Kollane
Kollane | |
---|---|
Spektrivärvuse koordinaadid | |
Lainepikkus | ~575–585 nm |
Sagedus | ~521–512 THz |
Värvi koordinaadid | |
Hex kood | #F6E500 |
Allikas | Pantone Process Yellow C |
Kollane (protsessvärv) | |
---|---|
Värvi koordinaadid | |
Hex kood | #F6E500 |
sRGBB (r, g, b) | (246, 229, 0) |
CMYKH (c, m, y, k) | (0, 0, 100, 0) |
HSV (h, s, v) | (56°, 100%, 100%) |
Allikas | Pantone Process Yellow C |
B: Normaalolukorras [0–255] (bitti) H: Normaalolukorras [0–100] |
Kollane (NCS) | |
---|---|
Värvi koordinaadid | |
Hex kood | #FFD300 |
sRGBB (r, g, b) | (255, 211, 0) |
CMYKH (c, m, y, k) | (0, 17, 100, 0) |
HSV (h, s, v) | (50°, 100%, 100%) |
Allikas | Natural Colour System |
B: Normaalolukorras [0–255] (bitti) H: Normaalolukorras [0–100] |
Kollane (Munsell Y5) | |
---|---|
Värvi koordinaadid | |
Hex kood | #EFCC00 |
sRGBB (r, g, b) | (239, 204, 0) |
CMYKH (c, m, y, k) | (0, 15, 100, 6) |
HSV (h, s, v) | (51°, 100%, 93%) |
B: Normaalolukorras [0–255] (bitti) H: Normaalolukorras [0–100] |
Yellow (HTML) | |
---|---|
Värvi koordinaadid | |
Hex kood | #FFFF00 |
sRGBB (r, g, b) | (255, 255, 0) |
HSV (h, s, v) | (60°, 100%, 100%) |
Allikas | htmlcsscolor.com |
B: Normaalolukorras [0–255] (bitti) |
Kuld (heraldika) | |
---|---|
Värvi koordinaadid | |
Hex kood | #f9b300 |
CMYKH (c, m, y, k) | (0, 34, 100, 0) |
Allikas | Riigikantselei |
H: Normaalolukorras [0–100] |
Kollane on spektrivärvus nähtava valguse spektri lõigus, mis vastab lainepikkuste vahemikule ~575–585 nanomeetrit ja paikneb rohelise ja oranži vahel. Eesti keele seletav sõnaraamat defineerib kollast värvust selle värvusega objektide järgi nagu võilille õied, sidrun või õled[1]. Sõna kollane kuulub eesti keele 11 põhivärvinime hulka[2].
Etümoloogia
[muuda | muuda lähteteksti]Eesti keele sõna kollane, soome keltainen on uurijate Mauno Koski ja Ants Viirese järgi tulnud läänemeresoome keeltesse balti keelte vahendusel indoeuroopa algkeele tüvest gil või gel 'särama', millest on tulnud paljudesse keeltesse ka sõna kuld[3]. Kui mõelda sõnade kollane ja kuld ühisele päritolule, siis etümoloogiliselt võttes on sõna "kuldkollane" tautoloogiline nagu väljend "vana rauk".
Urmas Sutrop on pidanud võimalikuks sõna kollane tuletatust sõnast kuld või hoopiski kold[4].
Sõnavara
[muuda | muuda lähteteksti]Regilaulus on värvinimi kollane haruldane, selle asemel kasutatakse kuldne[5]. Johann Gutslaffi 1648. aastal ilmunud lõunaeestimurdelises sõnaraamatus on saksa gelb vasteks kuldane, kõllane ja Heinrich Gösekeni põhjaeestimurdelises sõnaraamatus 1660. aastast kuldne, kullane[6].
Andrus Saareste Eesti keele mõistelises sõnaraamatus esinevad kollase murdeliste variantide ja vastetena koldne, kõllane, vahakas, vahane, leet, leetjas, rebu, rebukas, haabjas, paatjas, paadikas (hobuse kohta), võik (hobuse kohta)[7].
Kollaseid värvitoone tähistatakse eesti keeles enamjaolt liitomadussõnaga, kus sõna kollane ette on lisatud võrdlusalust märkiv täiendosa. See võib olla ainult nimetavas käändes (õlgkollane, mesikollane, väävelkollane) või nii nimetavas kui ka omastavas käändes, näiteks paralleelvormid sidrunkollane ja sidrunikollane[8].
