Autosport

See artikkel ootab keeletoimetamist. (Veebruar 2018) Kui oskad, siis palun aita artiklit keeleliselt parandada. (Kuidas ja millal see märkus eemaldada?)

Autosport on spordialade rühm, mille puhul on tegemist autode (tavaliselt neljarattaliste mootorsõidukite) võidusõiduga. Autosport on osa motospordist.

Autospordialasid on maailmas palju. Tuntumad on

• ringrajavõidusõit – harrastatakse suletud ringil. Võistluse käigus läbitakse teatud arv kilomeetreid või võistlussõit kestab teatud ajavahemiku. Näiteks Euroopas tuntuim autospordi sari F1, kus võidusõidu distantsiks on 305 km. Kestvussõitudest Le Mansi 24 tunni sõit, kus võitjaks on 24 tunni jooksul pikima distantsi läbinud meeskond;
• autoralli – harrastatakse tavaliiklusteedel, millel suletakse muuks liikluseks mõeldud teelõigud lisakatsete läbiviimiseks. Autod stardivad lisakatsele vähemalt 30 sekundilise intervalliga. Arvestatakse lisakatsete läbimiseks kulutatud aega, millele võidakse lisada karistussekundeid, kui ei ilmuta õigeaegselt lisakatse starti, tehnilise kontrolli alasse, kinnisesse parki jne. Samuti lisakatsete vahelistel muuks liikluseks avatud teedel liikluseeskirjade rikkumiste eest;
• rallikross – sarnaneb ringrajasõiduga, kuid osa distantsist läbitakse kõva katteta teel;
• autokross – sarnaneb ringrajasõiduga, kuid kogu distants on kõva katteta teel;
• rallisprint – distants 1,5–10 km. Start ja finiš ei tohi asuda samas paigas. Sõidetakse reeglina 3 võistlussõitu, mille ajad summeeritakse. Võidakse rakendada karistussekundite süsteemi, näitekst rajatähiste puutumise vm taolise eest;
• dragracing – kiirendusvõistlus sirgel teel kahe kohalt liikuma hakkava sõiduki vahel. Esimesena distantsi läbinu on võitja;
• mäkketõus – võistlus kindlal distantsil, mille start asub oluliselt madalamal kui finiš.

Kõige tuntum on Vormel 1 maailmameistrivõistluste sari, aga võisteldakse ka teistesse vormeliklassidesse jaotatud autodega.

Seeriaautode tähtsaim võistlus on autoralli. Võisteldakse ka rallikrossis, rallisprindis, kiirendussõidus (drag racing) ja maastikusõidus (off road).

Mitmesuguseid eraldi võistlusi peetakse veoautodele, traktoritele ja väikeautodele.

Märkimisväärsed võistlused on veel Le Mansi 24-tunni võidusõit sportautodele ning Indy Car World Series (16 võidusõitu Põhja-Ameerikas ja Austraalias).

Autovõidusõit on sama vana kui autogi. 1894. aastal 22. juulil rivistusid 21 autot Pariisis, et kihutada võidu Roueni. See üritus meenutas põhimõtteliselt rallit.

• 1875 – prantslane Amédée Bollée esitles auru jõul töötavat neljarattalist liikurit ja austerlane Siegfried Marcus gaasimootoril töötavat autot.
• 1894 – Pariisis toimusid esimesed autovõistlused.
• 1895 – ajalehe Chicago Times Herald toetusel toimusid USA-s esimesed autovõistlused.
• 1903 – USA-s korraldati esimesed kestvusvõidusõidud mandri ühest otsast teise, mis kestsid kaks kuud.

Autosporti juhib FIA – Rahvusvaheline Autoliit (Federation Internationale de l'Automobile) – kelle poolt on välja töötatud rahvusvahelised võistlusmäärused. Esmakasutuskeeleks prantsuse keel. FIA liikmesriikides juhivad autosporti volitatud autospordiorganisatsioonid – näiteks Kanadas ASN (Autorité Sportive Nationale), Eestis Eesti Autospordi Liit (EAL). Üksikud alasid juhivad alakomiteed, näiteks CS (Comission Sportive d'une ASN).

