Johannes Vermeer

Johannes Vermeer ehk Jan Vermeer van Delft (ristitud 31. oktoobril 1632 Delftis nimega Joannis – maetud 15. detsembril 1675 samas nimega Jan) oli Hollandi maalikunstnik.

Vermeer oli Delfti linna maalikunstnik, kes elu ajal erilist edu ei saavutanud. Ta sai küll maalijate gildi vanemaks, kuid elas suhteliselt vaestes oludes nagu enamik tolle aja kunstnikke. Tema elust on suhteliselt vähe teada. Tema isa oli siidikangur, võõrastemaja peremees ja kunstikaupmees, kes suri 1652. aastal. Pärast isa surma jätkas Vermeer tema tööd kunstikaupmehena.

Vermeeri isa oli siidikangur Reijnier Janszoon. Janszoon ei olnud perekonnanimi, vaid isanimi. Isa elas Amsterdamis Sint Antoniesbreestraatil, kus elas üsna mitu kunstnikku. 1615 abiellus ta Digna Baltusega. Nad kolisid Delfti ja nad said tütre Gertruy, Johannes Vermeeri ainsa õe, kes ristiti 1620. 1625 osales Reijnier kakluses sõdur Willem van Bylandtiga, kes suri selles saadud haavadesse 5 kuud hiljem. Umbes selle aja paiku hakkas ta tegutsema kunstikaupmehena. 1631 liisis ta võõrastemaja "Lendav Rebane". 1641 omandas ta märksa suurema kõrtsi Mechelen, mis oli nimetatud samanimelise linna järgi ja asus turuplatsi ääres. Selle omandamine pani talle peale suured võlad. 1652. aasta oktoobris ta suri ja poeg jätkas tema kunstiäri.

29. detsembril 1653 sai Vermeer Püha Luuka gildi liikmeks. See gild ühendas maalikunstnikke. Gildi raamatupidamine ei jäta kahtlust selles, et Vermeer ei maksnud sisseastumismaksu. See oli katku, sõja ja majanduskriisi aasta, nii et mitte üksnes Vermeeril polnud rahaga kitsas. 1654 lendas õhku Delfti püssirohuladu ja selles plahvatuses hävis veerand linna. Hukkus sadakond inimest, nende seas kunstnik Carel Fabritius.

1662 valiti Vermeer gildivanemaks. Ta valiti tagasi aastail 1663, 1670 ja 1671, mis tõendab, et teda peeti heaks kunstnikuks.

Johannes Vermeer ristiti kalvinistlikus kirikus. 1653 läks ta üle katoliku usku ja abiellus katoliiklase Catharina Bolenesi (Bolnesiga). Abielu sõlmiti lähedalasuvas Schipluideni külas. Vermeeri jaoks oli see hea abielu, sest tema ämm Maria Thins oli märgatavalt rikkam kui ta ise. Tõenäoliselt oligi abielu tingimuseks pöördumine katoliiklusse. On küll kaheldud, kui südamest katoliiklane ta oli, aga tema maalil "Katoliku usu allegooria", mis valmis 1670–1672, on kujutatud usku armulaua sakramenti. Pärastpoole koliski kunstnik oma ämma juurde elama.

Abielust sündis 14 last, kellest 4 suri enne ristimist, kuid registreeriti Johan Vermeeri lastena. Sugulaste tehtud testamentidest on teada ülejäänud kümne lapse nimed: Maria, Elisabeth, Cornelia, Aleydis, Beatrix, Johannes, Gertruyd, Franciscus, Catharina ja Ignatius. Tõenäoliselt sai viimane neist nime Jesuiitide ordu asutaja Ignatius Loyola järgi.

1672. aastal tabas Hollandit taas sõda. Prantsusmaa ja Louis XIV ründasid Hollandit lõunast, Inglismaa merelt. Läänest ründasid kaks Saksamaa piiskoppi. Paljud õukonnad, teatrid, kauplused ja koolid suleti. Alles ülejärgmisel aastal lõppes sõda Hollandi võiduga ja kulus veel mõni aasta, enne kui olukord oli paranenud. Vermeer pidi Amsterdamist raha laenama, kusjuures tema käendajaks oli tema ämm.