- Kollaste värvitoonide mittetäielikku loetelu vt Värvuste loend põhivärvinimede järgi.
Värviõpetuses
[muuda | muuda lähteteksti]Subtraktiivses värvisünteesis, CMY-värvimudelis, millel põhineb näiteks värvitrükk, on kollane üks kolmest primaarvärvusest. Segades kollast magentapunasega on tulemuseks soojatooniline punane, tsüaansinisega segades roheline värv.
Aditiivses värvisünteesis, RGB-värvimudelis, on kollane sekundaarvärvus, mis tekib punase ja rohelise valguse liitumisel.
Kromaatilistest värvustest on kollane kõige heledam ja suurima valgusenergiaga. Kollase komplementaarvärvus on aditiivselt violettsinine, subtraktiivselt sinakasviolett[9].
-
Kollane primaarvärvusena subtraktiivses värvisünteesis
-
Näide värvitrükist 1902. aastast, veel standardimata CMY-mudelist
-
Aditiivses värvisünteesis on kollane sekundaarvärvus, mis tekib puhase ja rohelise liitumisel
-
Arvuti- ja teleekraanidel moodustub kollane võrdse intensiivsusega punasest ja rohelisest valgusest
Kollane erinevates värvisüsteemides
[muuda | muuda lähteteksti]Erinevates värvuste korrastamise süsteemides pole primaarkollaseks või standardseks kollaseks peetav värvus üks ja sama, vaid need võivad toonilt erineda.
-
Varastes värvisüsteemides on primaarkollaseks sageli küpskollane värvus, mille annab gummigutt
-
Selles 1895. aastal välja antud värviõpikus on primaarkollaseks sidrunkollane
-
Loomuliku värvisüsteemi (NCS) põhivärvid vastandpaarikaupa
-
NCS-i värviring põhivärvustega telgedel (primaarkollane on Y)
-
Värvilahutus kaasaegses neljavärvi-ofsettrükis
-
Ofsettrükiraster suurendatult
-
Munselli värviringis on põhikollaseks 5Y
-
Munselli värvisüsteemi kollane 5Y värvipuus
Kollane värvus looduses
[muuda | muuda lähteteksti]Orgaanilised pigmendid taimedes
[muuda | muuda lähteteksti]Enamus eluslooduses leiduvatest kollastest ja oranžidest värvidest tuleb orgaanilistest pigmentidest karotenoididest. Puulehtede kloroplastides ja kromoplastides leiduvad karotenoidid, näiteks ksantofüllid, jäävad suvekuudel klorofülli rohelise värvuse varju, ent sügisel, kui klorofüll laguneb, muudavad kollased ja punased pigmendid puulehed värviliseks[10].
Samal põhjusel toimub värvuse muutus valmivates viljades, mis sisaldavad rohkelt karotenoide. Vilja kollane või oranž värvus on eredam ja nähtavam rohelisest ning toimib peibutisena loomadele, kes vilju toiduks tarvitades aitavad viljas olevail seemneil levida.
Suure osa putuktolmlejate õistaimede õied on kollast värvi. Kollaste õitega taimi tolmeldavad eelkõige mesilased ja kimalased[11]. Meemesilase silmas olevate kolme liiki retseptorite tundlikkuskõverate harjad jäävad päikesevalguse spektri kollase, sinise ja inimsilmale nähtamatu ultravioleti piirkonda ja mesilased külastavadki eelistatult kollaseid ja siniseid õisi[12].
-
Sügisesed kollased puulehed
-
Valminud paprikad
-
Küpsed kollased kirsstomatid
-
Viigikaktuse viljad
-
Kimalane korvõisikul
-
Leek-kuldtiib tulika õiel
-
Kollane võhumõõk (Iris pseudacorus) on üks paljudest kollaseõielistest taimedest
Mineraalid ja anorgaanilised pigmendid
[muuda | muuda lähteteksti]Kollase värvusega vääriskivid on tsitriin (kollane kvarts), heliodoor (kollane berüll) ja tuliopaal, samuti võivad kollase värvusega olla safiir ja topaas. Kassikullaks nimetatud püriit on metallise kollaka värvusega. Erekollane on ehe väävel ja erinevat kollast või kollakat tooni on mineraalid vulfeniit, fluoriit, fibroferriit, ankeriit, kaltsiit (nn mesikaltsiit) ja auripigment.