Kõikidel FIA egiidi all toimuvatel võistlustel osalejad peavad omama sõitjalitsentsi. Sõitjalitsentsid jagunevad järgmiselt:

• Super License – võistlemiseks F1 MM-il, väljastamise õigus on ainult FIA F1 komisjonil;
• Grade A – F1, GP2, CampCar, IRL ja kõigile muudele võistlustele peale Super-klassi omade, väljastab ASN. Tingimus: võistleja on finišeerinud eelneva 24 kuu jooksul esiviisikus vähemalt viiel võidusõidul, kus nõuti B-litsentsi;
• Grade B – väljastab ASN. Tingimus: võistleja on finišeerinud eelneva 24 kuu jooksul vähemalt viiel rahvuslikul või rahvusvahelisel võidusõidul;
• Grade C – väljastab ASN. Kohustuslik kõikidel FIA RV kalendri võidusõitudel. ASN määrab ka kvalifikatsiooninõuded.
• Grade D – ühekordne RV litsents.

Autod jagatakse kategooriatesse sõltuvalt nende ehitusest. Kategooriad omakorda jagunevad gruppidesse:

• kategooria I – sõiduautod ja nende baasil ehitatud autod
  • grupp N – sõiduautod, mida on 12 järjestikuse kuu jooksul ehitatud vähemalt 5000 tükki. Seeriaautod (production cars). Ümberehitused vaid pisiasjades;
  • grupp A – 5000 tk, turismiautod (touring cars). Ümberehitused laialdasemad;
  • grupp B – 1000 tk, suurturismiautod (grand touring cars). Ehitatud mingi auto baasil.

• kategooria II – spetsiaalselt võidusõiduks ehitatud autod
  • grupp D – RV vormelautod (international formula racing cars) näiteks F1;
  • grupp E – vabavormelautod e rahvuslike klasside vormelautod.

Vastavalt mootori töömahule jagatakse võistlusautod 18 kubatuuriklassi: 500 cm³ kuni 6000 cm³ ja üle 6000 cm³.

Kõikidel FIA egiidi all toimuvatel võistlustel tuleb jälgida FIA spordikoodeksit ja selle lisade nõudeid ja ettekirjutusi.

Autospordi ohutusnõuded määrab FIA Spordikoodeksi lisa L peatükk III, mille kõik nõuded on kirjutatud tuginedes avariide uurimisele. Rahvusvahelistel võistlustel, Eestis autorallis ja ringrajasõidus on kõikidel võistlustel kohustuslik FIA standarditele (homologatsiooniga) vastav ohutusvarustus. Kiiver on üks esimesi kasutusele võetud ohutusvarustuse osi. Kiivrit ei tohi mingil moel ümber ehitada (homologatsiooni muutus), samuti lisada sellele FIA poolt aktsepteerimata manuseid. Koos kiivriga tohib kasutada ainult FIA poolt aktsepteeritud kaelatuge (HANS-standardile vastav). Tulekindel sõiduriietus koosneb sõiduülikonnast, pesust, sokkidest, sõidukingadest ja kinnastest. Sõiduriietus võib sisaldada sõitja keha jahutussüsteemi, mis põhineb veeringel või tavarõhuga atmosfääriõhul.

Enamiku autospordivõistluste reguleerimise juurde kuuluvad lipud, millest tuntumad on võistluste lõppu tähistav mustavalgeruuduline finiši- ehk ruudulipp ja võistluste katkestamist tähistav punane lipp. Ringrajavõidusõidus kasutatakse lisaks eelmainitud lippudele veel järgmisi:

• kollane lipp – oht rajal, möödasõit vastasvõistlejatest karistatav;
• kaks kollast lippu koos – eriti suur oht rajal;
• must-valge diagonaallipp, koos võistleja numbriga – hoiatus antud võistlejale;
• must lipp, koos võistleja numbriga – võistleja on diskvalifitseeritud;
• must lipp oranži ringiga keskel, koos võistleja numbriga – võistlusautol on ohtlik tehniline rike, pöördu tehnilisse boksi. Pärast vea kõrvaldamist tohib võistlemist jätkata;
• sinine lipp – anna teed kiiremale autole;
• valge lipp punase ringiga keskel – käib ametliku ajavõtuga kvalifikatsioonisõit;
• kollane lipp punaste triipudega – libe rada, võimalik õli rajal, vmt;
• roheline lipp – ohtliku rajaosa lõpp, lõpetab ka möödasõidu keelu.

• Eesti Autospordi Liit
• Kardisport
• Maksev sõitja

• Eesti Autospordi Liidu koduleht

Vajab täiendamist; ajaloo osa vajab täpsustamist