Manchester United FC

See artikkel räägib profiklubist; pärast klubi ülesostmist ameeriklase Malcolm Glazeri poolt loodi fännide toetusel 2005. aastal poolprofessionaalne jalgpalliklubi F.C. United of Manchester

See artikkel ootab keeletoimetamist. Kui oskad, siis palun aita artiklit keeleliselt parandada. (Kuidas ja millal see märkus eemaldada?)

Artiklis ei ole piisavalt viiteid. (Aprill 2020) Palun aita väiteid kontrollida ja viiteid lisada. (Kuidas ja millal see märkus eemaldada?)

Manchester United

Täisnimi	Manchester United Football Club
Hüüdnimi	The Red Devils
Lühend	Man Utd
Asutatud	1878, nimega Newton Heath L&YR F.C.
Väljak	Old Trafford
Mahutavus	74 310
Omanik	Manchester United plc
Esimehed	Joel ja Avram Glazer
Peatreener	Erik ten Hag
Liiga	Premier League
2022–2023	3. koht
Internet	Klubi koduleht
Enim mänge	Ryan Giggs (963)
Parim väravalööja	Wayne Rooney (253)
Fänniklubi(d)	The Red Army (Punane armee)
Kodus Võõrsil 2. varuvorm

Manchester United Football Club (1902. aastani Newton Heath) on Inglismaa jalgpalliklubi, mis asutati 1878. aastal. Manchester United mängib Inglismaa Premier League'is. Klubi kodustaadion on 1910. aastast Old Trafford.

1968. aastal sai Manchester United esimeseks Inglismaa jalgpalliklubiks, mis võitis Euroopa karika.

Inglismaal on Manchester United edukaim klubi: klubi on tulnud 20 korda Inglismaa meistriks ning võitnud 12 Inglismaa karikavõistlust, 5 League Cupi ja 21 FA Charity/Community Shieldi.

1878. aastal moodustasid Lancashire'i ja Yorkshire'i raudteetöölised meeskonna Newton Heath. Esimene mäng esiliigas (1992. aastast Premier League) toimus 3. septembril 1892, kui kohtuti Mighty Blackburn Roversiga. Tulevase Manchester Unitedi esimese värava liigas lõi šotlane Robert Donaldson. Newton Heathsi esimene hooaeg lõppes 16. koha ja 18 punktiga. Play-off-mängus saadud võit jättis nad edasi esiliigasse.

Teine hooaeg esiliigas kujunes aga veelgi hullemaks kui esimene, sest jäädi viimaseks, võites ainult 6 mängu 30-st. Playoff-mängu kaotasid nad 0:2 ainult 2 aastat tegutsenud Liverpoolile, kes oli teises divisjonis võitnud kõik mängud. Järgmised hooajad erilisi muudatusi ei toonud. Newton Heath püsis 5 hooaega teise divisjoni eesotsas.

20. sajandi algus ei kulgenud klubile kuigi hästi ja oldi oma kõigi aegade madalamal tasemel. Alates 26. aprillist 1902 kannab klubi Manchester Unitedi nime.

Aastatel 1986–2013 oli Manchester Unitedi peatreeneriks Alex Ferguson.

Manchesteri United võitis UEFA Meistrite liiga viimati 2008, kui Moskvas peetud finaalis alistati Londoni Chelsea penaltites. Cristiano Ronaldo viis 26. minutil Manchester Unitedi juhtima, kuid 45. minutil viigistas seisu Frank Lampard. See oli ainult kolmas kord, kui finaalis kohtusid kaks ühest riigist meeskonda.

2004/2005 hooajal hangiti omale üks EM parimaid ründajaid: Wayne Rooney. Kohe oma esimeses mängus alistas Manchester United 6:2 Istanbuli Fenerbahçe, Rooney lõi 3 väravat. Selle aasta sees võideti veel Lyoni 2:1, Sparta Prahat 4:1 ja kaotati play-off esimeses roundis AC Milanile, nii kodus kui võõrsil 0–1, üldskooriga 0–2.