Kollase värvusega on looduses ehedana leiduv metall kuld.
Auripigment on mineraal, mida juba väga ammu ajaloos on pulbristatult kasutatud värvipigmendina kollase värvi, nn kuningkollase valmistamiseks[13]. Inimajaloo vanimate värvipigmentide hulka kuulub ka kollane värvimuld ooker.
-
Heliodoor
-
Helesinine ja kollane safiir
-
Väävel ja aragoniit
-
Tsitriin
-
Fibroferriit
-
Ehe kuld kvartsitükis
-
Auripigment
-
Ookrikaevandus Prantsusmaal
Hoiatusvärvus
[muuda | muuda lähteteksti]Artikli kirjutamine on selles kohas pooleli jäänud. Jätkamine on kõigile lahkesti lubatud. (Aprill 2019) |
Kunst, käsitöö ja tehnoloogia
[muuda | muuda lähteteksti]Kollased pigmendid maalikunstis
[muuda | muuda lähteteksti]Ajaloos on maalikunstis kõige varem kasutatud looduslikke anorgaanilisi värvipigmente, esimesed sünteetilised kollased pigmendid luuakse 14.–15. sajandil. Uute kollaste pigmentide sünteesimise kõrgaeg jääb 19. sajandi esimesse poolde. Igal ajalooperioodil on kollaseid pigmente loodud ka orgaaniliste värvainete segamisel side- ja täiteainetega.
- kollane ooker (hüdreeritud raud (III)oksiid, Fe2O3•H2O), alates esiajast
- auripigment (arseensulfiid As2S3), kasutusel alates u 3000 eKr
- massikot e pliikollane (pliioksiid PbO), alates antiikajast
- gummigutt (orgaanilise taimse värvaine baasil), kasutusel alates 8. sajandist Idamaades
- stil de grain (orgaanilise taimse värvaine baasil), alates keskajast
- plii-tinakollane (Pb(Sn,Si)O3 või PbSnO4), alates keskajast
- India kollane (magneesiumeuksantaat), alates 15. sajandist
- Napoli kollane, ka antimonkollane (pliiantimonaat Pb(SbO3)2 või Pb(SbO4)2) alates 16. sajandist
- sieena (pruunikaskollane muldpigment), alates 17.–18. sajandist
- Kasseli kollane (aluseline pliikloriid), 19. sajand
- kroomkollane (pliikromaat PbCrO4), alates 1803
- vismutvanadaatkollane (BiVO4), alates 1805
- kaadmiumkollane (kaadmiumsulfiid CdS), alates 1818
- tsinkkollane (tsinkkromaat ZnCrO4 või tsinkkaaliumkromaat K2O · 4 ZnCrO4 · 3 H2O), alates 1825
- strontsiumkollane (strontsiumkromaat SrCrO4), alates 1830. aastatest
- barüütkollane (baariumkromaat BaCrO4), alates 1850
- koobaltkollane (kaaliumkoobaltnitrit K3Co(NO2)6), alates 1851
- hansakollane (sünteetiline asovärv), alates 1909
- marsskollane, ka sünteetiline ooker, alates 1920. aastatest
- spinellkollane (tsirkooniumpraseodüümsilikaat (Zr,Pr)SiO4)
Näiteid
[muuda | muuda lähteteksti]-
Kollase ookriga maalitud metshobune Lascaux' koopas
-
Kuldkollane raamidel on auripigment, tumedam kollane on ooker. Kellsi evangeliaar, 8. sajand
-
Haruldane safrani kasutamine värvipigmendis. Thomas Becketi tapmine, käsikirjaillustratsioon, u 1200
-
Paavsti mantel on maalitud kollase ookriga, püha Barbara varrukad plii-tinakollasega. Raffael, 1513–1514
-
Kollased detailid on maalitud auripigmendiga. Paolo Veronese, 1575
-
Teenijatüdruku jakk on maalitud plii-tinakollasega. Jan Vermeer, 1658
-
Kuu ja tähed on maalitud india kollase ja tsinkkollasega, nende sära kaadmiumkollasega. Vincent van Gogh, 1889
-
Kasutatud on kaadiumkollast, barüütkollast ja tsinkkollast. Claude Monet, 1916
Kollane värv värvitaimedest
[muuda | muuda lähteteksti]Kollast värvust tekstiilikiudude jm materjali värvimisel annavad[14]:
- kurkum, värvaine kurkumiin
- annaato, kollane värvaine biksiin
- safran, värvaine krotsetiin
- safloor
- värvimakluura, värv nn vana fustik, värvained makluriin ja moriin
- parukapuu, värv fustik, värvained füsetiin ja müritsetiin
- sametjas tamm, värvaine kvertsitroon
- Sophora japonica, värvaine kvertsitriin
- kamala, värvaine rotleriin
- värvireseeda, värvaine luteoliin
- värv-leetpõõsas, värvaine luteoliin
- henna, värvaine lavsoon
- Datisca cannabina, värvaine datitsetiin
- kukerpuu, värvaine berberiin
- gardeenia marjad, värvaine krotsetiin
- türnpuu marjad, värvaine kversitriin
- kõrge peiulill, värvaine luteiin
Kurkumi, annaatot, safranit ja safloori kasutatakse ka toidu värvimiseks.
