseum asutati 22. mail 1957 ja alustas tegevust 1. juunil samal aastal. Juulis 1957 kinnitati muuseumile 66 hektari suurune maa-ala Tallinna lähedal Kopli lahe kaldal 19. sajandil rajatud Rocca al Mare suvemõisa alal. Külastajatele avati ehitusjärgus muuseum 1964. aasta augustis.

1. jaanuaril 2014 ühinesid riigimuuseum Eesti Vabaõhumuuseum ja riigiasutus Ennistuskoda Kanut sihtasutuseks Eesti Vabaõhumuuseum. Sihtasutus jätkab maa-arhitektuuri ja -maastikke tutvustava muuseumina ning restaureerimise, konserveerimise ja digiteerimise kompetentsikeskusena.

• 
  Sassi Jaani rehielamu
• 
  Sutlepa kabel
• 
  Jüri Jaagu
• 
  Kutsari Härjapea
• 
  Kolu kõrts
• 
  Kahala vesiveski
• 
• 
• 
• 
• 
• 
• 
• 
• 
• 

Aastatel 1993–2013 oli Eesti Vabaõhumuuseumi direktor ja aastatel 2014–2018 Sihtasutuse Eesti Vabaõhumuuseum juhatuse liige Merike Lang. Alates 1. jaanuarist 2019 on Sihtasutuse Eesti Vabaõhumuuseum juhatuse liige Tanel Veeremaa.

• 2000 Eesti Kultuurkapitali rahvakultuuri sihtkapitali aastapreemia (projekti "Suveöised jalutuskäigud" korraldamine Eesti Vabaõhumuuseumis)

• Rocca al Mare juga

Pildid, videod ja helifailid Commonsis: Eesti Vabaõhumuuseum

• Vabaõhumuuseum