Hooajal 2006/2007 ollakse Inglise liigas teist ja esimest kohta jagamas Chelseaga. Elu hooaega teeb Cristiano Ronaldo, vähemalt hooaja algul on Wayne Rooney (Inglismaa) vägagi varjus, vigastustega kimpus Mikäel Silvestre (Prantsusmaa), Ji-Sung Park (Lõuna-Korea) ja Ryan Giggs (Wales).
Hooaeg algas Premier League'is suurepäraselt, alistati kodusel Old Traffordil koguni 5-1 Fulhami, seejärel Charltoni 3-0 ja Watfordi 2–1. Kodus alistati Tottenham 1–0, hiljem vigastada saanud Ryan Giggsi (Wales) väravates. Pärast seda nii hästi küll mõnda aega ei läinud, kaotati 0–1 Arsenalile ja viigistati 1–1 Readinguga. Kodus alistati pärast seda siiski veel 2–0 Newcastle.
Meistrite liigas on 2.st mängus punastel 2 võitu. Võitlusliku mängu järel alistati kodus Glasgow Celtic 3-2. Manchester Unitedi poolelt lõid väravad 2 korda prantslane Louis Saha ja ühe korra Ole Gunnar Solskjaer. Teises mängus oldi võõrsil parem mullu Manchester United juba alagrupi turniiri järel välja lülitanud SL Benfica, tulemusega 1–0. Värava lõi teisel poolajal Louis Saha.

Meistrite Liiga veerandfinaalis võideti Itaalia meistreid AS Romat Old Traffordil 7-1.