Eestis kasvavatest taimedest annavad kollaseid toone tekstiilile paljud taimeliigid, näiteks harilik sibul (sibulakoor), hall lepp (koor), aru- ja sookask (lehed), värvmadar (juured, peitsita), kortsleht, kanarbik, kummel, sookail, rukis, kõrvenõges, kattekold, põldosi, põdrasamblik (taime ürt), soolikarohi, nurmenukk, mets-harakputk, kollane karikakar (õied)[15].
Näiteid
[muuda | muuda lähteteksti]-
Taimedega värvitud vill
-
Värvaine keetmine kummelist
-
Kummeliga värvitud villane lõng
-
Soolikarohuga värvitud villane lõng
-
Taldrikutäis Indoneesia roogasid, sh kurkumiga värvitud riis
-
Safranist kollane Rootsi jõulusai
-
Annaatoga värvitud juust
Kollane värv muudest keemilistest ühenditest
[muuda | muuda lähteteksti]Kollaste sünteetiliste toiduvärvide hulka kuuluvad vitamiin riboflaviin ja asovärvid kinoliinkollane, päikeseloojangukollane ning tartrasiin.
-
Pikriinhappega värvitud lõngad. Historische Farbstoffsammlung, Dresden
-
Näidisteraamat aniliinvärvidega värvitud lõngadest, 1901
-
Näidisteraamat riidevärvitrükiproovidest sünteetilisel alisariinil põhinevate värvidega, 1908
-
Nahkade värvimine arvatavasti aniliinvärviga. Maroko, 1982
-
Shirriff'i toodetud kollane toiduvärv, 1940–1970
-
Tartrasiiniga E102 värvitud koolajook
-
Fantale annab iseloomuliku värvi päikeseloojangukollane E110
Kollane värvipsühholoogias
[muuda | muuda lähteteksti]Kuna kollane kuulub subjektiivselt nn kergete värvide hulka, muudab ta esemed ning pinnad optiliselt kergemaks ning näib neid tõstvat ja lähendavat.
Kollast iseloomustatakse ergutava, kerge, rõõmsa, stimuleeriva ja helge värvusena[16]. Selle värvuse meeldivakstunnistamist seostatakse aktiivsete elujaatavate ja erksate inimestega[17].
Kollane värv ruumis
[muuda | muuda lähteteksti]Siseruumis mõjub suure küllastatusega kollane värv (kaadmiumkollane, sidrunkollane või väävelkollane) pealetükkivana, kriiskavana ja müraaistingut näiliselt tugevdavana, eriti väikeses ruumis. Seepärast soovitatakse siseruumides suurtel pindadel kasutada valgega helendatud ja teiste toonidega murtud kollaseid toone, mis näitavad ruumi avaramana[18]. Keskmise kromaatilisusega kollased, nagu liivakollane või ookerkollane, näivad rõõmsana ja päikesepaistelisena[19]. Eriti soovitatakse kollast ruumidesse, kuhu ulatub vähe loomulikku valgust. Võrreldes valge laega näib helekollane lagi kõrgemana, heledama ja säravamana[16].
Aktsendina, väikeste laikudena mõjub kollane värvus rõõmustavalt ja masendust tõrjuvalt. Tumedate värvidega (must, violett, tumesinine, kirsipunane) moodustab kollane tähelepanu äratavaid kontraste, mis pikaajaliselt nägemisväljas olles võivad hakata mõjuma ärritavana. Näiteks võib kollase ja tumehalli kontrasti kasutada trepikojas või mõnes muus ruumis, kus tavaliselt kaua ei viibita, kuid mitte elu- ega ammugi magamistoas.
