Kuna

See artikkel räägib rahaühikust; Ukraina küla kohta vaata artiklist Kuna (Ukraina).

Kuna on Horvaatia endine rahaühik, mis oli kasutusel 1994–2022. 1 kuna jagunes 100 lipaks. Lühend HRK.

Kuna tähendab horvaadi keeles kärplasi, nimetus tuleneb sellest, et keskajal kasutati Horvaatia alal maksevahendina nugisenahku. Ka juba Rooma riigi ajal koguti Ülem- ja Alam-Pannoonia provintsides makse nugisenahkades, horvaadi keeles ongi maks marturina, mis tuleneb vanaladinakeelsest nugise nimetusest martus. Lipa tähendab horvaadi keeles pärna, nimetus tuli sellest, et Habsburgide ajal istutati Horvaatia alal turuplatsidele pärnapuid.

Kuna võeti esmakordselt kasutusele 26. juulil 1941 Ante Pavelići Sõltumatus Horvaadi Riigis, mis oli tegelikult Natsi-Saksamaa ja fašistliku Itaalia nukuriik, vahetuskursiga 20 kuna = 1 riigimark. Kuna oli kasutusel kuni juulini 1945, kui selle vahetas välja uuesti Jugoslaavia dinaar, vahetuskursiga 40 kuna = 1 dinaar.

Pärast Horvaatia iseseisvumist Jugoslaavia FSV-st vahetas 23. detsembril 1991 Jugoslaavia dinaari välja Horvaatia dinaar. Dinaari väärtus aga vähenes kiirelt, dinaari vahetas välja kuna 30. mail 1994, vahetuskursiks 1000 dinaari = 1 kuna. Kuna seoti Saksa margaga, ka kuna rahatähed olid disainilt vägagi sarnased 1990. aastate Saksa marga rahatähtedele.

Horvaatia keskpanga poliitikaks oli kuna ja euro (varem marga) vahetuskursi hoidmine stabiilsena, alates euro kasutuselevõtust 1999. aastal püsis kuna ja euro vahetuskurss enam-vähem stabiilsena 1 euro = 7,5 kuna juures väikese kõikumisega. 10. juulil 2020 liitus Horvaatia Euroopa vahetuskursimehhanismiga, kuna vahetuskurss euroga fikseeriti – 1 euro = 7,53450 kuna.^[1] Horvaatia liitus Euroopa Liiduga 1. juulil 2013, kuid esialgne plaan eurole üle minna peale nelja aastat liikmelisust osutus liiga lühikeseks.

1. jaanuaril 2023 läks Horvaatia üle eurole.^[2] Kuna jäi sularahas paralleelselt käibele esimeseks kaheks nädalaks, kuni 14. jaanuarini. 5. septembrist 2022 kuni 31. detsembrini 2023 on kohustuslik kuvada hindu korraga eurodes ja kunades. Sularaha saab vahetada eurodeks euroala maade keskpankades kuni 28. veebruarini 2023, kõikides Horvaatia pankades ja postkontorites kuni 2023. aasta lõpuni. Horvaatia pangas saab münte vahetada kuni 2025. aasta lõpuni ja rahatähti igavesti.^[3]

Horvaatias on käibel kaheksa nominaaliga rahatähed, rahatähtede disain sarnaneb 1990. aastate Saksa marga rahatähtedele:

• 1000 kuna (150x75 mm), esiküljel Ante Starcevici (1823–1896) portree, tagaküljel esimese Horvaatia kuninga Tomislavi (925) kuju ja Zagrebi katedraal (1217);
• 500 kuna (146x73 mm), esiküljel Marko Marulici (1450–1524) portree, tagaküljel Diocletianuse palee Splitis ja 11. sajandi Horvaatia valitseja kuju;
• 200 kuna (142x71 mm), esiküljel Stjepan Radici portree, tagaküljel sõjaväejuhtimise hoone Osijekis ja Osijeki kindluse põhijoonis;
• 100 kuna (138x69 mm), esiküljel Ivan Mažuranici (1814–1890) portree ja vana üriku osa, mis asub Baškas Krki saarel, tagaküljel Püha Vidi kirik Rijekas;
• 50 kuna (134x67 mm), esiküljel Ivan Gundulici (1589–1638) portree, tagaküljel Dubrovniki vanalinna pilt koos Rectori palee fassaadiga;
• 20 kuna (130x65 mm), esiküljel Josip Jelačići (1801–1859) portree, tagaküljel krahv Eltzi loss Vukovaris koos Vucedoli tuvikujuga;
• 10 kuna (126x63 mm), esiküljel Juraj Dobrila (1812–1882) portree, tagaküljel Pulas asuva amfiteatri pilt ja väikese Istrias asuva linna Motovuni linna eskiisvaade;
• 5 kuna (122x61 mm), esiküljel Frano Krsto Frankopani (1643–1671) ja Petar Zrinski (1621–1671) portreed, tagaküljel pilt Varazdini lossist (12.–16. sajand) koos selle põhijoonisega.

Horvaatias on käibel üheksa mündinominaali:

• 5 kuna (63,1% vaske, 23,2% niklit, 13,7% tsinki), läbimõõt 26,5 mm, kaal 7,45 g, rihvelduste arv randil: 100, tagaküljel pruunkaru (Ursus arctos);
• 2 kuna (65% vaske, 23,2% niklit, 11,8% tsinki), läbimõõt 24,5 mm, kaal 6,2 g, rihvelduste arv randil: 94, tagaküljel tuunikala (Thunus thynnus);
• 1 kuna (65% vaske, 23,2% niklit, 11,8% tsinki), läbimõõt 22,5 mm, kaal 5 g, rihvelduste arv randil: 86, tagaküljel ööbik (Luscinia megarhynchos);
• 50 lipat (nikliga kaetud raud), läbimõõt 20,5 mm, kaal 3,65 g, sile rant, tagaküljel degeenia (Degenia velebitica);
• 20 lipat (nikliga kaetud raud), läbimõõt 18,5 mm, kaal 2,9 g, sile rant, tagaküljel oliivioks (Olea europaea);
• 10 lipat (pronksiga kaetud raud), läbimõõt 20 mm, kaal 3,2 g, tagaküljel õitsev tubakas (Nicotiana tabacum);
• 5 lipat (pronksiga kaetud raud), läbimõõt 18 mm, kaal 2,5 g, tagaküljel tamme oks (Quercus robur);
• 2 lipat (98% alumiiniumit, 2% magneesiumit), läbimõõt 17 mm, kaal 0,92 g, tagaküljel hariliku viinapuu oks (Vitis vinifera);
• 1 lipa (98%alumiiniumit, 2% magneesiumit), läbimõõt 17 mm, kaal 0,7 g, tagaküljel mais (Zea mays).

Kõikide kunamüntide esiküljel on tuhkur (horvaadi keeles kuna) ja kõikide lipamüntide esiküljel on õitega pärnaoks (pärn on horvaadi keeles lipa).

Kuna väärtus seisuga 4. veebruar 2008:

• 1 euro = 7,326929 kuna,
• 1 USA dollar = 4,987008 kuna,
• 1 Suurbritannia naelsterling = 9,821601 kuna,
• 1 kuna = 2,135492 Eesti krooni.

• Rahatähed Horvaatia panga lehel