Kogu selle aja jooksul jätkas Vermeer kallite värvide kasutamist, mis annab alust arvata, et ta ei ostnud paljusid töövahendeid ise, vaid need muretses tema patroon Pieter van Ruijven.

1675. aasta detsembris haigestus Vermeer raskelt ja suri poolteist päeva hiljem. Tema lesk seostas tema surma rahaliste raskustega. Kunstituru kokkulangemine kahjustas tema sissetulekut nii kunstniku kui ka kunstikaupmehena. Pärast tema surma kuulutati välja tema pankrot ja pankrotihalduriks oli mikroskoobi leiutaja Antoni van Leeuwenhoek.

Üldiselt on Vermeeri elust vähe teada. Tundub, et ta oli täielikult kunstile pühendunud, elades kogu oma elu Delftis. Tema nime kohtab üksnes mõnes registris, mõnes ametlikus dokumendis ja teiste kunstnike kommentaarides.

Tema kuulsus hajus pärast tema surma. Arnold Houbrakeni 17. sajandil kirjutatud kolmeköiteline suurteos hollandi kunsti kuldajast käsitles 440 kunstnikku, kelle seast aga Vermeer puudub, teda mainitakse vaid ühes kohas möödaminnes ja seejärel unustati ta kaheks sajandiks täielikult.

19. sajandil avastasid Vermeeri uuesti Gustav Friedrich Waagen ja Théophile Thoré-Bürger, kes kirjutasid temast artikli, milles omistasid Vermeerile 69 maali, ehkki tänapäeval omistatakse neist Vermeerile üksnes 34. Praeguseks on teada umbes 40 Vermeeri maali. Sellest ajast on Vermeeri kuulsus järjest kasvanud, nii et tänapäeval arvatakse temagi hollandi kunsti kuldaja maalikunstnike sekka.

20. sajandi üks kõige tuntumaid kunstiteoste võltsijaid Hans van Meegeren otsustas jäljendada Vermeeri kunsti osalt esteetilistel põhjustel, osalt sellepärast, et Vermeeri teoseid oli vähe, nad olid seetõttu haruldasemad ja kallimad, ning osalt seetõttu, et Vermeer ise oli teistest kunstnikest halvemini tuntud, mistõttu võltsingut oli raskem avastada.

Pole teada, millal ja kellelt Vermeer maalimist õppis. Tema õpetaja võis olla Carel Fabritius või katoliiklane Abraham Bloemaert, aga kunstiajaloolased ei ole selle kohta kindlaid tõendeid leidnud. Kohalik autoriteet Leonaert Bramer oli tema sõber ja võis teda õpetada, aga nende stiil on üsna erinev.

Delftis olid Vermeeri suurimad konkurendid Pieter de Hooch ja Nicolaes Maes, kes maalisid üsna samas stiilis olustikumaale.

Oma eluajal oli Vermeer üksnes mõõdukalt edukas. Ta suutis oma suure pere ära toita, aga rikkaks ei saanud. Surres jättis ta oma naisele ja lastele suured võlad. Võib-olla oli selle põhjuseks asjaolu, et ta ei olnud kuigi viljakas ega maalinud palju teoseid. Tal valmis keskmiselt 3 maali aastas. Enamasti maalis ta tellimustöid.

Delftis oli Vermeer austatud, aga väljaspool peaaegu tundmatu. Tema vähesele tuntusele aitasid kaasa veel mitu asjaolu. Suure osa tema maalidest ostis ära tema patroon Pieter van Ruijven, mis takistas tema loomingu laiemat levikut. Vermeeril ei olnud kunagi õpilasi ega mingit kunstikooli. Tema kohustused perekonna ja paljude laste ees nõudsid nähtavasti palju aega. Ta tegutses ka kunstikaupmehe ja kõrtsipidajana, gildivanema koht nõudis samuti aega ja tööd. Tema täiuseihalus oma töös vähendas samuti töökiirust.