Hea nähtavuse tõttu on kollasel suur tähtsus hoiatava värvina, kombinatsioonis mustaga kasutatakse seda liiklusmärkidel, etteulatuvate masinaosade, peidetud astmete jm markeerimiseks.[19]
Kollane värv materjalidel
[muuda | muuda lähteteksti]Kollase psühholoogilisele olemusele vastavad paremini siledad ja läikivad materjalid, tekstiilidest näiteks siid või atlass. Samas määrdub kollane pind väga kergesti, vähimgi määrdumus paneb aga värvi mõjuma eemaletõukava ja ebasõbralikuna.
Enamiku kodumaiste puiduliikide naturaalne värvitoon jääb kollase ja punase värvuse vahemikku, kollasele lähemal asuvad mänd ja kuusk, kask, naturaalne tamm ja pöök[20]. Heledad oranži poole kalduvad kollased toonid loovad sooja, sõbraliku ja rõõmustava atmosfääri, peale puidu on põrandatel hea valik naturaalse linoleumi kollakas värv[19].
Turunduses
[muuda | muuda lähteteksti]Kollane on elurõõmus, soe, tähelepanu haarav, kuid liiga palju kollast värvi pika aja jooksul kipub silma väsitama. Must tekst kollasel taustal on kõrgeima kontrastiga kombinatsioon (hea variant, kui taotletakse kiiret tähelepanu). Kollast soovitatakse kujunduses kasutada, kui kutsutakse sihtrühma üles midagi tegema, mitte niivõrd üldise kujundusvärvina[21].
Kuna kollane äratab tähelepanu, seostub kasu [viide?] ja kvaliteediga [viide?], siis arvatakse, et kollased lilled maja ees aitavad seda edukamalt müüa [viide?].
Kollase värvi tähendused ja sümboolika
[muuda | muuda lähteteksti]Positiivsed seosed
[muuda | muuda lähteteksti]- Eestis: rõõmus, lõbus värv; soojus, päike, suvi, inspiratsioon
- Saksamaal: värskendav, kerge, lõbus värv; optimism
- Prantsusmaal: energiline, tarmukas, päikeseline värv[22]
Negatiivsed seosed
[muuda | muuda lähteteksti]- Eestis: kadedus
- Saksamaal: armukadedus, kadedus, ihnsus, valelikkus; mürgine, hapu, haige värv
- Prantsusmaal: kuiv, kuumus[22]
Kollane on nooruse [viide?], idealismi [viide?], kujutlusvõime [viide?], inspiratsiooni [viide?] ja lootuse [viide?] värv. Kollane sümboliseerib vaimsust ja filosoofiat.
Kollane on ka arguse [viide?], saamahimu [viide?], pettuse [viide?], armukadeduse [viide?] ja haiguse värv [viide?].
Kollane heraldikas
[muuda | muuda lähteteksti]Heraldikas on kollane värvus heraldilise tinktuuri kulla asendustoon[23]. Heraldikas tähistab kuld kuulsust ja hiilgust, heldust ja suuremeelsust, püsivust, truudust ning vaimu ülenemist[24].
Eesti maakondadest on kuldse taustaga Pärnumaa ja Põlvamaa vapid, linnade vappidest Haapsalu, Võru, Keila ja Karksi-Nuia vapid, samuti Tallinna suur vapp ning Eesti Vabariigi vapp.
Kollane esineb 43% riigilippudest[viide?].
Lippudel ja vappidel sümboliseerib kollane tavaliselt päikest, tuld, soojust, kõrbe ja õnne. Sama allegooria on kollasel tähel.
Religioon
[muuda | muuda lähteteksti]Hindudele sümboliseerib kollane päikest ja Šiva põhjapoolset nägu.
Budistidele on kollane alandlikkuse ja loobumise värv, kuna algselt kandsid kõik buda mungad safrankollaseid rüüsid.
Kristluses sümboliseerib kollane Juudast, juute ja ketsereid. Kollast ei kasutata liturgilise värvina katoliku kirikus, kuid puhast sügavkollast kasutatakse kuldse asendustoonina õigeusu kirikutekstiilidel[25].
