Marina Vlady
Marina Vlady (õieti Marina de Poliakoff-Baïdaroff; sündinud 10. mail 1938 Prantsusmaal Clichys) on vene päritolu Prantsuse näitleja.
Marina Vlady õed on näitlejad Hélène Vallier, Odile Versois ja Olga Varen. Õed olid temast vastavalt 6, 8 ja 10 aastat vanemad. Tema isa oli vene päritolu maalikunstnik. Noorena oli isa olnud ooperilaulja ja ema baleriin. Nagu õedki, alustas Marina näitlemist lapseeas ning lühikest aega tegeles balletitantsuga.
Õdedest sensuaalsema väljanägemise tõttu sai ta filmirollide kaudu rahvusvaheliselt tuntuks. Varjunime Vlady valis ta endale pärast isa surma isa nime (Vladimir) järgi.
Ta võitis 1963. aastal Cannes'i filmifestivalil parima naisnäitleja auhinna Itaalia-Prantsusmaa filmis "L'Ape Regina" ("Mesilasema"), mille režissöör oli Marco Ferreri.
Looming
[muuda | muuda lähteteksti]Vlady on tegelenud ka laulmise ja skulptuuriga ning kirjutanud mitu raamatut, sealhulgas ilukirjanduslikku.
- "Vladimir ou le vol arrêté". Librairie Arthème Fayard. Paris 1987
- Марина Влади. "Владимир или прерванный полёт". Vene keelde tõlkinud Julia Abdulova ja Marina Vlady. Progress. Moskva 1989
- "Katkenud lend. Vladimir Võssotski lugu". Eesti keelde tõlkinud Asta Blumenfeld, värsid tõlkinud Harald Rajamets. Eesti Raamat. Tallinn 1991. 160 lk
Filme
[muuda | muuda lähteteksti]Alates 1949. aastast on ta teinud 102 filmirolli, neist viimase 2001. aastal.
- 1953 "Enne veeuputust"
- 1956 "Nõid"
- 1963 "Kaalukad tõendid"
- 1963 "Mesilasema"
- 1969 "Lühijutu süžee"
- 1969 "Aeg elada"
Mälestuse jäädvustamine
[muuda | muuda lähteteksti]Jekaterinburgis avati 2006. aastal mälestussammas Vladimir Võssotskile ja Marina Vladyle.
Isiklikku
[muuda | muuda lähteteksti]Aastatel 1955–1959 oli ta abielus näitleja ja režissööri Robert Hosseiniga. Sellest abielust sündis kaks poega Pierre ja Igor. Igor elab Haitil ja kasvatab pärle, Pierre elab Lõuna-Prantsusmaal ning tegutseb kitarri- ja balalaikamängijana.
1963–1966 oli ta abielus kahe Aafrika lennuettevõtte omaniku Jean-Claude Brouillet'ga, kes Teise maailmasõja ajal oli olnud vastupanuliikumise liige. Teisest abielust sündis poeg Vladimir, kes elab Paraguays ja tegeleb karjakasvatusega.
Marina Vlady oli aastail 1970–1980 abielus Nõukogude vene laulja Vladimir Võssotskiga. Abielu kestis kuni Võssotski surmani. Mõlemad olid varem abielus olnud ning Marinal oli enne abielu 3 last, Vladimiril 2. Nende abielu oli kirglik ja impulsiivne ning seda kütsid Marina eksootiline staatus välismaalasena ja Vladimiri võrreldamatu kuulsus NSV Liidus. Kuid nad ei kolinud kokku, vaid mõlemad jäid elama oma kodumaale, käies aeg-ajalt teineteisel külas. NSV Liidu kodanikel oli raske välisviisat saada ja ka välismaalastele ei antud väga kergesti viisat. Seetõttu astus Marina Prantsusmaa Kommunistlikku Parteisse, mis andis talle piiramatu pääsu NSV Liitu ja pakkus Vladimirile teatud kaitset võimude tagakiusamise vastu tema laulude varjatud riigivastasuse tõttu. Kaugsuhte probleemid kajastusid paljudes Võssotski lauludes.
1981–2003 oli Vlady abielus onkoloog Leon Schwarzenbergiga.
Kirjandus
[muuda | muuda lähteteksti]- Triin Tael. "Võssotski abikaasa Marina Vlady ei suuda kuulata omaaegset Vene laululegendi". SL Õhtuleht, 29. jaanuar 2008. Lk 16–17
- "Vlady peab rollidest armsaimaks Hamletit". SL Õhtuleht, 29. jaanuar 2008
Välislingid
[muuda | muuda lähteteksti]Pildid, videod ja helifailid Commonsis: Marina Vlady |
- Marina Vlady andmekogus IMDb (inglise)