Hooaega alustati väga kehvalt. Esmalt jäädi viiki Readinguga seisuga 0–0 kus Wayne Rooney sai punase kaardi. Järgmine liigamäng jäi samuti viiki, aga seekord oli seis tablool 1–1 ja selles mängus sai punase kaardi Cristiano Ronaldo. Pärast seda mängu Portsmouthiga tuli mäng linnarivaalidega, Manchester Cityga. Mäng kaotati 1–0, kuigi Manchester United raiskas palju häid võimalusi. Hiljem toimus kodus mäng Tottenham Hotspuriga, mille Manchester United võitis 1–0. Selles mängus lõi oma esimese värava noor portugallane Luis Nani mis oli samas ka tema esimene FA Premier League värav. Pärast seda mängu tuli liigas veel kaks 1–0 võitu. Esimene oli Sunderlandi vastu ja teine Evertoni vastu. Seejärel hakkas Manchester United julgust koguma ja alistati koduväljakul Londoni rivaalid Chelsea 2–0. Selles mängus lõi Carlos Tevez oma esimese värava Manchester Unitedis ning mängu lõpus realiseeris penalti prantslane Louis Saha. Pärast võitu Chelsea üle võitis Manchester United järjest 3 mängu, milles löödi 9 väravat ja lubati endale lüüa 2 väravat. Esimene mäng oli võõrsil Birmingham City vastu, mille võitsid Punased Kuradid 1–0. Värava lõi selle hooaja väravakütt Cristiano Ronaldo. Pärast võõrsil mängu tuli kodustaadionil, Old Traffordil võõrustada Wigan Athleticut. Mängu võitis koduvõiskond kindlalt 4-0. Järgmine mäng oli võõrsil Aston Villaga, mille Manchester United 4-1 võitis. Muuseas, selles mängus läks Aston Villa 1–0 juhtima, kuid Manchester United ei andnud alla ja võitles lõpuni ning sai kätte hea tulemuse. Pärast kaheksandat järjestikust võitu tuli Manchester Unitedil raske mäng Arsenaliga, mille seis jäi 2–2. Pärast viiki Arsenaliga võitis Manchester United 5 liigamängu järjest. Esimene mäng oli Fulhami vastu, kus Cristiano Ronaldo lõi kaks väravat ja mängu seisuks jäigi 2–0. Järgmises mängus võideti kindlalt Derby Countyt 4-1. Hiljem võideti võõrsil suurimaid rivaale Liverpooli 1–0. Carlos Tevez lõi tolles mängus võiduvärava hetk enne esimese poolaja lõppu. Pärast võitu Anfieldil võideti kodus teist meeskonda Liverpoolis ehk Evertoni koduväljakul 2–1, kus 84. mänguminutil tegi penaltist skoori Cristiano Ronaldo, kui Steven Pienaar tõmbas penaltikastis maha Walesi vanaveterani Ryan Giggsi. Eelnevalt oli Cristiano Ronaldo selles mängus skoori avanud ilusa vasaku jala löögiga ja Tim Cahill terava pealöögiga. Pärast võitu Everton FC üle võideti võõral väljakul Manchester Unitedi eks-kapteni Roy Keanei poolt juhitud Sunderlandi 4-0. Siis aga tuli võtta vastu 2–1 kaotus West Ham Unitedilt. Siis mängiti Birminghami vastu ja võideti liiga uustulnukaid 1–0. Järgmine mäng oli Newcastle Unitedi vastu, kus United hävitas Newcastle teisel poolajal lüües 6 väravat. Esimene poolaeg jäi 0–0, teine poolaeg 6-0. Selles mängus lõi Cristiano Ronaldo esimese kübaratriki oma elus. Pärast seda võideti võõrsil Readingut 2–0 ja kodus Portsmouthi 2–0. Pärast võite tuli võtta vastu viik Tottenham Hotspuriga. Seis jäi 1–1, kus Carlos Tevez lõi viimasel minutil dramaatilise viigivärava Manchester Unitedis. Kuid pärast seda viiki mängis Manchester City linnarivaalide vastu suurepärast jalgpalli ja võitis jälle Manchester Unitedit Old Traffordil 2–1. Pärast seda kaotust võitis Manchester United 6 mängu järjest. Kõigepealt hävitati Newcastle teist korda, kuid seekord seisuks jäi 5-1. Pärast seda tehti tuul alla Fulhamile, kus võideti 3-0. Pärast võitu Londonis mindi Derbyshire'i ja võideti liigast välja langenuid 1–0. Seejärel võitis Manchester United Boltonit 2–0. Mõlemad väravad tulid Cristiano Ronaldolt. Need väravad tähendasid ka seda, et Cristiano Ronaldo ületas George Besti rekordi olles resultatiivseim äärepoolkaitsja Manchester Unitedis. Hiljem võideti kodus Liverpooli 3-0. Seejärel Aston Villat 4-0 ning seejärel jäädi Middlesbrough FC-ga 2–2 viiki, kuigi eelmise mängu võitis Manchester United 4-1. Pärast seda võideti kodus Arsenali 2–1 mis tähendas Arsenalile, et neil ei ole võimalik enam Inglismaa meistriks saada. Pärast seda jäädi viiki Blackburniga ning vahe Chelsea ja Manchester Unitedi vahel oli ainult 3 punkti. Ja järgmine mäng oli Chelsea ja Manchester Unitedi vahel mille Chelsea võitis 2–1 tänu Michael Ballacki kahele väravale. See tähendas seda, et mõlemal meeskonnal on võrdselt 81 punkti Inglise meistriliigas. Pärast kaotust Londonis tuldi tagasi Manchesterri ja võideti Londoni klubi West Hami 4-1. Viimases mängus võitis Manchester United Wigan Athleticut JJB staadionil 2–0, kus esimese värava lõi Cristiano Ronaldo Wayne Rooney teenitud penaltist ja teise värava lõi vahetusest sisse tulnud Ryan Giggs. Samal ajal jäi ka Chelsea Boltoniga 1–1 viiki, mis tähendas, et meistritiitel jääb Old Traffordile.

Samal ajal jõuti ka UEFA Meistrite Liiga finaali koos Londoni Chelseaga. Finaal peeti 21. mail Moskvas ning selle mängu võitis Manchester United. Normaalajal jäi mänguskoor 1–1; väravad lõid Cristiano Ronaldo ning Chelsea meeskonnast esimese poolaja viimasel minutil Frank Lampard. Lisaajal väravaid ei löödud ning mäng läks edasi penaltiseeriale. Manchester Unitedi meeskonnast eksis penaltiga Cristiano Ronaldo ning Chelsea meeskonnast lõi John Terry palli posti. Viimase värava lõi Ryan Giggs ning pärast seda tõrjus Edwin van der Sar Nicolas Anelka penalti ära, mis tähendas seda, et Manchester United võitis pärast 9 aastat taas UEFA Meistrite Liiga.

