Józef Unszlicht

See artikkel vajab toimetamist. Palun aita artiklit toimetada. (Kuidas ja millal see märkus eemaldada?)

See artikkel ootab keeletoimetamist. Kui oskad, siis palun aita artiklit keeleliselt parandada. (Kuidas ja millal see märkus eemaldada?)

Józef Unszlicht (venepäraselt Уншлихт Иосиф Станиславович) 19./31. detsember ukj 1879 Mlava Połacki kubermang – 29. juuli 1938 Moskva, NSV Liit) oli Poola juudi päritolu Nõukogude poliitik, sõjaväelane ja riigiametnik ning Vene SFNV GPU ülema asetäitja ja Moskva Tšekaa esimees.

Józef Unszlicht sündis 1879. aastal Venemaa keisririigi Połacki kubermangu Mlava linnas ametniku perekonnas. Pärast alghariduse saamist asus õppima Varssavi Kõrgematele Tehnilistele kursustele, mille lõpetas elektrotehniku haridusega. Poliitilist tegevust alustas 1896, 1900 liitus Poola Kuningriigi ja Leedu Sotsiaaldemokraatialiikumisega ning tegeles poliitilise agitatsiooniga Venemaa keisririigi koosseisus olevas Poola kuningriigis.

1906. aastal liitusid Poola Kuningriigi ja Leedu Sotsiaaldemokraatia ja ka Läti Sotsiaaldemokraatia Venemaa Sotsiaaldemokraatliku Töölisparteiga. 1907. aastal oli Unszlicht Londonis, Ühendkuningriigis toimunud VSDTP V kongressi saadik Poolast. 1907–1911 kuulus ta Poola Kuningriigi ja Leedu Sotsiaaldemokraatia juhatusse ning Varssavi oblasti- ja Łódźi ringkonnakomiteedesse.

Poliitilise tegevuse eest vahistati ta korduvalt aastatel 1902, 1903, 1906, 1907, 1909 ja 1913 ning viibis asumisel ja vangistuses.

1917. aasta veebruarirevolutsiooni ajal viibis Siberis asumisel, kus valiti Irkutski Nõukogu Täitevkomitee ja VSDT(b)P Irkutski komitee liikmeks.

Aprillist 1917 tegutses Petrogradis, kus valiti Petrogradi Nõukogu Täitevkomiteesse. Osales ka 1917. aasta VSDT(b)P VII (Aprilli)kongressil, 1917. aasta suvel toimunud Ülevenemaalise Asutava Kogu valimistel valiti ta Petrogradi valimisjaoskonnas nr 4 VSDT(b)P Petrogradi organisatsiooni poolt.

Juulis 1917 vahistati Venemaa Ajutise Valitsuse politsei poolt koos teiste VSDT(b)P esindajatega süüdistatuna riigireetmises ("läbiviidud õõnestustöö, mida finantseeris Saksamaa keisririigi Kindralstaap") ning hoiti kinni Krestõ vanglas Petrogradis.

1917. aasta oktoobrirevolutsiooni ajal kuulus Petrogradi Sõja-Revolutsioonikomiteesse.

1917. aasta detsembrist määrati Vene SFNV Siseasjade Rahvakomissariaadi Kolleegiumi liikmeks.

1918. aastal sügisel alanud Saksa keisririigi vägede pealetungi ajal organiseeris Pihkva piirkonnas kaitset laguneva Vene armeega.

1918. aasta aprillist kuni 1919. aasta jaanuarini oli Vangide ja põgenike keskkolleegiumi esimees (Комиссия по делам военных и беженцев (Центропленбеж)).

Pärast 1919. aasta kevadel alanud Punaarmee pealetungi läände määrati ta 1919. aasta veebruaris moodustatud nõukogudemeelse Leedu-Valgevene NSV sõjakomissariks, Leedu ja Valgevene KP KK Presiidiumi liikmeks, 1919. aasta aprillis aga Leedu-Valgevene NSV Kaitsenõukogu esimehe asetäitjaks.

1919. aasta juunist detsembrini Punaarmee 16. armee Sõjarevolutsiooninõukogu liige ja 1919. aasta detsembrist kuni 1921. aasta aprillini Läänerinde Sõjarevolutsiooninõukogu liige, kus kureeris nõukogude sõjaväeluure ja eriosakondade tegevust Läänerindel.

1920. aastal oli ta ka VK(b)P KK Poola komitee liige, kes oli kavandatud VK(b)P KK poolt vallutatava ja sovetiseeritava Poola uueks juhtorganiks.

5. aprillil 1921 määrati Józef Unszlicht VK(b)P KK Poliitbüroo otsusega Tšekaa/GPU esimehe asetäitjaks, septembris 1921 määrati ka VK(b)P KK juures asuvate Eriotstarbeliste vägede nõukogu liikmeks;

• 8. novembril 1921 määrati Tšekaa Presiidiumi määrusega kohakaasluse alusel ka Moskva Erakorralise Komisjoni esimeheks.

Józef Unszlicht oli Kommunistliku Internatsionaali Täitevkomitee Organisatsioonilise osakonna alalise sõjalise komisjoni liige ja 1923. aastal osales ka Kominterni poolt ettevalmistatud Saksa Oktoobri, s.t kommunistide poolt Saksamaal võimuhaaramise ettevalmistamises. Unszlicht valmistas ette kaadrit nn Saksamaa Tšekaale, kes pidid teostama proletaarset õigusemõistmist kodanluse üle pärast võimuhaaramist Saksamaal.

1923. aasta novembrist määrati ta Vabariigi Sõjarevolutsiooninõukogu liikmeks ja Tööliste ja Talupoegade Punaarmee varustusülemaks.

1925. aasta veebruarist 1930. aasta juunini NSV Liidu Sõjarevolutsiooninõukogu esimehe ja NSV Liidu sõja- ja merejõudude rahvakomissari (Mihhail Frunze, kuni 1925. aastani ja Kliment Vorošilovi) asetäitja.

1927. aasta jaanuarist oli ta ka NSV Liidu OSOAVIAHIMi esimees.

Aastatel 1930–1933 oli Józef Unszlicht NSV Liidu Kõrgema Rahvamajandusnõukogu esimehe asetäitja ja Kõrgema Rahvamajandusnõukogu Presiidiumi liige: NSV Liidu Riigiplaani esimehe asetäitja ning seejärel NSV Liidu RKN juures asuv Kõrgem Riiklik Arbiiter.

Aastatel 1933–1935 NSV Liidu Rahvakomissaride Nõukogu juures asuv Tsiviillennunduse Peavalitsuse ülem.

Józef Unszlicht oli valitud Ülevenemaalise Kesktäitevkomitee ja NSV Liidu Kesktäitevkomitee saadikuks. VK(b)P XIII kongressil 1924. aastal valiti Unszlicht ÜK(b)P Keskrevisjonikomisjoni liikmeks; alates 1925. aastast ja ka järgmistel VK(b)P XIV, XV, XVI, XVII kongressidel valiti ta VK(b)P KK liikmekandidaadiks. 1935. aasta veebruarist valiti ta NSV Liidu Kesktäitevkomitee Liidunõukogu sekretäriks.

11. juunil 1937 Józef Unszlicht vahistati süüdistatuna kuulumises «Nõukogudevastasesse trotskistlikku sõjalisse organisatsiooni Punaarmees ja hukati 28. juulil 1938 NSV Liidu Ülemkohtu Sõjakolleegiumi otsuse alusel.

Józef Unszlicht rehabiliteeriti 1956. aastal NSV Liidu Ülemkohtu Sõjakolleegiumi poolt.

• Уншлихт Иосиф Станиславович