Islamisusulistele on kollane päikese värv, mis sümboliseerib algatust ja algust üldisemalt ning võitlust.
Muud ajaloolised tähendused
[muuda | muuda lähteteksti]Kollane värvus kui kulla, päikese ja valguse toonile kõige lähemal olev värvus on juba väga vanadest aegadest seostunud sümboolselt kirgastumise ja hiilgusega. Vana-Egiptuse vaaraode jumalikkuse sümbol oli juba alates esimestest dünastiatest kollane kuld.
Hiina kultuuris on kollane täiuslikkuse värv. Kollasega seostuvad vaid väärtuslikud omadused, nagu kuulsus, tarkus ja harmoonia. Seda seost on oletatud tulenevat kohaliku kollase väga viljaka lössipinnase eluloovast jõust. Viiest värvist, mis hiinlastel on nelja ilmakaare ja neid ühendava keskme sümboleiks, on kollane keskme värv ja keisri kui riigi keskme sümbolina sai kollane ka keisri värviks. Pärimuslik jumalasarnane esimene keiser, kes tõi inimestele kultuuri, kannab nime Huangdi 'Kollane Keiser'.
Qingi dünastia Hiina (1636–1912) riigilipp oli kollast värvi, mis inglise keeles on andnud nime värvitoonile Imperial Yellow ('keiserlik kollane') ning kollane värv oli riietuses ja ruumides lubatud vaid keisrile ja tema perekonnale.
Maiade kultuuris tähistas kollane värvus lõunasuunda ja selle jumalaid, kellele lõunas elavad inimesed pidid tooma kollast värvi ohvriande. Lõunasuunda seostati Päikesega[26].
Ameerika Ühendriikides on kollane üks armee värve ning kollasest on seal kujunenud ka sõduri kojusaabumise tunnus. Ühe traditsiooni kohaselt tervitatakse sõdureid kollaste lintide sidumisega puude külge.
-
Massiivsest kullast kirstud vaarao Tutanhamoni hauast
-
Prints Yinxiang (1686-1730) kollases keiserlikus rüüs
-
Kristus Sol Invictus'ena on 3.-4. sajandi mosaiigil kollasel taustal
-
Kollase lindi tseremoonia USA armeeüksuses
Kollane värv tähistusena
[muuda | muuda lähteteksti]Kollane lipp rannas tähendab, et ujumine on ohutu vaid kogenutele[27][28].
Autospordis tähistab üks või kaks kollast lippu ohtu rajal[29].
Rinnas kantav kollane lint tähendab solidaarsust. Näiteks on see toetusavaldus kaasmaalastele, kes viibivad keerulistes oludes, sümboliseerides taaskohtumise ootust ning lootust[30].
Kollane lint koera kaelarihmal tähendab "see koer vajab ruumi". Kasutatakse näiteks juhul, kui loom on tulnud varjupaigast ja omanik ei tea veel kõiki tema reaktsioone, või kui seltsiv ja mänguhimuline koer peab terviserikke või ravi tõttu olema rahulikumal režiimil[31].
Spordis tähendab kollane hoiatuskaart enamikul aladel mängija hoiatamist (punane kaart tähendab mängija eemaldamist). Esimest kollast kaarti näidati jalgpallis IX maailmameistrivõistluste esimeses mängus 1970. aastal 31. mail NSV Liidu ja Mehhiko mängu ajal.
Jalgrattaspordivõistlustel eraldab kollane värvitoon liidrit teistest võistlejatest. Traditsioon, mille kohaselt jalgrattavõistluse liider kannab kollast särki, sai alguse 1919. aasta Tour de France'il[32].
Kollase lipu heiskamine laeval tähendab, et seal on puhkenud epideemia[viide?].
Kollase lindiga piiratakse liikluses ala, kus on toimunud avarii; kollaste joontega märgitakse liikluskorralduse ajutisi muudatusi; kollast vilkurit tuleb kasutada teetöömasinatel ja robotliikuril.[33]
-
Kollane lipp rannas. Zuiderstrand
-
Kollane lipp võidusõidurajal
-
Jalgpallikohtuniku kollane ja punane kaart
-
Paavst Franciscus kannab kollase lindi märki Lõuna-Koreas 2014. aastal
"Kollane lint"
[muuda | muuda lähteteksti]"Kollane lint" (ukraina keeles Жовта стрічка) on vastupanuliikumine, mis tekkis okupeeritud Hersonis 2022. aasta aprillis reaktsioonina Venemaa relvastatud sissetungile Ukrainasse. Liikumise eesmärk on Lõuna-Hersoni piirkonna koordinaatori sõnul "muuta elu vene okupantide jaoks väljakannatamatuks ja kasutada kõiki vahendeid nende plaanide nurjamiseks."[34]
Kohanimed
[muuda | muuda lähteteksti]Kollane meri on Vaikse ookeani ääremeri, mis piirneb idas Korea poolsaarega, läänes Aasiaga ja lõunas on ühenduses Ida-Hiina merega.
