Kadrina raudteejaam

Kadrina raudteejaam on raudteejaam Lääne-Virumaal Kadrina vallas Kadrina alevikus.

Kadrina jaamas on üks perroon pikkusega 100 m.

Kadrinas peatuvad Elroni idasuunalised reisirongid liinidel Tallinn–Rakvere ja Tallinn–Narva. 2020. aasta seisuga peatus Kadrinas päevas kaheksa reisirongi.

Jaam avati aastal 1870 seoses (Paldiski–)Tallinna–Narva raudtee rajamisega. Avamisel jäi see Kadrina kihelkonda Neeruti mõisa maadele.

Kadrina esimene jaamaülem oli Friedrich Reinhold Kreutzwaldi poeg Alexis Kreutzwald.

XX sajandi teise pooleni eelnes jaamale Neeruti raudteepeatus, hiljem aga selle asemele ehitatud Udriku raudteejaam. Jaamale järgnes Hulja raudteepeatus.^[1]

1984. aastal viidi raudteejaam üle täisautomaatblokeeringule ning jaama personal kolis üle uude hoonesse. Likvideeriti eraldi piletimüüja ametikoht.^[2]

Nõukogude ajal töötas Kadrina jaamas lisaks jaamaülemale vahetustega kokku neli jaamakorraldajat, nüüdseks juhivad jaama automaatseadmed.^[3]

Tänaseks on Kadrinast kujunenud Eesti Raudtee vahejaam, kus asub lisaks peateele veel kolm kõrvalteed.^[4]

Esimene kahekorruseline puidust jaamahoone valmis Kadrina lähedal asuva Palmse mõisahärra, Balti Raudtee Seltsi esimehe Alexander von der Pahleni tellitud eriprojekti järgi aastal 1870. Hoone teisel korrusel olid ka Pahlenite eraruumid.^[6]

1890. aastatel, seoses raudtee riigistamisega, hoone lammutati ning selle asemele rajati tüüpprojekti järgi ehitatud teine jaamahoone, mis on säilinud tänini.

Teine puidust jaamahoone oma ristkülikulise põhiplaani ja sümmeetrilise pikifassaadiga sarnaneb projektilt Lehtse, Kehra ja Kohtla kivist hoonetega, mis rajati samal perioodil, kuid erineb oluliselt kasutatud materjalide poolest, olles seeläbi omatüübilistest Eestis praeguseks ainuesindaja (nüüdseks ajaks ka ainus säilinu terves maailmas). Üldise lahenduse poolest sarnaneb see Nõmme raudteejaama esimese jaamahoonega, mis oli Kadrina hoonest suurem.^[7]

Alates 1990. aastaist seisab hoone tühjana. Seda on peetud üheks kaunimaks Eesti jaamahooneks.^[8]

Aastatel 2014-2017 oli kavas Kadrina jaamahoone täielikult renoveerida ja koos kõrvalhoonetega viia Eesti Vabaõhumuuseumi eksponaadiks^[9], EAS-i toetuse puudumise tõttu idee siiski ei teostunud.^[10][11]

2019. aastal avaldatud nimekirja kohaselt kuulub Kadrina jaamahoone ehitiste hulka, millest Eesti Raudtee soovib vabaneda.^[12]

• Mehis Helme "Eesti Raudteejaamad" (Tänapäev 2003)

Pildid, videod ja helifailid Commonsis: Kadrina raudteejaam

• FOTO: Kadrina jaam ja reisirong aastal 1999 - Baltic Trains Picture Gallery
• Infot jaama kohta; fotod (vene keeles)
• KADRINA; Eesti Raudteeajaloo Selts

Eelnev peatus	Raudteepeatus idasuunalistel reisirongiliinidel	Järgnev peatus
Tapa	Kadrina	Rakvere