Enamus Vermeeri maalidest on dateerimata, seega on nende kohta vaid ligikaudsed andmed. Enamik Vermeeri maalidest on portreemaalid interjööri taustal.

Vermeer töötas aeglaselt ja suure hoolega. Ta kasutas eredaid värve ja mõnikord kalleid pigmente, eelistades rukkilillesinist ja kollast. Ta on eriti tuntud valguse meisterliku käsitluse poolest oma teostes.

Varajasel loomeperioodil, umbes 1657. aastani, viljeles Vermeer ajaloolist maali. Ta kujutas episoode piiblist, mütoloogiast ja antiikajaloost. Hiljem hakkas ta viljelema olustikumaali. Enamiku tema loomingust moodustavadki olustikumaalid ja portreed, erandiks kaks linnavaadet ja kaks allegooriat. Tema maalid pakuvad läbilõiget 17. sajandi Hollandi ühiskonnast, ulatudes piimanaisest tema töö juures aadlike ja kaupmeeste luksuse ja hiilguseni nende ruumikates majades. Lisaks leidub tema teostes religioosseid, poeetilisi, muusikalisi ja teaduslikke vihjeid.

Tema üks kuulsamaid maale on "Tütarlaps pärlkõrvarõngaga", mida on kutsutud ka Madalmaade Mona Lisaks.

 Pikemalt artiklis Johannes Vermeeri maalide loend

• "Kupeldaja" (1656)
• "Kirjalugeja avatud akna juures"
• "Klaas veini"
• "Piima kallav teenijatüdruk"
• "Daam kahe härraga"
• "Tänav Delftis"
• "Delfti vaade"
• "Muusikatund"
• "Kontserdis kolmele"
• "Kirjalugeja sinises"
• "Kirjalugeja kollases"
• "Armastuskiri"
• "Kirjakirjutaja ja teenijatüdruk"
• "Astronoom"
• "Geograaf"
• "Kitarrim��ngija"
• "Istuv virginaalimängija"
• "Seisev virginaalimängija"

• Ingrid Möller, "Maja kanali ääres. Vermeer van Delfti elust". Tõlkinud Piret Pääsuke ja Vilma Jürisalu; järelsõna lk 220–236: Ants Juske. Kirjastus Kunst, Tallinn 1988, 240 lk
• Agnese Antonini, "Vermeer: loomingu täielik ülevaade". Tõlkinud Marja Liidja. Sinisukk, Tallinn 2008, 192 lk

Pildid, videod ja helifailid Commonsis: Johannes Vermeer

• (Videod) Vermeer: Valguse meister – Washingtoni Rahvusgalerii (inglise keeles)
  • 1. osa: Kaalu hoidev naine
  • 2. osa: Muusikatund
  • 3. osa: Tüdruk punase mütsiga
  • 4. osa: Camera Obscura
• Johannes Vermeeri biograafia, stiil ja kunstilooming
• Vermeer Exhibition 2008 commentary by Esmée Quodbach of the Center for the History of Collecting in America via the Frick Collection
• Vermeer's Woman Holding a Balance In-depth discussion of this painting in the National Gallery of Art along with discussion of the artist's life, conservation, illustration of related works
• Essential Vermeer, In-depth coverage of Vermeer's life, works, and environment
• Entry in Britannica encyclopaedia
• Van Meegeren's Fake Vermeers at Arttube (Museum Boijmans)
• Vermeercentrum, housed at the site of the former St. Lucas Guild in Delft. (The Vermeer Centre offers a visual voyage of discovery through the life, work and city of Johannes Vermeer.)
• Union List of Artist Names, Getty Vocabularies. ULAN Full Record Display for Jan Vermeer. Getty Vocabulary Program, Getty Research Institute. Los Angeles, California.
• Painting discovered in Vermeer