Hooajaeelses Community Shieldi karikamängus võideti penaltitega Portsmouthi. Premier League hooaega alustas Manchester United 1:1 viigiga Newcastle United vastu Old Traffordil. Unitedi ainsa värava lõi Darren Fletcher. Unitedi teises mängus Portsmouthi vastu võttis United oma esimesed 3 punkti kui alistati Fratton Parkil Portsmouth 1:0. Värava lõi selles mängus taas Darren Fletcher. Seejärel läks United külla Liverpoolile, kus võeti vastu 1:2 kaotus. Unitedi värava lõi Carlos Tevez. Pärast Liverpooli mängu tuli kohe mäng Chelseaga. Selle mängu skooriks jäi 1:1. United läks küll 1:0 juhtima kui Petr Čech pillas Dimităr Berbatovi löögi ning Ji-Sung Park lõi lahtise palli tühja väravasse, aga Salomon Kalou lõi mängu lõpus peaga Chelsea viigivärava. Seejärel tuli mäng Bolton Wanderersiga Old Traffordil. Sellest mängust võeti 2:0 võit ning väravad lõid Cristiano Ronaldo penaltist ning Wayne Rooney mänguolukorrast. Siis võideti jälle 2:0, kuid seekord oli vastaseks Blackburn Rovers ning mäng toimus võõral väljakul. Väravad lõid selles mängus kaitsja Wes Brown ja ründaja Wayne Rooney. 18. oktoobril kohtuti kodustaadionil West Bromwich Albioniga, ning saavuti 4:0 võit. Skoori tegid Wayne Rooney, Cristiano Ronaldo, Dimităr Berbatov ja Nani. Järgmine mäng toimus Evertoniga Goodison Parkil. Resultaadiks jäi 1:1, Manchester Unitedi poolt lõi värava hooaja alguses hoos olnud Darren Fletcher, kuid tema värava nullis Marouane Fellaini peaga löödud värav. Juba nelja päeva pärast kohtuti West Ham Unitediga kodusel Theatre of Dreamsil. United võitis 2:0, ning mõlema väravad lõi Cristiano Ronaldo. Tiheda mängugraafiku tõttu mindi palliplatsile juba kolme päeva pärast, ka seekord Old Traffordil. Vastaseks oli Hull City. Hooaega suurepäraselt alustanud Hull City oli tugev vastane, kuid dramaatilise mängu võitjateks osutusid siiski Punaste Kuradite esindajad, mängu lõpuks särasid tablool võidunumbrid 4:3. Võrku olid sahistanud Cristiano Ronaldo x2, Michael Carrick ja keskkaitsja Nemanja Vidic. Premier League nädalase pausi järel sõideti Emirates Stadiumile külla Arsenalile. Unitedil tuli võtta 1:2 kaotus, Arsenali poolelt lõi mõlemad väravad noor prantslane Samir Nasri, lõpuminutitel lõi ka Manchesteri klubi auvärava. Värava lõi noor brasiilia paremkaitsja Rafael da Silva, kes lõi oma esimese värava Punastes Kuradites. 15. novembril võõrustati Stoke City meeskonda, kes põrmustati suureskooriliselt, mängu lõpuks oli seis 5:0. Cristiano Ronaldo avas ja lõpetas väravateparaadi. Juba 3. minutil lõi noor portugallane karistuslöögist 30 meetrilt suurepärase õhus vinditava ja väreleva palli Thomas Sørenseni selja taha. See oli ka tema sajas värav Manchester Unitedi särgis. Lõpuminuteil lisas Ronaldo veel ühe värava karistuslöögist, keerutades palli karistusala joonelt ümber müüri ja täpselt värava alanurka. Veel skoorisid Michael Carrick, Dimităr Berbatov ja debütant Danny Welbeck, kes saatis suurepärase löögi 30 meetrilt otse ristnurka. Hooajal 2008/09 võitis Man Utd Carling Cupi ja Premier League'i. Meistrite Liiga poolfinaalis sai Darren Fletcher punase kaardi Arsenali vastu ja finaalis kaotati Barcelonale 2–0.

Seisuga 30. november 2022^[1]

Märkus: Lipud näitavad rahvuskoondist vastavalt FIFA reeglitele. Mängijatel võib olla aga mitu kodakondsust.