Kollane jõgi on vanemas kirjanduses kasutusel Huang He nimena[35][36].
Tallinnas Raua asumis asub Kollane tänav.
Väljendid
[muuda | muuda lähteteksti]Kogemusteta inimese kohta on eesti keeles kasutusel saksa tõlkelaen "kollanokk"[37].
Eesti ilu- ja ajakirjanduses tuleb ette väljend "kollane kadedus" eriti suure kadeduse kohta[38][39][40].
Kollane ajakirjandus
[muuda | muuda lähteteksti]Väljend "kollane ajakirjandus", "kollane ajaleht" käib nn kõmulehtede kohta, ajalehtede kohta, mis kasutavad oma trükiarvu suurendamiseks kõmu-uudiste avaldamist.
Kollane kirjandus
[muuda | muuda lähteteksti]Pejoratiivse varjundiga väljend "kollane kirjandus" tähendab väheväärtuslikku nn sopakirjandust, kunstiväärtuseta ajaviiteraamatuid[41]. Nimetus on pärit 19. sajandi teisel poolel Inglismaal trükitud läikivate kollaste kaantega odavatest raamatutest[42].
Kollane pass
[muuda | muuda lähteteksti]Kollane pass või kollane pilet tähendasid varasematel aegadel prostituutidele välja antud isikutunnistus-tegevusluba.
Kollane rass
[muuda | muuda lähteteksti]Seda väljendit on varasematel aegadel kasutatud mongoliidsesse põhirassi kuuluvate rahvaste nimetusena, ka lihtsalt mitmuses nimisõnana "kollased"[43].
Vaata ka
[muuda | muuda lähteteksti]Viited
[muuda | muuda lähteteksti]- ↑ http://eki.ee/dict/ekss/index.cgi?Q=kollane
- ↑ U. Sutrop. Eesti keele põhivärvinimed. - Keel ja Kirjandus, nr 12, lk 797-808. 1995
- ↑ A. R. Bomhard, J. C. Kerns. The Nostratic Macrofamily: A Study in Distant Linguistic Relationship. De Gruyter, 2011
- ↑ U. Sutrop. Eesti keele värvussõnavara arengu põhijooni. - Keel ja Kirjandus, 10, 1996
- ↑ Tiiu Jaago. Mis sealt tõuseb, soost sinine, soost sinine, maast punane? Mäetagused 5
- ↑ M. Tammert. Värviõpetus. Tallinn, 2006. lk 184
- ↑ http://www.eki.ee/cgi-bin/saareste.cgi?osa=p&sona=kollane
- ↑ http://www.eki.ee/books/ekk09/index.php?id=345&p=0&p1=-1
- ↑ M. tammert. Värviõpetus. Tallinn, 2006. lk 58
- ↑ "Arhiivikoopia". Originaali arhiivikoopia seisuga 27. märts 2019. Vaadatud 27. märtsil 2019.
{{netiviide}}
: CS1 hooldus: arhiivikoopia kasutusel pealkirjana (link) - ↑ Maarja Samel. Eesti taimede õievärvuste spekter. Tartu, 2006. lk 12
- ↑ "Arhiivikoopia". Originaali arhiivikoopia seisuga 24. märts 2019. Vaadatud 27. märtsil 2019.
{{netiviide}}
: CS1 hooldus: arhiivikoopia kasutusel pealkirjana (link) - ↑ "Arhiivikoopia". Originaali arhiivikoopia seisuga 21. märts 2019. Vaadatud 27. märtsil 2019.
{{netiviide}}
: CS1 hooldus: arhiivikoopia kasutusel pealkirjana (link) - ↑ "Eve Järvoja. Välismaised värvained. - Renovatum anno 1991" (PDF). Originaali (PDF) arhiivikoopia seisuga 14. detsember 2018. Vaadatud 20. aprillil 2019.
