Mine sisu juurde

Lahusti

Allikas: Vikipeedia

Lahusti on aine (tavaliselt vedelik), mis on võimeline lahustama teisi aineid – vedelikke, gaase või tahkeid aineid. Saadud lahuses on lahustunud aine ühtlaselt jaotunud. Kõige levinumaks lahustiks on vesi, orgaanilistest lahustitest on levinud metanool, etanool, atsetoon, benseen, tolueen, metüleenkloriid, tetraklorosüsinik, etüülatsetaat.

Kromatograafias kasutatavaid lahusteid või nende segusid nimetatakse ka eluendiks. Ekstraheerimisprotsessides kasutatavaid selektiivseid lahusteid kutsutakse ekstrahendiks.

Lahustitena kasutatakse tihti (orgaaniliste) ühendite segusid, näiteks naftatöötlemise produktid nagu bensiin ja petrooleeter.

Paljudel lahustitel on madal keemistemperatuur ja nad auruvad kergesti, jättes lahustunud aine maha.

Ainete lahustuvus sõltub oluliselt lahusti omadustest ja temperatuurist. Mõned ained lahustuvad hästi orgaanilistes lahustites, mõned ained lahustuvad hästi vees, mõned ei kummaski. Näiteks lihtaine väävel ei lahustu vees, küll aga lahustub vähesel määral etanoolis ja tolueenis. Väga hästi lahustub väävel süsinikdisulfiidis.

On ka erandlikke ja vähem tuntud lahusteid – näiteks pallaadium on metall, mis suudab normaaltingimustel absorbeerida ruumalalt endast 900 korda suurema koguse vesinikku.

Lahustid võib jagada kolme põhirühma:

Lahustite füüsikalised omadused

[muuda | muuda lähteteksti]

Alltoodud tabelis on olulisemate lahustite füüsikalised omadused. Lahusti polaarsust näitab dielektriline konstant.

Lahusti Keemiline valem Keemistemperatuur Dielektriline konstant Tihedus Dipoolmoment
Mittepolaarsed lahustid
Pentaan CH3-CH2-CH2-CH2-CH3 36 °C 1,84 0,626 g/ml 0,00 D
Tsüklopentaan C5H10 40 °C 1,97 0,751 g/ml 0,00 D
Heksaan CH3-CH2-CH2-CH2-CH2-CH3 69 °C 1,88 0,655 g/ml 0,00 D
Tsükloheksaan C6H12 81 °C 2,02 0,779 g/ml 0,00 D
Benseen C6H6 80 °C 2,3 0,879 g/ml 0,00 D
Tolueen C6H5-CH3 111 °C 2,38 0,867 g/ml 0,36 D
1,4-dioksaan /-CH2-CH2-O-CH2-CH2-O-\ 101 °C 2,3 1,033 g/ml 0,45 D
Kloroform CHCl3 61 °C 4,81 1,498 g/ml 1,04 D
Dietüüleeter CH3-CH2-O-CH2-CH3 35 °C 4,3 0,713 g/ml 1,15 D
Polaarsed aprotoonsed lahustid
Diklorometaan (DCM) CH2Cl2 40 °C 9,1 1,3266 g/ml 1,60 D
Tetrahüdrofuraan (THF) /-CH2-CH2-O-CH2-CH2-\ 66 °C 7,5 0,886 g/ml 1,75 D
Etüülatsetaat CH3-C(=O)-O-CH2-CH3 77 °C 6,02 0,894 g/ml 1,78 D
Atsetoon CH3-C(=O)-CH3 56 °C 21 0,786 g/ml 2,88 D
Dimetüülformamiid (DMF) H-C(=O)N(CH3)2 153 °C 38 0,944 g/ml 3,82 D
Atsetonitriil (MeCN) CH3-C≡N 82 °C 37,5 0,786 g/ml 3,92 D
Dimetüülsulfoksiid (DMSO) CH3-S(=O)-CH3 189 °C 46,7 1,092 g/ml 3,96 D
Propüleenkarbonaat C4H6O3 240 °C 64,0 1,205 g/ml 4,9 D
Polaarsed protoonsed lahustid
Sipelghape H-C(=O)OH 101 °C 58 1,21 g/ml 1,41 D
n-butanool CH3-CH2-CH2-CH2-OH 118 °C 18 0,810 g/ml 1,63 D
Isopropanool (IPA) CH3-CH(-OH)-CH3 82 °C 18 0,785 g/ml 1,66 D
n-propanool CH3-CH2-CH2-OH 97 °C 20 0,803 g/ml 1,68 D
Etanool CH3-CH2-OH 79 °C 24,55 0,789 g/ml 1,69 D
Metanool CH3-OH 65 °C 33 0,791 g/ml 1,70 D
Äädikhape CH3-C(=O)OH 118 °C 6,2 1,049 g/ml 1,74 D
Nitrometaan CH3-NO2 100–103 °C 35,87 1,1371 g/ml 3,56 D
Vesi H-O-H 100 °C 80 1,000 g/ml 1,85 D

Vaata ka

[muuda | muuda lähteteksti]
Pärit leheküljelt "https://et.wikipedia.org/w/index.php?title=Lahusti&oldid=6502564"