Nr. Positsioon Mängija 1 VV David de Gea 2 KA Victor Lindelöf 4 KA Phil Jones 5 KA Harry Maguire (kapten)[2] 6 KA Lisandro Martinez 8 PK Bruno Fernandes 9 RÜ Anthony Martial 10 RÜ Marcus Rashford 12 KA Tyrell Malacia 14 PK Christian Eriksen 17 PK Fred 18 PK Casemiro 19 KA Raphaël Varane 20 KA Diogo Dalot 21 RÜ Antony

Nr. Positsioon Mängija 22 VV Tom Heaton 23 KA Luke Shaw 25 RÜ Jadon Sancho 28 RÜ Facundo Pellistri 29 KA Aaron Wan-Bissaka 31 VV Martin Dúbravka 33 KA Brandon Williams 34 PK Donny van de Beek 36 RÜ Anthony Elanga 38 KA Axel Tuanzebe 39 PK Scott McTominay 43 KA Teden Mengi 47 RÜ Shola Shoretire 49 PK Alejandro Garnacho

Märkus: Lipud näitavad rahvuskoondist vastavalt FIFA reeglitele. Mängijatel võib olla aga mitu kodakondsust.

Nr. Positsioon Mängija 3 KA Eric Bailly (laenul Marseille Olympique'is kuni 30. juunini 2023) 16 PK Amad Diallo (laenul Sunderlandis kuni 30. juunini 2023) 26 VV Dean Henderson (laenul Nottingham Forestis kuni 30. juunini 2023) 27 KA Alex Telles (laenul Sevillas kuni 30. juunini 2023) 46 PK Hannibal Mejbri (laenul Birminghamis kuni 30. juunini 2023) 74 KA Álvaro Fernández (laenul Preston North Endis kuni 30. juunini 2023)

Töötamise aeg	Nimi	Märkused
1878–1892	?
1892–1900	A. H. Albut
1900–1903	James West
1903–1912	Ernest Mangnall
1912–1914	John Bentley
1914–1922	Jack Robson
1922–1926	John Chapman
1926–1927	Lal Hilditch	Treener-mängija
1927–1931	Herbert Bamlett
1931–1932	Walter Crickmer
1932–1937	Scott Duncan
1937–1945	Walter Crickmer
1945–1969	Matt Busby
1969–1970	Wilf McGuinness
1970–1971	Matt Busby
1971–1972	Frank O'Farrell
1972–1977	Tommy Docherty
1977–1981	Dave Sexton
1981–1986	Ron Atkinson
1986–2013	Alex Ferguson
2013–2014	David Moyes
2014	Ryan Giggs	Ajutine treener-mängija
2014–2016	Louis van Gaal
2016–2018	José Mourinho
2018–2021	Ole Gunnar Solskjær
2021–2022	Ralf Rangnick	Ajutine peatreener
2022-	Erik Ten Hag

• Inglismaa meister (1992. aastast FA Premier League; kuni 1992 – Football League First Division) (20):
  • 1908, 1911, 1952, 1956, 1957, 1965, 1967, 1992–93, 1993–94, 1995–96, 1996–97, 1998–99, 1999–2000, 2000–01, 2002–03, 2006–07, 2007–08, 2008–09, 2010–11, 2012–13

• Inglismaa karikavõite (12):
  • 1909, 1948, 1963, 1977, 1983, 1985, 1990, 1994, 1996, 1999, 2004, 2016
• Football League Cup (5):
  • 1992, 2006, 2009, 2010, 2017
• FA Charity/Community Shield
  • Võidud (21): 1908, 1911, 1952, 1956, 1957, 1965*, 1967*, 1977*, 1983, 1990*, 1993, 1994, 1996, 1997, 2003, 2007, 2008, 2010, 2011, 2013, 2016 (* jagati)

• Euroopa karikas ja UEFA Meistrite Liiga (3):
  • 1968 4:1 SL Benfica
  • 1999 2:1 Müncheni Bayern
  • 2008 1:1 (6:5 penaltiseerias) Chelsea FC
• UEFA karikavõitjate karikas (1):
  • 1991
• Euroopa Superkarikas (1):
  • 1991

• Jalgpalliklubide maailmameistrivõistlused:
  • 1999, 2008

Pildid, videod ja helifailid Commonsis: Manchester United FC

• Manchester Unitedi koduleht