- ↑ "E. Järvoja. Taimedega värvimine. - Renovatum anno 1991" (PDF). Originaali (PDF) arhiivikoopia seisuga 14. detsember 2018. Vaadatud 20. aprillil 2019.
- ↑ 16,0 16,1 "Arhiivikoopia". Originaali arhiivikoopia seisuga 13. jaanuar 2017. Vaadatud 9. aprillil 2019.
{{netiviide}}
: CS1 hooldus: arhiivikoopia kasutusel pealkirjana (link) - ↑ https://www.4seina.ee/uudised/varvid
- ↑ https://moodnekodu.delfi.ee/news/sisustusjadisain/17-viisi-kuidas-varvipsuhholoogia-abil-enda-kodu-elavdada?id=83133019
- ↑ 19,0 19,1 19,2 M. Tammert. Värviõpetus. Tallinn, 2006. lk 142
- ↑ M. Tammert. Värviõpetus. Tallinn, 2006. lk 118
- ↑ "Arhiivikoopia". Originaali arhiivikoopia seisuga 25. jaanuar 2020. Vaadatud 9. aprillil 2019.
{{netiviide}}
: CS1 hooldus: arhiivikoopia kasutusel pealkirjana (link) - ↑ 22,0 22,1 M. Tammert. Värviõpetus. Tallinn, 2006. lk 179
- ↑ "Arhiivikoopia". Originaali arhiivikoopia seisuga 11. august 2020. Vaadatud 9. aprillil 2019.
{{netiviide}}
: CS1 hooldus: arhiivikoopia kasutusel pealkirjana (link) - ↑ http://patrickbaty.co.uk/2011/11/05/heraldic-colours/
- ↑ Michel Quenot. Ikoon. Aken kuningriiki. Tallinn: Logos. 1991
- ↑ "Arhiivikoopia". Originaali arhiivikoopia seisuga 11. aprill 2019. Vaadatud 11. aprillil 2019.
{{netiviide}}
: CS1 hooldus: arhiivikoopia kasutusel pealkirjana (link) - ↑ "Arhiivikoopia". Originaali arhiivikoopia seisuga 10. aprill 2019. Vaadatud 10. aprillil 2019.
{{netiviide}}
: CS1 hooldus: arhiivikoopia kasutusel pealkirjana (link) - ↑ https://ilm.ee/?43601
- ↑ https://et.wikipedia.org/wiki/Autosport
- ↑ https://www.youtube.com/watch?v=605ErAG9l8k
- ↑ https://loom24.ee/beta/news/mida-taehistab-kollane-lint-koera-rihmal
- ↑ Värvitoon, mis on teistest alati peajagu eespool. - sadolin.ee
- ↑ Liiklusseadus Riigi Teatajas. Redaktsiooni kehtivus: 07.05.2020–31.12.2020.
- ↑ Y. Karmanu, H. Archirova. Ukrainian resistance grows in Russian-occupied areas. - AP News,
- ↑ https://dea.digar.ee/cgi-bin/dea?a=d&d=postimeesew19380620.2.32
- ↑ https://dea.digar.ee/cgi-bin/dea?a=d&d=paevalehtew19380616.2.12
- ↑ https://sonaveeb.ee/search/est-est/detail/kollanokk/1[alaline kõdulink]
- ↑ http://eki.ee/dict/qs/index.cgi?Q=kollane&F=M
- ↑ https://dea.digar.ee/cgi-bin/dea?a=d&d=tallinnateataja19211214.2.28
- ↑ https://kultuur.err.ee/904345/arvustus-vallandatud-kirjaniku-ulestahendusi
- ↑ http://eki.ee/dict/ekss/index.cgi?Q=kollane%20kirjandus
- ↑ https://www.thefreedictionary.com/Yellow-covered+literature
- ↑ https://sonaveeb.ee/search/est-est/detail/kollane/1[alaline kõdulink]
Välislingid
[muuda | muuda lähteteksti]Pildid, videod ja helifailid Commonsis: Kollane |
Vikisõnastiku artikkel: Kollane |
Tsitaadid Vikitsitaatides: Kollane |
valge | kollane | oranž | roosa | punane | roheline | sinine | lilla | pruun | hall | must | Värvused |
---|---|---|---|---|---|---|---|---|---|---|---|